lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-26-3233 menetlus ning kinnitada O.I hagi Y.O vahel 30.10.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.O.I ja Y.O kinnitavad kompromissi sõlmimisega, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded tulenevalt nende mitteabielulise kooselu ja abielu ajal omandatud esemetega, sh XXX, korteriomandiga (registriosa nr 4113603), nende esemete parendamisega ning võetud kohustustega.
O.I ja Y.O loobuvad käesoleva kompromissi sõlmimisega kõikidest nõuetest ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimalustest, sealhulgas lepingulistest ja lepinguvälistest võlasuhetest tulenevatest olemasolevatest või tulevikus tekkivatest nõuetest, mis on otseselt või kaudselt seotud mitteabielulise kooselu ja abielu ajal omandatud esemete ja nende parendamisega ning võetud kohustustega. Kompromissi sõlmimisega loetakse nimetatud nõuded lõppenuks, O.I ja Y.O kohustuvad vastavaid nõudeid mitte esitama.
1.3.O.I ja Y.O menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.4.O.I ja Y.O paluvad asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning jätaks avaldamata O.I ja Y.O isikukoodid, registrikoodi ja aadressid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 kohaselt.
1.5.O.I ja Y.O on TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud, et nad lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega kahe päevani.
1.6.O.I ja Y.O kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Rahuldada O.I 30.10.2026 riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda pärast kohtumääruse jõustumist 1260 eurot O.I arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-26-3233“. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Tartu Maakohtu 25.06.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-3233 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Y.O-le kuuluvale XXX-i asuvale XXX (registriosa nr 3188504) kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale O.I (isikukood XXX) kasuks 275 000 euro suurune kohtulik hüpoteek. Rahuldada poolte 30.10.2026 taotlus asendada TsMS § 462 lg 2 kohaselt jõustunud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte nimed tähemärkidega ning jätaks avaldamata poolte isikukoodid, registrikoodi ja aadressid. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus pooltele kätte. Y.O peab kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks kohtumääruse ja avalduse ise kinnistusosakonnale edastama.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissilepingu kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.I (hageja) esitas 10.02.2026 Y.O (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja seltsingu likvideerimise tulemusel 275 000 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 275 000 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja käsundita asjaajamise õigussuhtest tulenevalt 181 483 eurot ning seadusjärgse viivise 181 483 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2000. aastal mitteabielulist kooselu. 2004. aastal leppisid pooled kokku, et ostavad ühiseks eluasemeks korteri asukohaga XXX. Pooled sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu nr 09320117449 eesmärgiga rahastada korteriomandi ostu. Korteri omanikuks sai vastavalt poolte kokkuleppele kostja. Laenulepingu nr 09320117449 tasumine toimus kostja arvelduskontolt, kuid hageja tegi samas regulaarselt kostja arvelduskontole ülekandeid, sh laenumaksete tasumises osalemiseks. Pooled abiellusid 27.08.2005 ning sõlmisid 23.08.2025 abieluvara lepingu, mille järgi oli poolte varasuhteks varalahususe varasuhe. Korter oli poolte ja nende ühise pere koduks kuni 2007. aasta lõpuni ning pärast seda andsid pooled korteri üürile, et üüritulust tasuda lepingu nr 09320117449 makseid. Pooled soovisid oma perele rajada suurema kodu, mistõttu poolte kokkuleppel sõlmis kostja 14.06.2006 OÜ-ga Diomio hoonestamata kinnistu müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille esemeks on XXX-i asuv XXX. OÜ Diomio kohustus ehitama kinnistule ka majakarbi. Hageja selgitas, et kinnisasja pidi taas omandama kostja ning poolte vahel sõlmiti ka abieluvara leping seetõttu, et pooled tahtsid välistada, et pere kodu säilimine satuks hageja
äritegevuse tõttu ohtu. Samas ei olnud pooltel erimeelsusi selles, et kinnisasjade ostmisel ja nende parendamisel luuakse ühiseid varalisi väärtuseid. Vastavalt XXX kinnisasja müügilepingule oli kinnisasja müügihind koos teostatavate ehitustöödega 108 330 eurot. Hageja tasus müügihinnast 105 135 eurot kuue osamaksega perioodil 14.06.2006–06.11.2006. Perioodil 2006.–2008. aastal toimusid XXX kinnisasjal elamu ehitustööd ning pooled ehitasid kinnisasjal asuvat majakarpi edasi. Pooled kolisid 2007. aasta lõpus koos lastega kinnisasjale elama. Hageja tasus erinevate ehitustööde ja materjalide (sh põrandakütte, ventilatsiooni, maasoojuspumba jm) eest kokku vähemalt 76 348 eurot. Poolte kooselu lõppes 2025. aasta septembris ning poolte abielu lahutati 15.09.2025. Hageja on teinud kostjale ettepaneku nende kooselu ajal ühiselt loodud varaliste väärtuste jagamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kuivõrd poolte vahel oli varalahususe varasuhe, mis on sarnane mitteabielulises kooselus elavate isikute varasuhtega, tuleks hageja hinnangul kinnisasjade väärtuse juurdekasv poolte vahel jagada seltsingu likvideerimise sätete kohaselt. Alternatiivselt on hageja ajanud käsundita kostja asja ning nõuab käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist.
1.2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada hagi tagamise korras XXX kinnistule, registriosa numbriga 3188504 ja asukohaga XXX-i, hagi tagamise korras 275 000 euro suurune kohtulik hüpoteek. Samuti palus hageja jätta hagejalt hagi tagamise tagatis nõudmata, sest ta on paigutanud alates 2004. aastast oma rahalisi vahendeid kinnisasjadesse, mille omanik on kostja. Hageja rajas XXX kinnistule oma kodu, kuid on pidanud poolte kooselu lõppemise tõttu oma kodust lahkuma. Hagi tagatise nõudmine on ebaõiglane.
1.3.Tartu Maakohus jättis 11.02.2026 määrusega hagi tagamise avalduse käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest tasuma hagiavalduselt täiendava riigilõivu 1120 eurot ning põhistama väidet, et esinevad tagatise nõudmata jätmise eeldused. Hageja täpsustas 18.02.2026 hagi tagamise avaldust ning tasus hagilt täiendava riigilõivu.
1.4.Tartu Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnistule 275 000 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi. Kohus määras, et tühistab hagi tagamise abinõu või asendab selle, kui kostja annab 275 000 euro ulatuses tagatise või pangagarantii.
2.Pooled selgitasid, et nad peavad kompromissläbirääkimisi. Kohus tühistas 21.09.2026 planeeritud kohtuistungi ning andis pooltele kompromissläbimisteks tähtaja kuni 30.10.2026. Pooled esitasid kohtule 30.10.2026 kompromissilepingu, mille palusid määrusega kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-26-3233 menetlus. Hageja taotles hagi tagamise tühistamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui seda ei ole võimalik täita.
6.Kohus leiab, et poolte esitatud allkirjastatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-3233 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
7.Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Hageja on esitanud kohtule TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt taotluse, milles ta on palunud kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle 1260 eurot, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud 2590 eurot riigilõivu, millest 70 eurot oli lõiv hagi tagamise eest. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja hagejale tuleb tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool. Kohus tagastab riigilõivu TsMS § 150 lg 4 järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud lõivu tagastada tema arvelduskontole.
10.Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 järgi määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kompromissi sõlmimise korral jätab kohus hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 kohaselt jõusse kompromissi tagava abinõuna, kui pooled ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Pooled on esitanud kohtule taotluse hagi tagamine tühistada. Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 järgi Tartu Maakohtu 25.06.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-3233 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Y.O-le kuuluvale XXX-i asuvaleXXXkinnistule (registriosa nr 3188504) kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale O.I (isikukood XXX) kasuks 275 000 euro suurune kohtulik hüpoteek.
11.Kohus selgitab hagi tagamise korras seatud kohtuliku hüpoteegi kohta, et hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 järgi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist. Kostja saab pärast kohtumääruse täitmist esitada kinnistus- ja registriosakonnale soovi korral hüpoteegi kustutamise taotluse. Registripidaja teeb kanded hagi tagamise tühistamise määruse ja taotluse kohaselt. Kohtuliku hüpoteegi kustutamisel ei tule riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasuda. Juhised kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks on leitavad
12.Pooled palusid asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning palusid jätta avaldamata nende isikukoodid, registrikoodi ja aadressid. Kohus rahuldab taotluse ning asendab TsMS § 462 lg 2 kohaselt nimed tähemärkidega ja jätab avaldamata nende isikukoodid, registrikoodi ja aadressid.
13.Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.