Aktiva Finance Group osaühingu hagi A.K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2812.38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35 , 10149 Tallinn, e-post xxx); kostja A.K (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja laenulepingust nr. L430952 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 1524.80 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
3.Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi A.K (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 378.30 eurot, intressi 158.06 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 240.38 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 65% osas A.K (isikukood XXX) kanda.
2-24-1978
6.Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 65% ulatuses s.o summas 380.25 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A.K’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso XXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxx.
osaühingu
arvelduskontole
nr
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.02.2024 hagiavalduse A.K vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1903.10 eurot, intressi 158.06 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 240.38 eurot, viivise alates 06.02.2024 kuni põhinõude summas 1903.10 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 385eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja COOP Finants AS vahel 12.07.2022 sõlmitud laenuleping nr. L430952, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles COOP Finants AS lepingu üles 27.07.2023. COOP Finants AS loovutas 28.07.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 12.03.2024 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus OÜ Aktiva Finance Group hagi A.K vastu võlgnevuse nõudes, kohtualluvusel Harju Maakohtule. 06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. 13.06.2024 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning
2-24-1978 laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekud EMTA andmebaasist. EMTA andmete kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 882 eurot. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 882 eurot ning väljaminekud 148.39 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (54.37 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt (882-148.39-54.37) 679.24 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi 9 kuud, mis kinnitab, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja krediidivõimeline. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 475.20 eurot (96.90 eurot põhiosa katteks + 326.30 eurot intressi katteks + 40 lepingutasu katteks + 12 eurot haldustasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1524.80 eurot (2000475.20). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 260.72 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 475.20 eurot seega ei ole kostja veel võlgnevuses. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule. 11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale A.K’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.09.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-24-1978 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
2-24-1978
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekud EMTA andmebaasist. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 882 eurot ning väljaminekud 148.39 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (54.37 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt (882-148.39-54.37) 679.24 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi 9 kuud, mis kinnitab, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja krediidivõimeline. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 13.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 475.20 eurot (96.90 eurot põhiosa katteks + 326.30 eurot intressi katteks + 40 lepingutasu katteks + 12 eurot haldustasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1524.80 eurot (2000- 475.20). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 260.72 eurot, kostja on tasunud
2-24-1978 põhiosa katteks 475.20 eurot seega ei ole kostja veel võlgnevuses. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023. aasta suvest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Hageja toob välja, et 20.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 260.72 eurot. Võttes arvesse laenulepingu maksegraafikut ja tasutud summat 475.20 eurot, tuleb lugeda tasutuks osamaksed perioodil 20.08.2022 - 20.12.2024 ehk 1-28 osamakse ja osaliselt 29. osamakse summas 14.95 eurot. Kohtuotsuse koostamise seisuga ei ole põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 1524.80 eurot (20.12.2024 - 20.07.2028).
6.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid ja haldustasu. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 113 2 lg 2 alusel. Rikutud on VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, mistõttu ei võlgne kostja krediidiandjale täiendavaid tasusid nagu haldustasu. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
7.Hageja nõuab viivist alates lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas. Üldtingimuste punkti 7.2. kohaselt on viivise määraks lepingujärgne intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Juhul, kui lepingujärgne intressimäär on madalam kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr, arvestatakse viivist vastavalt seadusjärgsele tarbijakrediidi viivise määrale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seega on põhjendatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 20.12.2024 - 20.07.2028 summas kokku 1524.80 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 378.30 eurot, intressi 158.06 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 240.38 eurot.
2-24-1978
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Hageja nõude suurus kokku oli 2357.54 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1524.80 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 65%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 35% ulatuses hageja kanda ning 65% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385+200) 585 eurot, millest kostja kanda jääb 65% ehk 380.25 eurot.
2-24-1978 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxx. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.