C.E hagi H.J vastu õigusvastase tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C.E Tartumaa),
(isikukood
XXX;
elukoht
XXX-i,
Kostja: H.J (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxx, XXX-i, Tartumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman (e-post ) Kohtuistungi toimumise aeg
20. mai 2026. a, 15. juuli 2026. a, 9. september 2026. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta C.E hagi H.J vastu õigusvastase tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud C.E kanda.
3.Mõista C.E-lt
H.J kasuks välja menetluskulud 1302 eurot (käibemaksuga).
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.C.E (hageja) esitas 31. juulil 2025 hagi H.J (kostja) vastu kahju tekitava käitumise keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja ja hageja naabrid, kelle kinnistute piiril kasvavad elupuud, mille oksad ulatuvad hageja kinnistule. Hagejale see ei meeldi, mistõttu püüab ta elupuid hooldada nii, et nende oksad ei ulatuks tema kinnistule ega nende kõrgus ei häiriks teisi. Kostja on sellele vastu. Kostja pidevalt jälitab ning ähvardab hagejat vara rikkumisega, solvab roppsõnadega ja teiste ebatsensuursete väljenditega. Kostja käitumine on muutunud hagejale talumatuks. Kostja asus ähvardusi ellu viima ning põhjustas oma õigusvastase käitumisega ka füüsilist valu. 2025. a juunis viskas ta oma territooriumilt kive ja purke. Üks visatud esemetest tabas hagejat ja tekitas talle vigastuse. Hageja pidi pöörduma abi saamiseks arsti poole ning tal on tuvastatud silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Kostja poolt visatud kivi tabas hagejat silma piirkonda ning põhjustas tervisekahjustuse. Hageja pöördus pärast juhtunut arsti poole ning tal esineb silmadega seotud terviseprobleeme ka praegu. Pooltevaheline konflikt tekkis pärast kostja naabrusesse elama asumist ligikaudu 5–6 aastat tagasi. Kostja hakkas hagejat ähvardama ja solvama ning muuhulgas ähvardas tema koera tappa. Hageja kinnistule visati kive, õunu ja muid esemeid, millega kahjustati ka kasvuhoonet. Hageja pöördus korduvalt politsei ja kohaliku omavalitsuse poole, kuid konflikt ei lahenenud. Hageja hinnangul püsib oht sellise käitumise kordumiseks ka edaspidi, kuigi pärast hagi esitamist ei ole sarnaseid juhtumeid enam esinenud. Kostja tegevuse keelamine on vajalik ka vaatamata sellele, et pärast hagiavalduse esitamist uusi kirjade või esemete viskamise juhtumeid toimunud ei ole. Hageja palub kohtul keelata kostjal ähvardava ja solvava sisuga kirjade ja sõnumite kirjutamine ja hagejale saatmine; keelata kostjal visata purke, kive, metallesemeid või muid esemeid hageja, hageja kinnistul asuva vara või hageja sugulaste suunas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tervisekahjustuse tekitamisega seotud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt on hageja väited väärad. Ühekordselt toimunud vahejuhtumi asjaolud on täielikult moonutatud. Kostja leiab, et hoopis hageja ja viimase pereliikmed pidevalt jälitavad ja solvavad kostjat, tema last ja abikaasat ebatsensuursete sõnadega. Politsei on korduvalt käinud kostja väljakutsel naabreid rahustamas. Hageja kasutab pidevalt koera kostja, tema abikaasa ja väikese lapse hirmutamiseks. Hageja agressiivselt käituv koer häirib tema perekonna igapäevaelu ning hageja on kahjustanud kostja kinnistul kasvavaid elupuid. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et 15. juunil 2025 põhjustas kostja hagejale vigastuse esemete viskamisega ning hageja ei ole tõendanud väidetava vigastuse seost kostja käitumisega. Hageja tugineb ligikaudu kuus aastat tagasi koostatud kirjale, mis ei tõenda käesoleval ajal kestvat õiguste rikkumist ega mittevaralise kahju tekkimist. Hageja esitatud väited ei vasta tõele ning konfliktide põhjustajaks on hoopis hageja ise. Hageja on kostjat aastaid ahistanud, laimanud ja provotseerinud, kahjustanud kostja kinnistul kasvavat hekki ning lasknud oma koeral kostjat ja tema perekonda häirida. Hageja käitumine
on olnud hirmutav ning suunatud tema perekonna piirkonnast lahkuma sundimisele. Kostja kinnitas, et kirjutas hagejale hagis viidatud kirja, kuid selgitas, et see oli kirjutatud mitu aastat tagasi emotsionaalse reaktsioonina poolte vahelisele konfliktile. Samuti tunnistas kostja, et viskas ühel korral purke üle aia. Kostja selgitas, et tegi seda emotsionaalse reaktsioonina olukorras, kus hageja lõikas tema hinnangul ilma loata kostja kinnistul kasvavat hekki ning solvas teda ajal, mil ta oli rase. Kostja eesmärk oli sundida hagejat tegevust lõpetama ning pärast juhtumit kutsus ta ise politsei kohale. Terviseandmed tõendavad üksnes hageja kaebuste fikseerimist, kuid mitte seda, et väidetav tervisekahjustus oleks põhjustatud kostja tegevusest. Poolte vahel ei ole enam kui aasta olnud sisulisi kontakte ning kostja perekond on paigaldanud kinnistule täiendavad piirded, et vältida edasisi konflikte. Kostja hinnangul puudub seetõttu alus järeldada, et kahju tekitamine või sellega ähvardamine oleks jätkuv. Hageja ei ole tõendanud ei kahju tekitamist, selle põhjuslikku seost kostja käitumisega ega jätkuva rikkumise olemasolu. Pooled ei ole suhelnud enam kui poolteist aastat ning kostja perekond on võtnud tarvitusele täiendavad meetmed võimalike tulevaste konfliktide vältimiseks. Seetõttu palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi ning kuulanud pooled ja tunnistajad ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja esitas hagis kolm erinevat nõuet: 1) keelata kostjal hagejat ähvardava või solvava sisuga kirjade kirjutamine ja nende hagejale saatmine, sealhulgas hageja kinnistul asuvasse postkasti kirjade jätmine või nende hageja kinnistule üle aia viskamine; 2) keelata kostjal visata purke, kive, metallesemeid või muid esemeid hageja või hageja kinnistul asuva vara suunas; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja tervisekahjustuse tekitamisega seotud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 järgi võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus on hagejale selgitanud, et TsMS § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 järgi nõude rahuldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama vähemalt kolm asja: et tegemist on või oli isikuõigust rikkuva käitumisega, et rikkumine on kestev või on reaalne kordumise või ähvarduse oht, ning et nõutav keeld on seotud just selle rikkumise lõpetamise või vältimisega. Sellise nõude eeldus on õigusvastase teo tuvastamine ja see, et tegevus võib korduda. Kui õiguste rikkumine on olnud ühekordne ning kannatanul ei ole edaspidist kokkupuudet rikkujaga, siis ei ole lähenemiskeelu seadmine ega kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudmine põhjendatud. Seetõttu ei saa kohus selliseid nõudeid rahuldada näiteks siis, kui kaitse soovijale on tekitatud tervisekahjustus minevikus ning kahju tekitaja edasine käitumine ei anna põhjust eeldada, et ta võiks tulevikus taas ohustada kannatanu heaolu. Kui aga
tegemist on süstemaatilise füüsilise vägivallatsemise, jälitamise, ahistamise või muu sarnase käitumisega (ehk kestva ja pideva õiguste rikkumisega), siis on kaitsemeetmete rakendamine põhjendatud. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis ning tuvastab, kui suur on risk, et ähvardaja tegelikult väidetavalt kaitset vajavale isikule ohtlik on ehk kui suur on oht, et ähvardus tegelikult ellu viiakse. Ohu hindamisel võetakse üldjuhul arvesse ähvardaja varasemate õigusrikkumiste raskust ja sagedust, teatud juhtudel ka tema iseloomuomadusi. Kohaldatavad meetmed peavad tagama kaitse üksnes isikule, kellele on tema õiguste rikkumisega kahju tekitatud või kelle suhtes esineb selline oht, ning kolmandatele isikutele meetmetest õigusi ega kohustusi ei tulene.
6.Hageja on palunud keelata kostjal tulevikus tema õigusi rikkuv käitumine. Hageja väitel ei ole kostja käitumise puhul olnud tegemist üksiku juhuga, vaid aastaid kestva käitumismustriga. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigusvastase kahju tekitamise lõpetamist või sellise tegevusega ähvardamisest hoidumist eelkõige juhul, kui kahju tekitamine on kestev või esineb reaalne oht, et õigusvastane tegevus kordub. Õigusvastase tegevuse lõpetamise või edasisest tegevusest hoidumise nõude rahuldamise eelduseks ei ole üksnes varasem õigusrikkumine, vaid ka piisav alus järeldada, et rikkumine kestab või võib tulevikus tõenäoliselt korduda. Nõude eesmärk on ennetada tulevast õigusvastast käitumist, mitte anda hinnangut üksnes minevikus aset leidnud sündmustele. Käesolevas asjas tugineb hageja asjaoludele, mis leidsid aset mitu aastat tagasi. Vaidlust ei ole, et poolte vahelised suhted on juba pikemat aega olnud vaenulikud ning kummalgi naabril on teise suhtes etteheiteid, mida on pidanud lahendama politsei ning kohalik omavalitsus. Naabritevahelised halvad suhted ei ole aga automaatselt VÕS § 1055 lg-s 1 märgitud abinõude kohaldamise aluseks. VÕS § 1055 lg-s 1 märgitud abinõude kohaldamiseks tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, et kostja on toime pannud hageja õigusi rikkuva(d) teo(d) või on sellega hagejat ähvardanud ning on oht, et kostja selline tegevus võib korduda. Kohus on seda hagejale korduvalt selgitanud (dtl 106–109, 154, 157, 160). Pooled on kohtuistungitel korduvalt kinnitanud, et pärast kostjale etteheidetud klaaspurkide viskamist 15. juunil 2025 ei ole pooled kokku puutunud ega konflikti nende vahel tekkinud (vt nt dtl 108; 154). Ka solvava ja ähvardava kirja kohta kinnitas hageja, et hagiavalduse lisaks olev kiri (dtl 11) visati üle aia 4–5 aastat tagasi (dtl 107) ja pärast hagi esitamist ei ole neid kirju kostja poolt hagejale saadetud (dtl 154). Ka hageja tunnistaja K.E kinnitas, et „Peale seda kivi viskamist ei olnud mingit kontakti naabritega, H.J ega T.A-ga“ (dtl 206).
7.Hageja teatas 10. septembril 2026 pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, et pärast 9. septembril 2026 toimunud kohtuistungit ähvardas ja ründas verbaalselt kostja hageja tunnistajat K.E-d . Hageja viidatud väidetav rünne tema poja vastu ei suurenda kohtu hinnangul tõenäosust, et kostja hakkaks tulevikus saatma hagejale ähvardavaid kirju või viskama tema kinnistule esemeid, mis on praeguse vaidluse nõude aluseks. Tegemist on sisult ja adressaadilt erineva käitumisega. Väidetav sündmus puudutab kolmandat isikut (tunnistajat) ning sellest ei nähtu otsest seost nende tegudega, mille keelamist hageja käesolevas menetluses taotleb. Ka juhul, kui nimetatud konflikt aset leidis, võimaldab see kõige enam teha järeldusi kostja ja hageja poja vahelise suhte kohta, kuid sellest ei tulene automaatselt, et oleks suurenenud oht kostja poolt hagejale ähvardavate kirjade saatmiseks või esemete üle aia viskamiseks. VÕS § 1055 lg 1 alusel ei saa keelamisnõuet rajada üldisele oletusele, et isik võib tulevikus
toime panna mistahes õigusvastase teo. Oht peab olema konkreetne ning seotud selle õigushüve ja selle käitumisega, mille ärahoidmist nõudega taotletakse.
8.Menetluses ei ole tuvastatud, et kostja oleks pärast nimetatud sündmusi, s.o 4–5 aastat tagasi solvava kirja ja pärast 15. juunil 2025 purkide üle aia viskamist, jätkanud samalaadset käitumist või teinud tegusid, millest saaks järeldada vahetut või reaalset ohtu hageja õiguste edasiseks rikkumiseks. Samuti ei nähtu tõenditest asjaolusid, mis võimaldaksid mõistliku tõenäosusega eeldada õigusvastase tegevuse kordumist tulevikus. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et poolte vahel on minevikus olnud konflikt või et kostjale heidetakse ette aastaid tagasi toime pandud rikkumisi, ei anna piisavat alust kohaldada tulevikku suunatud keeldu. Sellise nõude rahuldamine eeldab konkreetseid asjaolusid, mis viitavad jätkuvale või vahetult ähvardavale õigusrikkumise ohule. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub alus järeldada, et kostja poolt toimepandud väidetavad õigusrikkumised on jätkuvad või et nende kordumine on praeguste asjaolude kohaselt tõenäoline. Seetõttu tuleb tulevase õigusvastase tegevuse keelamise nõuded, s.o ähvardavate kirjade ja esemete üle aia viskamise keelamise nõuded, jätta rahuldamata.
9.Hageja on esitanud ka mittevaralise tervisekahjustuse tekitamisega (dtl 109).
kahju
hüvitamise
nõude
seoses
temale
VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Seega tuli hagejal eelkõige tõendada, et kostja tegu oli tekitanud talle tervisekahjustuse. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Sellistel juhtudel peab kannatanu tõendama vastava õigushüve rikkumist. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid olnud, mistõttu tuleb kostjate tegevust hinnata kahju õigusvastasuse tekitamise (delikt) sätete alusel. Delikti üldkoosseisul põhineva nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo 25.04.2007. a, nr 3-2-1-30-07, p 10; 13.11.2020. a, nr 2-15-505/180 p 20.1.2). Hageja ülesandeks on tõendada (eeldusel, et kostja hageja väiteid vaidlustavad), et kostja on etteheidetud teod toime pannud. Seejärel peaks hageja tõendama, et need teod on talle kahjuliku tagajärje tekitanud. Mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama muud, kui seda, et kahju tekitaja vastutab talle tervisekahjustuse tekitamise eest (VÕS I komm (2016), § 128, p 4.4 ja § 134, p 4.2.1; RKTKo 22.10.2008. a, nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13, RKTKo 20.06.2013. a, nr 3-2-1-73-13, p 13).
10.Hageja väitel viskas kostja üle hekki oma territooriumilt kivi, mis tabas hagejat oimu piirkonda. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja videoid poolte vahelisest konfliktist,
väljavõtteid Terviseportaalist, apteegi kviitungeid (dtl 93–96, 125) ning kohus kuulas tunnistajana üle K.E (dtl 204–208). Kohus selgitas hagejale 15. juulil 2026 toimunud kohtuistungil, et mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks peab ta tõendama tervisekahjustust ja põhjuslikku seost. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et Terviseportaali väljavõtted ei tõenda hageja väidet, et kostja oleks visanud kive ning kivi oleks tabanud hageja oimu piirkonda. Terviseportaali väljavõttest 17. novembri 2025. a visiidi kohta nähtub, et hageja oli suval (kohtu märkus: ilmselt peetud silmas suvel ja tegemist on näpuveaga) saanud kiviga vastu pead (dtl 93). Terviseportaali väljavõttest 17. juuni 2025. a visiidi kohta nähtub, et hagejal on diagnoositud Y04.41 – rünne kehalise vägivallaga tänaval või (maan)teel puhke- või vabaaja tegevuse juures. Patsient (kohtu märkus – hageja) saanud 15. juunil 2025 õhtul naabrinaise käest kiviga vasaku silma kohale frontaalpiirkonda. Patsient paabritega (kohtu märkus – ilmselt naabritega) tüli ja naaber viskas patsiendile kiviga vastu pead. Naabri nimi H.J Žxxxxxxxx (dtl 125–126). Kohtu hinnangul ainuüksi Terviseportaali väljavõtetest ei saa kindlalt tuletada kostja poolt tervisekahjustuse tekitamist hagejale. 17. novembri 2025. a väljavõttes on üldine märkus, et hageja oli suvel (s.t määramata ajal) saanud kiviga vastu pead. 17. juuni 2025. a väljavõttest on küll viide, et kivi oli visatud 15. juunil 2025 ning naabri H.J Žxxxxxxxx poolt, kuid kohtu hinnangul tugineb anamneesis kajastuv info üksnes hageja kui patsiendi enda antud selgitustele kaebuste kohta.
11.Hageja esitas erinevaid videod kostja käitumise kohta. Kohtu hinnangul puudutavad esitatud videod suures osas poolte varasemat konfliktset käitumist, mis leidis aset enne nõuete aluseks olevaid sündmusi 15. juunil 2025. Poolte pikaaegne konfliktne suhtlus ei ole vaidluse all. Kohtu hinnangul võivad esitatud videod tõendada kostja varasemat käitumist, sh esemete üle aia viskamist, kuid viidatud tegevus on seotud hagejat kahjustavat tegevust keelavate nõuetega, mitte mittevaralise kahju nõudega, mille kohta leidis kohus eespool, et praegusel juhul ei esine ohtu selliste tegevuste jätkumiseks kostja poolt. Hageja on andnud ebaselgeid selgitusi selle kohta, kas ta ise nägi kivi viskamist või mitte. Esialgu selgitas hageja 15. juuli 2026. a istungil, et „Seda kivi ma ei näinud. Ma ei näinud, ta oli nii tasa tulnud puude juurde. Nii kõvasti viskas seda kõva. Eile vaatasin seda kivi uuesti käes. Kivi oli terav. Ma ei näinud seda kivi, see on esimene variant“ (dtl 155). Kohus küsis hagejalt, kas ta nägi, kuidas kivi lendas vastu tema pead ja kes selle viskas, mille kohta vastas hageja: „Viskas H.J. Ta oli koguaeg seal kõrval. Hakkas veega mängima ja naeratas selliselt ja ütles, et ma pole mees. Ma ei tea, kuidas ta ütles mulle. Ma ei tea kui kaua, minut-kakskolm, pärast tuli see kivi välja. See kivi lendas pärast vasakule kasvuhoone poole. Ma töötasin ja tuli kivi. Ma ei tea, kuidas kivi ... kuidas nad leidsid seda augu, et ta tuli ilusti mulle vastu siia poole. Hekis on auke palju. Ta ise ka joriseb, et mina tegin spetsiaalselt augu, et ma saaks vaadata, kuidas ta oma territooriumil jalutab“ (dtl 157). Kostja kinnitas seejärel, et ta ei ole kivi visanud (dtl 157), seega on poolte väited omavahel vastuolus. Selleks, et tõendada oma väidet, et kivi viskas kostja, palus hageja kuulata tunnistajana üle K.E . Tunnistaja selgitas, et „Mina seisin seal kõrval ja vaatasin otse peale ja nägin, kuidas puude-põõsaste vahelt lendab välja mingi ese. See ese lõi C.E pead ja kukkus edasi betoonpõrandale. Siis kui isa reageeris selle olukorra peale, ma lähenesin ja hakkasin vaatama, mis see ese üldse on. Alguses mulle tundus, et see on käbi, aga siis ma nägin, et see oli kivi ja ma tõstsin selle ja panin kõrvale nagu selle olukorra tõend. [---] Ma tahan veelkord kinnitada, et olen tunnistaja ja olin seal kohapeal. Nägin, kuidas ese, kivi visati sel hetkel“
(dtl 204). Kohtu küsimusele, kas tunnistaja nägi täpselt kivi viset, vastas tunnistaja jaatavalt ja küsimusele, kes kivi viskas, vastas tunnistaja, et naaber (dtl 205). Kostja palvele kirjeldada, kuidas vise tehti, vastas tunnistaja „Ma ei ole näinud, kust see kivi tuli, kas ta tõstis selle üles maa pealt, seda ma ei tea. Ma siis näen, kuidas kivi lendab välja sealt poolt, kus on naabri territoorium“. Kostja küsis seejärel, kas tunnistaja nägi otse, kuidas kivi lendas ja nägi, kuidas see hagejat tabas ning kostja vastas „Otse. Jah“. Tunnistaja selgitas, et „Video peal on väga hästi näha, et mina seisan kaamera poole seljaga ja vaatan otse isa poole. See kivi lendas otse isa pea vastu, lööb, siis sealt ta kukub mööda isa paremat kätt ja sealt kukub betooni peale. Video pealt on kuulda seda lööki“. Kostja küsimusele, kas tunnistaja on 100% kindel, et seisis näoga sel hetkel, kui väidetav kivi väidetavalt tabas hagejat, vastas tunnistaja „101%“ (dtl 207).
12.Hageja mittevaralise nõudega seonduvalt vaadati 15. juuli 2026. a ja 9. septembri 2026. a kohtuistungitel hageja poolt 15. juulil 2026 esitatud videot (hageja 15. juuli 2026. a e-kiri dtl 147–149, video nr 21, dtl 148). Kohus jääb 15. juuli 2026. a istungil väljendatud seisukoha juurde, et videost ei ole võimalik kivi viskamist tuvastada. Videost on näha, et hageja pügab heki, siis keerab kehaga poja poole, võtab nokamütsi peast ära ja palub kontrollida. Kivi lendamist ega kiviga tabamist videost ei ole võimalik tuvastada. Ka tunnistaja K.E ütlused ei tõenda kivi viset, sellega hageja tabamist ega viset kostja poolt. Tunnistaja väitis, et nägi viset, oli hageja poole näoga, kuid videost nähtub, et sel hetkel, kui hageja võttis nokamütsi peast ära ja pöördus tunnistaja poole, oli tunnistaja hageja suunas seljaga ega saanud seetõttu näha, kas ja mis võis hagejat tabada. Ka ei nähtu videost tunnistaja väidetud, et ta läheb ja võtab kivi maast maha. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed ega tõenda kostja õigusvastast tegu, selle teo põhjuslikku seost väidetava kahjuga ega kahju suurust. Ka hageja enda selgitused video kohta on erinevatel istungitel olnud vastuolulised ja ebaselged. 15. juuli 2026. a istungil palus kohus video vaatamise järgselt hagejal selgitada, mida kohus videolt peab nägema, mille kohta vastas hageja esindaja, et üle aia oli visatud kivi ja kivi jõudis hagejani ja ta sai pea osas haavata. Sel ajal, kohe peale tabamust, ta küsis oma poja K.E käest, kas verd on ja jätkas tööd. Kohtu palvele kommenteerida õiget hetke selgitas hageja isiklikult, et „Kuskil 5 sekundit enne kui mütsi võtsin ära ja küsisin pojalt. Seda kivi ma ei näinud. Ma ei näinud, ta oli nii tasa tulnud puude juurde. Nii kõvasti viskas seda kõva. [--] Ma töötasin ja kui nägin, siis läksin ära. Mütsi võtsin maha ja siis küsisin pojalt, kas verd tuleb. Poeg ütles, et ei tule. Ma panin mütsi tagasi ja hakkasin edasi töötama“ (dtl 155). Seega pidi hageja enda selgituste järgi hageja 15. juuli 2026. a e-kirja videost nr 2 nähtuma kivi viskamise ja kiviga tabamise hetk. Pärast video uuesti vaatamist 9. septembri 2026. a istungil, väitsid nii hageja, kui ka tunnistaja, et see video on peale kivi viskamist (dtl 207). Enne seda, kui kostja seadis kahtluse alla tunnistaja kinnitused selle kohta, kas tunnistaja nägi viset, asusid hageja ja tunnistaja väitma, et tegemist on hoopis mingi muu videoga, mitte tabamise hetkest. Hageja ei ole enne seda väitnud, et kivi vise pidi nähtuma hoopis mingilt muult videolt.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud (dtl 156).
Kohtu hinnangul ei ole hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendanud kostja õigusvastast tegu ega põhjuslikku seost väidetava tervisekahjustuse ja kostja käitumise vahel. Terviseportaali väljavõtted ei tõenda, et hageja tervisekahjustuse põhjustas kostja tegevus. Terviseandmetest nähtub üksnes, et hageja pöördus arsti poole ning arst fikseeris hageja poolt kirjeldatud kaebused ja anamneesi. Asjaolu, et tervisekaardis on märgitud patsiendi (hageja) selgitus selle kohta, et naabrinaine viskas talle kiviga vastu pead, ei tõenda veel selle asjaolu tegelikku toimumist. Meditsiinidokumentidest ei nähtu, et arst oleks ise tuvastanud vigastuse tekkimise mehhanismi või selle põhjustaja. Hageja esitatud videod ei kinnita tema väiteid. Kohus vaatas menetluses esitatud videomaterjali korduvalt läbi ning leidis, et videolt ei ole võimalik tuvastada kivi lendu, selle viskamist kostja poolt ega hageja tabamist kiviga. Videost nähtub üksnes, et hageja teeb heki hooldustöid ning pöördub seejärel poja poole. Seega ei toeta videosalvestis hageja väidet kostja poolt toime pandud tervisekahjustuse kohta. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja K.E ütlusi osas, milles tunnistaja väitis end olevat näinud kivi lendu, selle tabamust ja viskajat. Tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas videomaterjaliga. Videost nähtub, et ajal, mil väidetav tabamus pidi aset leidma, oli tunnistaja hageja suhtes sellises asendis, mis ei võimaldanud tal kirjeldatud sündmust vahetult näha. Ka hageja enda kirjeldused kivi lennu, viskamise ja selle nägemise kohta ei ole olnud järjekindlad. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole kohus veendunud, et kostja viskas hagejat tabanud kivi või et hageja tervisekahjustus tekkis kostja tegevuse tagajärjel. Seetõttu on tõendamata kostja õigusvastane tegu ning samuti põhjuslik seos kostja väidetava käitumise ja tervisekahjustuse vahel. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole tõendatud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
14.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1302 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kostja esindamisele kokku 7 tundi tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Kostjat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitatakse menetlusosalise lepingulise esindaja kulud üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama nii esindaja tehtud töö vajalikkust, toimingutele kulunud aega kui ka tunnitasu põhjendatust, arvestades asja mahtu, keerukust, menetluse kestust, esitatud menetlusdokumentide hulka ning tehtud toimingute seost menetlusosalise õiguste kaitsmisega.
Arvestades asja olemust ja keerukust, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu, istungite arvu ja kestust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kostja õigusabiteenuse ajakulu kokku 7 tundi põhjendatud ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa keskmist advokaadi tunnitasu. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt mõista välja kostja menetluskulud kokku 1302 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) K.N Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.