Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes 4900,76 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Kristiine Urb
(registrikood
Kostja: S.L (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 596,99 eurot, sh kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 585,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 11,04 eurot.
3.Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt, 585,95 eurolt, viivis alates 23.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L89014099196 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027
6.Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktides 4 ja 5 välja
toodud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas.
8.Jätta menetluskulud 49% ulatuses S.L-i kanda ja 51% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
9.Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 627,20 eurot.
2-26-4815 Mõista välja S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 627,20 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
12.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.03.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse S.L-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 01.04.2026. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3147,50 eurot, intressi 208,66 eurot, haldustasu 26,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 907,68 eurot ja viivise alates 03.03.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgsetes viivisemäärades. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja ümberarvestuste järgi sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi maksed TsMS § 369 alusel vastavalt esitatud graafikutele ning viivise tasumata põhiosalt lepingujärgses määras kuni põhiosa tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 07.04.2023 laenulepingu nr L89011990269, mille alusel soetas kostja endale kauba maksumusega 1043,28 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 0,00%, intressimäär 0,00%, osamaksete arv 46, lepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 0,00 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 15.05.2024 kuni 15.07.2024 osamaksetega, mistõttu saatis AS Inbank Finance kostjale 05.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles lepingu 27.08.2024 üles ning loovutas nõude hagejale 28.08.2024. Kostja on lepingu nr L89011990269 alusel
2-26-4815 teinud tagasimakseid AS-le Inbank Finance summas 272,16 eurot ja hagejale summas 420 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 27.06.2023 laenulepingu nr L89012849283, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 39,78%, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 24, lepingu sõlmimise tasu 35 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 10.06.2024 ja 10.07.2024 osamaksetega, mistõttu saatis AS Inbank Finance kostjale 05.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles lepingu 27.08.2024 üles ning loovutas nõude hagejale 28.08.2024. Kostja on lepingu nr L89012849283 alusel teinud tagasimakseid AS-le Inbank Finance summas 587,03 eurot ja hagejale summas 420 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 25.10.2023 laenulepingu nr L89014099196, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 36,12%, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 60, lepingu sõlmimise tasu 50 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 15.06.2024 ja 15.07.2024 osamaksetega, mistõttu saatis AS Inbank Finance kostjale 05.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles lepingu 27.08.2024 üles ning loovutas nõude hagejale 28.08.2024. Kostja on lepingu nr L89014099196 alusel teinud tagasimakseid AS-le Inbank Finance summas 350,22 eurot ja hagejale summas 420 eurot. AS Coop Finants ja kostja sõlmisid 05.10.2022 laenulepingu nr L455068, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 16,17%, intressimäär 12,90%, osamaksete arv 72, lepingu sõlmimise tasu 40 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 10.06.2024 kuni 10.08.2024 osamaksetega, mistõttu saatis AS Coop Finants kostjale 29.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Coop Finants ütles lepingu 27.09.2024 üles ning teatas ülesütlemise teatises nõude loovutamisest hagejale. Kostja on lepingu nr L455068 alusel teinud tagasimakseid AS-le Coop Finants summas 794,11 eurot ja hagejale summas 250 eurot. Hageja leiab, et esialgsed võlausaldajad järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kogusid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, tegid päringud maksehäireregistritesse ning kontrollisid sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist; maksehäireid ei tuvastatud ning kostja krediidivõime hinnati piisavaks. AS Inbank Finance tuvastas lepingu nr L89011990269 puhul kostja sissetulekuks 621,54 eurot, lepingu nr L89012849283 puhul sissetulekuks 621,93 eurot ning lepingu nr L89014099196 puhul sissetulekuks 991,66 eurot; Coop Finants AS tuvastas kostja märgitud sissetulekuks 800 eurot ja igakuised kohustused 63,71 eurot. Krediidiandjad ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja igakuiste kohustuste suurust muul viisil kui laenutaotluses esitatud andmete ja registripäringute alusel. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et esialgsed krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuste kohaselt on hageja arvestanud tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Lepingu nr L89011990269 puhul on hageja selgitanud, et lepingu intressimäär oli 0,00% ning lepingutasu ja haldustasu ei kohaldunud, mistõttu on kõik kostja tehtud tagasimaksed arvestatud põhivõla katteks ning lepingu ülesütlemine on ümberarvestuse järgi kehtiv. Lepingu nr L89012849283 puhul on hageja selgitanud, et kostja on tasunud lepingu katteks 1007,03 eurot, mistõttu oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenusumma täielikult tasutud. Lepingu nr L89014099196 puhul on hageja leidnud, et ümberarvestuse järgi ei ole nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud ja ülesütlemine ei ole kehtiv, ning palub mõista TsMS § 369 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 15.11.2026, intressi alates 01.07.2026 ning viivise 24,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt
2-26-4815 alates osamakse tähtpäevale järgnevast päevast. Lepingu nr L455068 puhul on hageja leidnud, et ülesütlemine ei ole ümberarvestuse järgi kehtiv, ning palub välja mõista 01.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 57,26 eurot ja intressi 5,75 eurot ning TsMS § 369 alusel tulevikus alates 10.04.2026 sissenõutavaks muutuvad osamaksed, intressi alates 10.04.2026 ning viivise 24,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt alates osamakse tähtpäevale järgnevast päevast.
2.Kohus võttis hagi 14.04.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati dokumendid kätte avaliku e-toimiku vahendusel 16.04.2026. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtpäev 07.05.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõike 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja ning AS Coop Finants ja kostja tarbijakrediidilepingud. AS Inbank Finance ja AS Coop Finants on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
2-26-4815 suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kontrollis AS Inbank Finance kolme laenulepingu sõlmimisel kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest. Lepingu nr L89011990269 puhul tuvastas AS Inbank Finance kostja sissetulekuks 621,54 eurot, lepingu nr L89012849283 puhul 621,93 eurot ja lepingu nr L89014099196 puhul 991,66 eurot. AS Inbank Finance lähtus kostja varaliste kohustuste hindamisel kostja laenutaotlustes märgitud andmetest ning hageja selgituse kohaselt kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. AS Coop Finants kontrollis lepingu nr L455068 sõlmimisel kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest. AS Coop Finants lähtus kostja taotluses märgitud andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 800
2-26-4815 eurot ja igakuised kohustused 63,71 eurot. Hageja selgituse kohaselt kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandjad oleksid piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõime. AS Inbank Finance ja AS Coop Finants ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust muul viisil kui kostja taotlustes esitatud andmete ja registripäringute alusel. Kostja esitatud andmed ning maksehäirete puudumine ei saanud olla krediidivõimelisuses veendumiseks piisavad, arvestades sõlmitud lepingute arvu, suurust ja nendega kaasnevaid igakuiseid kohustusi kogumis. Seetõttu oleks krediidiandjad pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on AS Inbank Finance ja AS Coop Finants rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras viivise ning intressi nõudes.
5.Leping nr L89012849283 Hageja alternatiivse nõude kohaselt tuleb lepingu nr L89012849283 puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena arvestada kostja tehtud tagasimaksed laenu põhiosa katteks. Lepinguga anti kostjale laenu 1000 eurot. Hageja on selgitanud, et kostja on teinud lepingu nr L89012849283 katteks tagasimakseid kokku 1007,03 eurot, millest 587,03 eurot tasuti AS-le Inbank Finance ja 420 eurot hagejale. Kuna kohus leidis eespool, et AS Inbank Finance rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa hageja nõuda kostjalt selle lepingu alusel kokkulepitud intressi, lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ega lepingujärgset viivist. VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, et tarbija peab tagastama eelkõige saadud krediidi põhiosa. Kui tarbija on põhiosa juba täies ulatuses tasunud, puudub hagejal selle lepingu alusel täiendav rahaline nõue. Lepingu nr L89012849283 alusel saadud krediidi põhiosa oli 1000 eurot. Kostja on hageja enda arvestuse järgi selle lepingu katteks tasunud kokku 1007,03 eurot. Seega on kostja lepingu nr L89012849283 alusel saadud laenusumma täielikult tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude lepingu nr L89012849283 alusel rahuldamata.
6.Leping nr L89011990269 Lepingu nr L89011990269 puhul anti kostjale krediiti 1043,28 eurot. Hageja on selgitanud, et selle lepingu intressimäär oli 0,00% ning lepingutasu ja haldustasu ei kohaldunud. Seetõttu arvestati kõik kostja tehtud tagasimaksed põhivõla katteks. Kostja tasus AS-le Inbank Finance 272,16 eurot ja hagejale 420 eurot. Seega on kostja tasunud lepingu nr L89011990269 katteks kokku 692,16 eurot. Kuna lepingu nr L89011990269 alusel ei olnud kostjal kohustust tasuda krediidi kasutamise eest intressi ega lepingu- või haldustasu, ei mõjuta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine selle lepingu ülesütlemise kehtivust samal viisil nagu tasuliste krediidilepingute puhul. Hageja esitatud ümberarvestuse järgi olid kostja maksed arvestatud üksnes põhivõla katteks ning kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 osamaksetega, mistõttu oli tal ülesütlemise ajal põhivõlg siiski tasumata. Seetõttu oli lepingu nr L89011990269 ülesütlemine kehtiv.
2-26-4815 Lepingu nr L89011990269 alusel saadud krediidi põhiosa oli 1043,28 eurot. Kostja on selle lepingu katteks tasunud kokku 692,16 eurot. Seega on tasumata põhivõlg 351,12 eurot (1043,28 − 692,16 = 351,12). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lepingu nr L89011990269 alusel välja põhivõla 351,12 eurot.
7.Leping nr L89014099196 TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 25.10.2023 laenulepingu nr L89014099196, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagastama perioodil 15.11.2023 kuni 15.10.2028. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 24,90% aastas, krediidi kulukuse määr 36,12%, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 50 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja jäi lepingu täitmisel viivitusse 15.06.2024 ja 15.07.2024 osamaksetega ning AS Inbank Finance saatis kostjale 05.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles AS Inbank Finance lepingu 27.08.2024 üles. Hageja on selgitanud, et kostja on lepingu nr L89014099196 katteks tasunud AS-le Inbank Finance 350,22 eurot ja hagejale 420 eurot ehk kokku 780,22 eurot. Kuna kohus leidis eespool, et AS Inbank Finance rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, tuleb lepingu nr L89014099196 puhul lähtuda hageja esitatud ümberarvestusest. Hageja on kohtule esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole tagasimaksete ümber arvestamisel järgitud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piiranguid, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Kohus märgib, et kuna kostja oli lepingu ülesütlemise hetkel viivituses vaid kahe osamaksega, oleks lepingu ülesütlemine tühine ka juhul, kui krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja taotleb alternatiivselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev on 15.10.2028, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Arvestades, et kostja ei osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed kokku summas 834,27 eurot, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on: Maksepäev 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 15.11.2026 kuni 15.10.2028 vastavalt esitatud maksegraafikule.
8.Leping nr L455068 AS Coop Finants ja kostja sõlmisid 05.10.2022 laenulepingu nr L455068, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagastama perioodil 05.10.2022 kuni 10.10.2028. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 12,90% aastas, krediidi kulukuse määr 16,17%, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 40 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja jäi lepingu täitmisel viivitusse 10.06.2024, 10.07.2024 ja 10.08.2024 osamaksetega ning AS Coop Finants saatis kostjale 29.08.2024 lepingu ülesütlemishoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles AS Coop Finants lepingu 27.09.2024 üles. Hageja on selgitanud, et kostja on lepingu nr L455068 katteks tasunud AS-le Coop Finants 794,11 eurot ja hagejale 250 eurot ehk kokku 1044,11 eurot. Kuna kohus leidis eespool, et AS Coop Finants rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, tuleb lepingu nr L455068 puhul lähtuda hageja esitatud ümberarvestusest. Hageja on kohtule esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole tagasimaksete ümber arvestamisel järgitud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piiranguid, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Hageja taotleb alternatiivselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Lepingu nr L455068 viimase osamakse tähtpäev on 10.10.2028, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Arvestades, et kostja ei osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed kokku summas 835,48 eurot, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on: Maksepäev 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027
Hageja ümberarvestuse järgi on kohtuotsuse tegemise ajaks 10.01.2026 kuni 10.09.2026 perioodi eest sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 234,83 eurot ja seadusjärgses määras intress 11,04 eurot. Samuti kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt eespool esitatud maksegraafikule. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lepingu nr L455068 alusel välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 234,83 eurot ja intressi 11,04 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.10.2026 kuni 10.09.2028 vastavalt esitatud maksegraafikule.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingu nr L89011990269 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 351,12 eurolt ning lepingu nr L455068 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 234,83 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni vastava põhivõla tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingu nr L89014099196 ja lepingu nr L455068 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni.
2-26-4815
10.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L89011990269 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 351,12 eurot ning lepingu nr L455068 alusel kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 234,83 eurot ja intressi 11,04 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhiosadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka lepingu nr L89014099196 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 834,27 eurot ja lepingu nr L455068 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 835,48 eurot vastavalt kohtuotsuses esitatud maksegraafikutele ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab lepingu nr L89012849283 alusel esitatud nõuded tervikuna rahuldamata, kuna kostja on selle lepingu alusel saadud laenusumma täielikult tasunud. Kohus jätab muud hageja kõrvalnõuded suuremas ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust 3147,50 eurot, intressi 208,66 eurot, haldustasu 26,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 907,68 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 03.03.2026 kuni põhinõude summas 381,12 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas lepingu nr L89011990269 alusel, põhinõude summas 280,62 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,90% aastas lepingu nr L89012849283 alusel, põhinõude summas 1070,95 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,90% aastas lepingu nr L89014099196 alusel ning põhinõude summas 1414,81 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12,90% aastas lepingu nr L455068 alusel. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue olnud 4633,13 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 351,12 eurot, lepingu nr L455068 alusel kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 234,83 eurot ja intressi 11,04 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kahest lepingust: lepingu nr L89014099196 alusel põhiosa summas 834,27 eurot ja lepingu nr L455068 alusel põhiosa summas 835,48 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksetega välja kokku 2266,74 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude ligikaudu 49% ulatuses ja jätab menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 560 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 1014 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsiga, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamisega, lisade kogumise ja komplekteerimisega ning dokumentide kohtule esitamisega 6 tundi ning esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
2-26-4815
12.1.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 665 eurot. Hagilt hinnaga 4900,76 kuulus RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 560 eurot. Seega loeb kohus riigilõivu summas 560 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus märgib hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv 105 eurot taotleda tagasi TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.
12.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 6 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Kohus võtab arvesse selle, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpselgitusi seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega. Kohus arvestab sellega, et hageja on esitanud hagiavalduse täpsustuse, samuti asjaolu, et hagi puudutas mitut lepingut ja hageja esitas nõude ümberarvestused. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 6 töötunni eest kokku 720 eurot (ilma käibemaksuta). Seega loeb kohus kokku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1280 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ning lepingulise esindaja kulu 720 eurot.
12.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 49% ulatuses, s.o summas 627,20 eurot (1280 x 49%) kostjalt hageja kasuks välja.
12.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.