Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-25-1230

L

O TE

O

IS

E

U

M

Kohus märkis, et elukoht ja lähedase toetus oli V. Fomitšovil ka enne kuriteo toimepanemist, ent see õigusvastast tegevust ära ei hoidnud. Veegi enam – V. Fomitšov on varasemalt tarvitanud koos emaga alkoholi ja seejärel ema suhtes vägivalda kasutanud ning seda korduvalt. Lisaks on ta vägivaldne olnud ka võõra naiste- ja meesterahva suhtes.

JÕ

U

ST

Maakohus pidas eriti oluliseks, et V. Fomitšov on selles kriminaalasjas juba kriminaalhooldusel olnud, kuivõrd otsusega jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kaheksa kuud kesta jõudnud kriminaalhoolduse jooksul esitas kriminaalhooldusametnik kolm erakorralist ettekannet, milles heideti V. Fomitšovile ette korduvat alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumist. Maakohus tõi välja, et V. Fomitšov on kriminaalhooldusel olnud ka varem, seda mitmel korral, ent ka need ebaõnnestusid. V. Fomitšovi on varasemalt korduvalt määratud alkoholivastasele ravile, kuid need pole positiivset tulemust andnud. Maakohus polnud veendunud, et V. Fomitšovil on motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda. Isiku enda väiteid vastupidise kohta pidas kohus paljasõnaliseks. Kohus osutas sellele, et V. Fomitšov on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ja ta ei ole vaatamata korduvatele võimalustele oma käitumist muutnud. Vabaduses muutuvad sõltuvusained taas kättesaadavaks ja taastuvad suhted sõltlastest tutvusringkonnaga. See suurendab tagasilanguse ohtu ja alkoholi tarvitamisest tulenevalt kuriteo toimepanemise riski. Ka ei olnud V. Fomitšov avaldanud soovi läbida statsionaarne sõltuvusravi mõnes meditsiiniasutuses või rehabilitatsioonikeskuses.

1-25-1230 Probleemseks pidas maakohus ka narkootikumide tarvitamist. Nimelt oli vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud V. Fomitšovil sõltuvus ning V. Fomitšov on ise tunnistanud, et kuritarvitab talle välja kirjutatud psühhotroopseid ravimeid ja tarbib neid koos alkoholiga.

L

Maakohus leidis, et V. Fomitšovist lähtuvaid riske ei maanda ka elektrooniline valve, mis praegu ennetähtaegselt vabanedes kriminaalhooldusega kaasneks. V. Fomitšov soovib elama asuda aadressile, kus ta jagaks elukohta oma emaga. Seal koos alkoholi tarvitamisega kaasneb aga väga suur oht uue kuriteo toimepanemiseks. Elektrooniline valve alkoholi tarvitamist ei takista, mistõttu ei ole see tema puhul õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisav.

O TE

Seoses sellega, et V. Fomitšov soovib vabaduses asuda tööle X OÜ-sse ehitajana, märkis maakohus, et arvestades isiku võlgnevusi ja vabanemisfondis olevaid vahendeid, on ka sissetuleku olemasolul oht, et need on süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ebapiisavad.

O

Kokkuvõttes oli maakohus seisukohal, et oht kuritegeliku käitumise jätkumiseks on suur. Kohus tõi välja, et vangla on planeerinud V. Fomitšovile sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, töötamise ja riigikeele õppimise.

E

M

IS

Kaebuses leitakse, et kantud karistus on olnud piisav, sest V. Fomitšov on täitnud kõik karistuse eesmärgid, vangistus on talle mõju avaldanud ka ta on motiveeritud elama vabaduses õiguskuulekat elu.

U

ST

U

Maakohus ei ole arvestanud, et V. Fomitšov on invaliid, osalise töövõimega ja teda ei ole varem elektroonilisele valvele allutatud. Maakohus on V. Fomitšovi varasemaid kontrollnõuete rikkumisi arvestanud ülemäära ning jätnud piisava tähelepanuta distsiplinaarkaristuste puudumise, kindla elu- ja töökoha olemasolu ja tõiga, et 18. eluaastast on V. Fomitšov periooditi viibinud psühhiaatriakliiniku statsionaarsel ravil. Samuti tuleb arvestada toimepandud tegu ja seda, et vangistust kannab V. Fomitšov esimest korda. Vangistus on avaldanud V. Fomitšovile tugevat mõju ja muutnud tema seniseid käitumishoiakuid.

JÕ

V. Fomitšov on varasemalt läbinud kahel korral Eluviisitreeningu ning ehkki 9. veebruaril 2026 alustatud programmist arvati ta välja mõjuva põhjuseta puudumise tõttu, on ta nõus läbima kriminaalhooldajaga kõik planeeritud vestlused. V. Fomitšov on vangistuses loonud eeldused saamaks eluga vabaduses seaduskuulekalt hakkama. Oma pensioni ja töötasuga suudab ta tasuda talle esitatud rahalised nõuded. V. Fomitšov soovib alustada uut elu, ta tahab tööd teha ja sportida ning lubab vabanemisel kontrollnõudeid täita ja käitumist parandada. V. Fomitšov palub, et kohus annaks talle võimaluse tõestada, et ta suudab seekord järgida kõiki kontrollnõudeid. Vangistuses viibitud kogemuse tulemusel on ta selleks motiveeritud ning tal on olemas lähedaste toetus ja talle on vaja ravi. Ta on alkoholist võõrutamiseks käinud kahel korral psühholoogi vestlusel ja end kodeerinud. Tal tuleb alkoholist keelduda ja muuta oma suhtlusringkonda. Seoses maakohtu

1-25-1230 järeldusega, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on V. Fomitšovi elustiilile omane, märgitakse kaebuses, et viimati karistati V. Fomitšovi NPALS § 151 alusel 7. septembril 2017. Veel leitakse määruskaebuses, et oht, et V. Fomitšov jätkaks samal viisil, saab olla vaid oletuslik, ning heidetakse ette, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud elektroonilise valve võimalustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

L

Esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

O TE

IS

E

O

U

M

U

ST

JÕ

Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, jääb vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 määruskaebemenetluse õigusabikulu V. Fomitšovi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.