hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, epost xxx); kostja Y.J (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja krediidikontolepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2002.30 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 81.41 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
3.Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2002.30 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi Y.J (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 227.45 eurot, intressi 286.81 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 40% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 60% osas Y.J (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 60% ulatuses s.o summas 486 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal Y.J ’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga xxx. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 22.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 07.03.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 07.03.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
2-23-137812 Hageja esitas 22.03.2024 hagiavalduse Y.J vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse 2311.16 eurot, intressi 286.81 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot, viivised alates 23.03.2024 kuni põhinõude summas 2311.16 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,94% aastas, riigilõivu 490 eurot, õigusabikulud 527 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel 17.08.2022 sõlmitud krediidikontoleping nr XXX, laenulimiidiga 2300 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu 02.05.2023 üles. Placet Group OÜ loovutas 03.05.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ja pangakonto väljavõtet. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 20.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele, milles täpsustas krediidianalüüsi ning esitas nõude ümberarvestuse juhuks kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa (3217.07 - 1133.36) 2083.71 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.09.2022 kuni 15.06.2024 summas 1920.94 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1920,94 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale Y.J ’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 18.09.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
2-23-137812 VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
2-23-137812
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Lepingu nr XXX sõlmimisel 17.08.2022 hinnati Y.J krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 17.08.2022 konto väljavõte analüüsi, 20.05.2022 maksehäirete päringuid, 17.08.2022 Maksuameti päringut, Töötamise registri TÖR päringut, 17.08.2022 Rahvastikuregistri päringut ning 17.08.2022 Ametlikud teadeanded päringut. Kostja sissetulekuks oli sotsiaaltoetused 1465.99 eurot. Finantskohustused olid kulud ülalpeetavatele 450 eurot, laenud 378 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ja kuumakse 230 eurot. Kliendile jäi reservi 107.99 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja oli võtnud laenu Bondoralt, mille keskmine tagasimakse oli 360 eurot ning Swedbank AS-lt, mille keskmine tagasimakse oli 135 eurot. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et Swedbank AS-ile tasus kostja pidevalt viivist, seega hilines kostja laenu tagasimaksetega. Arvestades Bondora ja Swedbank AS-i laenumakseid ning krediidiandja arvutuskäiku, ei olnud kostja võimeline tasuma laenu kuumaksega 230 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa (3217.07 - 1133.36) 2083.71 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.09.2022 kuni 15.06.2024 summas 1920.94 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1920,94 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
2-23-137812 Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023 aasta kevadest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2002.30 eurot (15.09.2022-15.10.2024). Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 81.41 eurot (15.11.2024- 15.02.2025).
6.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
7.Hageja nõuab viivist alates lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,94% aastas. Üldtingimuste punkti 5.1. kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seega on põhjendatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2002.30 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 15.11.2024 - 15.02.2025 summas kokku 81.41 eurot ja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2002.30 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 227.45 eurot, intressi 286.81 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg
kohaselt
on
menetluskulud
2-23-137812 TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Hageja nõude suurus kokku oli 3469.32 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, kokku 2083.71 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 60%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 30% ulatuses hageja kanda ning 60% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 490 eurot ja õigusabikulud 527 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 106.85 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 383.15 eurot, kokku 490 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (3 x 100) 300 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (490 + 20 + 300) 810 eurot, millest kostja kanda jääb 60% ehk 486 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude
2-23-137812 kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.