Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu), lepinguline esindaja Uve Jürgens Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel EKT Teed OÜ (registrikood 12709519), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helena Noot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.12.2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.
4.Mõista X-ilt EKT Teed OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1719,50 eurot. Menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-25-1666 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 30.01.2025 (27.08.2025 täpsustus) Harju Maakohtule Tallinna linna (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista otsese varalise kahju 1419,72 eurot, saamata jäänud töötasu alates 30.01.2022 kuni 27.01.2025 kokku 17 413,52 eurot, mittevaralise kahju 30 000 eurot ja viivise eeltoodud nõuetelt seadusjärgses määras. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 30.01.2025 saamata jääva töötasu 37 eurot päevas ja viivise sellelt summalt.
1.1.Hagiavalduse kohaselt ootas hageja 31.01.2022 Tallinnas kella 17.00 ajal Siili bussipeatuses bussi. Bussi saabumisel hakkas hageja liikuma, kuid kaotas ootamatult tasakaalu ja kukkus. Kukkumise tulemusena murdis hageja parema hüppeliigese. Hagejale tehti 01.02.2022 erakorraline operatsioon. Pärast operatsiooni ei saanud hageja 6 nädalat peaaegu üldse liikuda ja oli sunnitud lamama. 2022. aasta suvel ja sügisel tegeles hageja rehabilitatsiooniga, mis ei viinud täieliku taastumiseni. Kuivõrd käimine ja seismine tekitas hagejale valu, ei suutnud ta medõena tööd jätkata ja oli sunnitud töölt lahkuma. 2022/2023 talvel hakkasid hagejal tekkima paanikahäired. Kuigi õnnetusjuhtumist on möödunud peaaegu 3 aastat, on hageja endiselt sunnitud liikuma üksnes karkude abil. Selle ja pideva valu tõttu tunneb hageja end alaväärsena. Hagejal tuvastati 10.10.2023 keskmine puue ja puuduv töövõime. 2024. a kehtis keskmine puue ja puuduv töövõime kuni 10.09.2026.
1.2.Kostjale saab ette heita käibekohustuse täitmata jätmist. Hageja kukkus, sest bussipeatus ei olnud piisavalt lumest ja jääst koristatud. Kostja jättis ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata raske hooletuse tõttu. Bussipeatuse korrashoiukohustuse rikkumine oli selgelt õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 järgi. Kostja andis oma kohustuse üle Jaakson Linnahooldus OÜ-le, kelle õigusjärglaseks on EKT Teed OÜ (kolmas isik). Kostja vastutab kolmanda isiku lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest. Hageja leidis, et lepingu järgi oli hooldustsükli aeg 60 minutit ja ühissõiduki peatus pidi vastama 3. tee seisunditasemele. Kuna hageja ei saanud kukkumise tõttu bussipeatusest teha fotosid, on tõendamise koormus ümber pöördunud ja kostja peab tõendama, et bussipeatus oli 31.01.2022 kell 17.00 nõuetele vastavas seisundis, mida kostja ei ole teinud. Kostja ja kolmanda isiku vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus kolmanda isikuna kaasata EKT Teed OÜ.
2-25-1666
2.1.Kostja on oma hoolsuskohustuse täitnud, sest on seadusest tulenevate nõuete täitmiseks sõlminud lepingu kolmanda isikuga. 31.01.2022 libedust ei esinenud ja peale kella 12.00 lund ei sadanud. Lepingu kohaselt hooldati Siili bussipeatust 31.01.2022 hommikul ja peatuse seisundit kontrolliti kell 15.40. Talvistes oludes on kukkumine võimalik ka siis, kui teed on nõuetekohaselt hooldatud ning inimene võib kukkuda mitmetel põhjustel, näiteks jalanõude tõttu.
2.2.Kostja vaidles vastu kõikidele kahju nõuetele ning leidis, et need on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, mis on tema töövõime kaotamise tegelik põhjus ning esitatud tõendite kohaselt ei ole kõik hageja tervisekahjustused seotud kukkumisega.
2.3.Kolmas isik leidis samuti, et hageja nõude aluseks olevad eeldused on tõendamata. Hageja on viidanud ekslikult teehoolduse nõuetele, mis kehtivad sõidutee kohta, kuid hageja ei kukkunud sõiduteel. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 05.12.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kolmandale isikule hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et hageja kukkus 31.01.2022 Tallinnas Siili bussipeatuse juures ja sai kukkumise tulemusena luumurru. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et bussipeatus asub kostjale kuuluval maal ning kostja on lepingu alusel andnud kolmandale isikule üle Tallinna teede ja tänavate hooldamise kohustuse, mis hõlmas kohustust teha Siili bussipeatuses talvisel ajal lume koristamist ja libeduse tõrjet.
3.2.Maakohus jättis hagi rahuldamata rahuldamata eelkõige põhjusel, et ei ole tõendatud kostjale ette heidetava seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, mille tõttu hageja kukkus. Kohus nõustus kostja väitega, et talvistes oludes võib üldteada oleva asjaoluna inimene kukkuda mitmetel põhjustel, sealhulgas näiteks tulenevalt oma terviseseisundist, liikumise kiirusest või jalanõudest. Ainuüksi selle alusel, et hageja kukkus talvistes oludes bussipeatuses, ei saa kohus nõuet kostja vastu rahuldada. Kostja oleks vastutav hageja tervise kahjustamise eest, kui ta oleks jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse bussipeatuse hooldamisel (VÕS § 1045 lg 1 p-d 2 ja 7).
3.3.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja hoolsuskohustuse sisustamisel tuli lähtuda majandus- ja taristuministri 14.07.2025 määrusega nr 92 kehtestatud tee seisundinõuetest. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja kasutas kolmandat isikut lepingu alusel enda seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Seega vastutaks kostja hageja ees ka juhul, kui kolmas isik oleks jätnud bussipeatuse hooldamise kohustuse täitmata (TsÜS § 132 lg 2). Hagejal oleks tulnud tõendada oma väiteid, et kõik tema tervise probleemid, samuti täielik töövõimetus, tekkis nimelt kukkumise tõttu ning tema kantud kulud olid vajalikud seoses kukkumisel saadud tervisekahjustusega (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4). Vaatamata kohtu selgitustele hageja ei põhjendanud ega tõendanud oma nõuet sisuliselt.
3.4.Hageja esile toodud asjaolude pinnalt ei olnud võimalik selgelt mõista, kus täpselt hageja kukkus. Igal juhul ei kukkunud ta sõiduteel ega tänaval, vaid kas vahetult bussipeatuse ootealal või kõnniteel. Hageja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele esile, millises seisundis täpselt oli bussipeatus või kõnnitee ajal, mil hageja seal kukkus.
2-25-1666
3.5.Kostja esitas kohtule väljavõtte kolmanda isikuga sõlmitud töövõtulepingust, mille alusel osutas kolmas isik kostjale teenust, mis seisnes muuhulgas kõnniteede ja ühissõidukite peatuste hooldamises. Hageja viitas lepingu punktile 7.1.1.2.2 ja leidis, et lumetõrjet oleks tulnud teha 60 minutilise tsükli jooksul või vajaduse korral isegi sagedamini. Hageja leidis, et kuna ta kukkus enam kui tund hiljem pärast peatuse viimast hooldamist, on kolmas isik lepingulist kohustust rikkunud. Hageja jättis tähelepanuta, et viidatud lepingu punkt sisaldas väljendit „Lisas 5 loetletud tõusudel“, millest järeldub, et hageja viidatud tsükli nõuded ei kehtinud mitte mistahes teedel, tänavatel ja bussipeatustes, vaid nimelt lisas 5 loetletud tõusudel. Ühissõidukite ootealade hooldust reguleerib lepingu alapeatükk 7.2 ja p 7.2.2 nägi ette, et täitja teeb puhastusalal heakorratööd igal hommikul kella 7.00-ks. Sealhulgas peab olema tehtud lume- ja libedusetõrje ning ooteala peab olema puhas. Vajadusel tuleb lume- ja libedusetõrjet teha ka päevasel ajal vastavalt seisunditaseme nõuetes kirjeldatud perioodilisusele ja kvaliteedile. Bussipeatustes oli keelatud kasutada libedusetõrjeks kloriide, vaid tuli kasutada puistematerjali. Eeltoodust tulenevalt oli ekslik hageja järeldus, et bussipeatustes tuli libedatõrjet ja lumekoristust teostada iga 60 minutilise tsükli järgi. Tee seisundinõuete järgi oli peatuste puhul lume- ja libedusetõrje hooldustsükli aeg 8 tundi.
3.6.Kolmanda isiku töötaja Elmo Meieri seletuskirja kohaselt oli 31.01.2022 ilm pilves ja sadas kohati kerget lund, mistõttu oli Tallinna keskmine peatus vaid kergelt lumine. Libedust ei esinenud ning sellel päeval olid külmakraadid, milliste juurest libedust ei teki. Hooldusmasin hooldas Siili peatusega seotud alasid 31.01.2022 hommikul kell 10.25–10.40 ja kontrollsõit tehti Siili peatusesse kell 15.40. Kostja esitas ka väljavõtte hooldussõiduki teekonnast mõlema sõidu kohta. Kostja esitatud tõendi kohaselt 31.01.2022 peale kella 12.00 Tallinnas lund enam ei sadanud.
3.7.Hageja ei vaidlustanud kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et bussipeatuses oli 31.01.2022 tehtud kahel korral hooldustöid. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ilmastikuolud oleksid ootamatult muutunud selle ajavahemiku jooksul, mis jäi hooldussõiduki kontrollreisi ja hageja kukkumise vahele. Hageja ei selgitanud, millises seisundis oli bussipeatus ajal, kui ta seal kukkus. Ainult tulenevalt sellest, et seal oli lund, ei saanud kohus lugeda tõendatuks, et kostja jättis hoolsuskohustuse täitmata.
3.8.Kuna puudus kostjale etteheidetav tegu, ei analüüsinud maakohus, kas hageja nõue oleks muus osas tõendatud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja ja kolmanda isiku kanda.
4.1.Kostja ega kolmas isik ei täitnud oma tõendamiskoormist, st ei tõendanud, et vaidlusalusel marsruudil liikus just jää ja lume koristamisega tegelev hooldusmasin. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hooldusmasin sõitis bussipeatusest läbi ega tegelenud selle koristamisega aktiivselt. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, kuidas maakohus tegi kindlaks, et Siili bussipeatus vastas nõuetele. Maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti.
4.2.Hagejale jääb ebaselgeks, mis rolli mängib siinses menetluses asjaolu, et talvistes oludes võib inimene kukkuda mitmetel põhjustel, ja miks asus maakohus tuvastama asjaolusid, mille üle sisuline vaidlus puudus.
2-25-1666
4.3.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei tõendanud tal olevate kehavigastuste ja tervisekahjustuste ning kukkumise vahel olevat põhjuslikku seost.
4.4.Maakohus väljus alusetult dispositsiooni põhimõttega määratud piirest, kui hakkas esitama kostja asemel vastuväiteid hagis toodud nõuetele. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad
5.Kostja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mida hageja apellatsioonkaebuses ei vaidlusta ja mille ringkonnakohus võtab siinse otsuse tegemisel aluseks:
hageja kukkus 31.01.2022 Tallinnas Siili bussipeatuse juures ja sai selle tulemusena luumurru. 31.01.2022 epikriisist (dtl 18) nähtub, et hageja kukkumisega seotud teade hädaabitelefonile on edastatud samal päeval kell 17.03;
bussipeatus asub Tallinna linnale (kostjale) kuuluval maal;
kostja on sõlminud Tallinna teede ja tänavate hooldamise kohustuse üleandmiseks lepingu kolmanda isikuga ja viimase kohustus oli teha talvisel ajal lume koristust ja libeduse tõrjet;
kolmandale isikule kuuluv sõiduk viibis Siili bussipeatuses ja selle ümbruses 31.01.2022 hommikul ja tegi kontrollsõidu Siili peatusesse kell 15.40;
30.01.2022 pärast kella 12.00 ei sadanud enam Tallinnas lund.
8.Hageja esitas nõude lepinguvälise kahju hüvitamiseks (VÕS § 1043), heites kostjale ette õigusvastase teona hagejale tervisekahju põhjustamist (VÕS § 1045 lg 1 p 2) või seadusest tuleneva kohustuse rikkumist (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja kahju seisnes hagiavalduse kohaselt otseses varalises kahjus, saamata jäänud tulus ja mittevaralises kahjus. Teo või tegevusetuse õigusvastasust saab tuvastada ühel alusel, s.o siinsel juhul VÕS § 1045 lg 1 p 2 või p 7 alusel (RKTKo 28.02.2018, 2-15-4239/55, p 17).
2-25-1666
9.Selleks, et tuvastada õigushüve kahjustamise kaasa toonud tegevusetuse õigusvastasus, peab väidetav kahju tekitaja olema rikkunud mingit õigusnormi, mis kohustas kahju tekitajat tegutsema kahju ärahoidmise huvides (kaitsenorm lg 1 p 7 mõttes) või lepinguvälist tegutsemise kohustust ehk seaduses sätestamata, kuid hea usu põhimõttest tulenevat, mis kohustas kahju tekitajat teatud toiminguks, mille tegemise korral ei oleks kannatanu õigushüve kahjustamist toimunud või oleksid kahjustuse tagajärjed olnud kergemad (VÕS § IV komm (2020), § 1045 p 3.1.2.cc). Seega on vajalik siinsel juhul kontrollida, kas kostja on rikkunud kaitsenormi, mis tooks kaasa õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel või kas kostja on rikkunud käibekohustust, mis tooks kaasa õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel.
10.Maakohus leidis, et kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat tee hooldamise kohustust, mistõttu ei ole kostja tegevusetus VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõistes õigusvastane. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostja on rikkunud kohustust täita majandus- ja taristuministri 14.07.2018 määrusest nr 92 (tee seisundinõuded) tulenevaid nõudeid ja kohustust hoida bussipeatus liiklemiseks ohutuna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
10.1.Vaidlustamata asjaolude kohaselt sai hageja 31.01.2022 Siili bussipeatuses või selle vahetus läheduses tervisekahjustuse. Maakohus on leidnud ja hageja nõustub apellatsioonkaebuses sellega, et EhS § 97 lg 1 järgi tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel 14.07.2015 majandus- ja taristuministri määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus). Viimase § 2 lg 1 alusel on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele ja tee omanik vastutab nõuete täitmise eest. Tee seisundinõuete määruse § 151 lg 1 järgi loetakse kergliiklusteeks kõnni-, jalg-, jalgrattateed. Tee seisundinõuete määruse § 15 1 lg 3 järgi on kergliiklustee seisundinõuded esitatud määruse lisas 10. Tee seisundinõuete määruse § 25 lg 1 kohaselt peab ühissõiduki peatuskoha, sealhulgas bussiooteplatvormi talvine seisunditase olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus rajatis asub. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna Siili bussipeatus asub kõnniteel, tuleb talvistes oludes lähtuda kõnnitee seisundile kehtestatud nõuetest. Tee seisundinõuete määruse § 27 lg 1 järgi on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud ja määruse § 27 lg 3 järgi ei tohi ületada määruse lisas 10 sätestatud lumekihi kriitilist paksust (s.o koheva lume maksimaalne paksus 6 cm ja sulalume või lörtsi maksimaalne paksus 3 cm). Määruse § 27 lg 4 kohaselt peab hooldustsükli aja lõpuks olema tee hooldatud. Hooldustsükli aeg lume ja libeduse tõrjeks on tee seisundinõuete määruse lisa 10 kohaselt 8 tundi.
10.2.Üksnes kiirabi epikriisis (dtl 18) märgitud asjaolu, et erakorralise abi välispõhjuseks on jää ja lumega seotud kukkumine samal tasapinnal (kood W00), ei tõenda hageja väidet selle kohta, et kostja oleks oma kohustusi õigusvastaselt rikkunud ega ka kostja rikkumise ja hagejale tekkinud tervisekahju põhjuslikku seost.
2-25-1666
10.3.Kostja on menetluses tõendanud, et Siili bussipeatust ja selle ümbrust on hooldatud 31.01.2022 ajavahemikus 9.00 kuni 10.35 (dtl 299-300). Kostja on ka tõendanud, et kolmandale isikule kuuluv sõiduk tegi samal päeval kell 15.44 kontrollsõidu (dtl 301). Kolmanda isiku esitatud Keskkonnaagentuuri ajalooliste ilmaandmete (dtl 412–416) kohaselt oli samal päeval Tallinnas sademeid kell 11.00 keskmiselt 0,2 mm, kell 12.00 keskmiselt 0,1 mm ja ajavahemikus 13.00–21.00 sademeid ei olnud (0,0 mm). Nimetatud tõendeid kogumis hinnates on maakohus õigesti järeldanud, et pärast seda, kui bussipeatust oli 09.00–10.35 hooldatud, kell 15.44 oli tehtud kontrollsõit ning alates kella 13-st sademeid (enne seda väga vähesel määral) ei olnud, on kostja tõendanud oma kohustuse täitmise. Siili bussipeatuse vahetus ümbruses on hooldussõiduk olnud kell 9.00 (dtl 300). 8-tunnine hooldusvälp lõppenuks samal päeval kell 17.00, kuid arvestades, et kontrollsõit on tehtud 15.44 ja sademeid ei olnud, on ringkonnakohtu hinnangul kostja usutavalt tõendanud, et Siili bussipeatus oli seisundis, mis ei vajanud täiendavat koristust ega libedusetõrjet. Samuti nähtub Keskkonnaagentuuri ajaloolistest ilmaandmetest, et 31.01.2022 oli õhutemperatuur alates hooldusauto hommikusest sõidust kuni hageja kukkumiseni keskmiselt -3,7 kuni -3,9 kraadi vahel, s.o lumi sel ajal ei sulanud ja teeolud ei saanud muutuda ka tulenevalt ilmastikuolude muutusest. Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas kostja täitnud oma tõendamiskoormise.
10.4.Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, nagu nähtuks tõenditest, et hooldusmasin sõitis bussipeatusest üksnes läbi ega koristanud seda aktiivselt. Tõenditest nähtub hooldustöödele iseloomulik sik-sakitamine 31.01.2022 hommikul, masin on sõitnud 6 km/h, millega on usutavalt tõendatud, et hooldusmasin on mitte üksnes teed läbi sõitnud, vaid sellel ka koristanud. Ringkonnakohtu hinnangul piisab kostjal lasuva tõendamiskoormise täitmise tõendamiseks esitatud tõenditest – peatust on hooldatud ja veelkord kontrollitud enne hooldusvälba lõppu. Tõenditest nähtub tõepoolest, et kontrollsõit toimus sirgjooneliselt ja sõiduk sõitis peatusest läbi, kuid olukorras, kus sademeid ei esinenud, on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et koristustöid ei olnudki vaja pärastlõunal ja õhtul uuesti teha.
10.5.Hageja väidab ka, et kostja ei ole tõendanud, et bussipeatusest sõitis läbi just jää ja lume koristamisega tegelev hooldusmasin. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Maakohtus ei esitanud hageja väidet, et kostja esitatud tõenditel oleks kajastatud muu masin kui lume- ja jää koristamisega tegelev masin. Hageja on sõnaselgelt väitnud, et kostja on esitanud ekraanipildi, et 31.01.2022 tehti Siili bussipeatuses lume- ja libedusetõrje (dtl 318, p 23). Seetõttu peab ringkonnakohus hageja väidet, nagu ei oleks tegemist üldse jää ja lume koristamisega tegeleva hooldusmasinaga, hilinenuks ega arvesta sellega.
10.6.Maakohus ei ole tõendamiskoormist VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel õigusvastasuse tuvastamisel asjas valesti jaganud. Hageja esitas õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kostja õigusvastane tegevus/tegevusetus tuleb sellises olukorras tõendada hagejal.
11.Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja väidetele selle kohta, et tervisekahjustuse põhjustamine võib olla toimunud kostjal lasuva käibekohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2).
2-25-1666
11.1.Maakohus märkis, et VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega. Maakohus leidis, et kostja vastu nõude esitamisel ei saa hageja antud sättele tugineda, sest kostja ei ole ühegi teoga hageja tervist kahjustanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et VÕS § 1045 lg 1 p 2 õigusvastasuse alust saab kohaldada üksnes teo (mitte tegevusetuse) puhul ja ringkonnakohus muudab vastavas osas maakohu otsuse põhjendusi. Siiski on maakohtu otsus lõppjärelduses õige.
11.2.Teisele isikule tervisekahjustuse põhjustamine kui õigusvastane tegu võib seisneda kas aktiivse käitumise aktis või tegevusetuses. Tegude puhul, mis ei ole vahetult suunatud tervisekahjustuse põhjustamisele, on sellise kahjustuse tekitanud isiku tegu õigusvastane üksnes juhul, kui ta rikkus tegevusetusega mingit käibekohustust (VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.3). Kui kannatanu nõuab kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus käibekohustus, saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule tekitatud kahju eest (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 26; RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 13). Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama omal valikul kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 26; RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 13). Juhul kui lg 1 p-des 1–5 nimetatud õigushüvede kahjustamise põhjuseks on väidetava kahju tekitaja tegevusetus (tegutsemine oleks kahju ära hoidnud), ei saa ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist järelduda sellise tegevusetuse õigusvastasus.
11.3.Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige see, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24).
11.4.Hageja ei ole menetluses selgelt esile toonud, milline võiks olla kostja rikutud käibekohustus, mis oleks erinev seadusest tulenevate ja menetluses käsitletud tee korrashoiukohustustest. Arvestades, et ilmastikuolud püsisid muutumatutena, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas esile toodud elulistest asjaoludest võimalik järeldada, et kostjal võiks lasuda lisaks mingi muu, seadusest mittetulenev kohustus teed (ja bussipeatust) hooldada. Siinsel juhul ei viidanud miski, et seaduses sätestatud hoolduskohustuse järgimisest ei piisa või et Siili bussipeatuse ümbrus võiks osutuda liiklejale ohtlikuks. Kuna bussipeatus oli hooldatud ning pärast seda ilmastikuolud ei muutunud, ei olnud kostjal ringkonnakohtu hinnangul käibest tulenevat kohustust peatust uuesti hooldada.
2-25-1666 Hageja on menetluses läbivalt tuginenud Tartu Ringkonnakohtu lahendile 2-17-833, mille asjaolud ei ole ringkonnakohtu hinnangul siinse asjaga võrreldavad. Kõnealuses tsiviilasjas ei suutnud kostja tõendada, et libedusetõrje oleks õnnetuse päeval tehtud. Ilmastikuolud muutusid päeva jooksul, tekkis nn „must jää“ ja kostja ei tõrjunud seda 4,5 h jooksul. Siinse asja asjaolude kohaselt oli libedusetõrje õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega tehtud ega esinenud erakorralisi asjaolusid, mis võiksid tingida täiendava lume ja jää ning libedusetõrje tegemise kohustuse, mis ei tulenenud seadusest. Seega ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ei ole temal lasuvat käibekohustust rikkunud.
12.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses maakohtule etteheiteid seoses menetlusõiguse rikkumisega, mida ringkonnakohus samuti põhjendatuks ei pea.
12.1.Õige ei ole väide, nagu oleks maakohus asunud kostja asemel esitama vastuväiteid hageja nõudele, sh nagu oleks maakohus ilma kostja vastuväiteta asunud analüüsima Siili bussipeatuse seisundit kukkumise hetkel. Kostja on juba oma esialgses vastuses vastu vaielnud väitele, nagu ei vastanuks bussipeatus tee seisundinõuetele ja et libedusetõrje oleks tegemata. Kostja esitas ka sellekohased tõendid. Maakohus selgitas hagejale õigesti, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele tuginedes peab hageja tõendama, et kostja on rikkunud õigusaktis sätestatud tee seisundinõuete tagamise kohustust ja kukkumise hetkel ei vastanud bussipeatus ja selle ümbrus tee seisundinõuetele (RKTKo 05.05.2021, 2-17-8492/28, p 14). Kuigi VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel tervisekahjustuse tekitamisega seonduva kahju hüvitamise nõude puhul saab eeldada, et kahju tekitaja jättis käibekohustuse täitmata, on kostja siinsel juhul tõendanud, et on käibes vajalikku hoolsust üles näidanud ning on seega tõendanud, et pole käibekohustust rikkunud (VÕS § 1050 lg 1).
12.2.Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et asjas oleks tõendamiskoormis ümber pöördunud, sest hageja viibis pärast kukkumist haiglas ega saanud bussipeatuse seisundit jäädvustada. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja.
13.Kuna ringkonnakohus nõustub sellega, et kostja ei ole rikkunud temal seadusest tulenevalt lasuvaid kohustusi ega ka käibekohustust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik anda hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad hagejal tekkinud kahju ning kahju ja õigusrikkumise vahelisele põhjuslikule seosele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kuna kostja ei esitanud taotlust välja mõista hagejalt rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ning nende olemasolu ei nähtu ka toimikust, ei määra ringkonnakohus kindlaks kostjale hüvitatavaid menetluskulusid.
17.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema õigusabikulud maakohtu otsuse analüüsist ja kliendile ülevaate saatmisest (0,75 h), apellatsioonkaebusega tutvumisest (0,75 h), määrusega tutvumisest (0,25 h), apellatsioonkaebuse analüüsist ja vastuse ettevalmistusest (2,5 h), apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest (6,75 h), kostja
2-25-1666 vastusega tutvumisest ja suhtlusest kliendiga (0,5 h), hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisest ja menetluskulude nimekirja koostamisest (0,80 h).
18.Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud osaliselt. Täies mahus ei ole põhjendatud kulude nimekirjas märgitud ajakulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamisega. Ringkonnakohus peab põhjendatuks apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsimise ning vastuse koostamise ajakulu kokku 6,75 h. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud kolmanda isiku esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.
19.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vandeadvokaadist kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr 190 eurot (käibemaksuta).
20.Seega on kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses 9,05 h (0,75+0,25+6,75+0,5+0,8), tunnihinnaga 190 eurot, mistõttu on kindlaks määratavate menetluskulude suurus 1719,50 eurot (käibemaksuta).
21.Vastavalt kolmanda isiku taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.