Andres Kurg süüdistus KarS § 182 lg 1 järgi lühimenetluses
Ringkonnaprokurör
Indrek Kalda
Süüdistatav
Andres Kurg (isikukood 37411032728; kriminaalkorras karistamata)
IS
E
O
Kohtunik
vandeadvokaat Janek Valdma
Kaitsja
M
Juhindudes KrMS § 309 lg 1, 3, §§ 311-313, § 238 lg 1 p 1, lg 2, § 180 lg 1, KarS § 56 lg 1, § 73 kohus otsustas:
U
RESOLUTSIOON
JÕ
U
ST
1.Süüdi tunnistada Andres Kurg KarS § 182 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 249 päevamäära (päevamäära suurus 17,90 eurot), s.o 4457,10 (neli tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot kümme senti) eurot.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 83 päevamäära ehk 1485,70 euro võrra, ning mõista Andres Kurele karistuseks rahaline karistus 166 päevamäära, s.o 2971,40 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend üks eurot nelikümmend senti) eurot.
3.KarS § 73 lg-te 1, 2 3 alusel jätta Andres Kurele mõistetud karistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Koheselt täitmisele kuulub rahaline karistus 83 päevamäära, s.o 1485,70 (üks tuhat neli sada kaheksakümmend viis eurot seitsekümmend senti) eurot. Rahalise karistuse osa 83 päevamäära, s.o 1485,70 eurot, jätta tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele kui Andres Kurg ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 9. november 2026.
4.Koheselt täitmisel kuuluv rahaline karistus 1485,70 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926400002395. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number,
1 (11)
1-26-2956
O TE
L
rahaline karistus, isiku nimi. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Välja mõista Andres Kurelt riigi tuludesse menetluskulud 2580,73 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 1419 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700034005. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord
E
O
Süüdistataval on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt prokuratuuril apellatsiooniõigus puudub v.a juhul kui kohus on kuriteo kvalifitseerinud või teo eest karistuse mõistnud vastuolus seadusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
IS
KOHTU SEISUKOHT
M
1.Andres Kurge süüdistatakse KarS § 182 lg 1 järgi selles, et ta kallutas täisealise isikuna kolmel korral nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid alkoholi tarvitamisele.
U
2.A. Kurg (sünd. 3.11.1974) oli tegude toimepanemise ajal täisealine. A. Kurg kohtus ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja eitas alaealistele alkoholi pakkumist. A. Kurg kinnitas, et teadis, et süüdistuses märgitud isikud olid alaealised.
U
ST
3.Alaealised tunnistajad on andnud ütlusi A. Kure poolt erinevatel kordadel alkoholi pakkumise kohta. Kohus käsitleb järgnevalt iga süüdistuses kirjeldatud sündmust eraldi, tuues iga teo juures välja sellega seonduvad tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning hinnates teo tõendatust, selle vastavust KarS § 182 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisule ja konkreetse teo kohta esitatud kaitseväiteid. Süüdistatava ja kaitsja üldisi, kõiki süüdistuses kirjeldatud tegusid puudutavaid vastuväiteid hindab kohus seejärel kogumis.
JÕ
4.KarS § 182 objektiivne koosseis seisneb alaealise kallutamises alkoholi (§ 375 komm 4.1) tarvitamisele. Kallutamine võib seisneda alaealises soovi tekitamises (§ 175 komm 3.2) alkoholi tarvitada, samuti alaealise kaasatõmbamises alkoholi ühisele tarvitamisele. Koosseisu täitmiseks ei ole vaja alkoholi selgesõnalist pakkumist – piisab, kui alaealine kaasatakse alkoholi pruukimisele täisealiste osalusel ja heakskiidul. Kaasamisega on nt tegemist, kui lauas istuvas seltskonnas täidetakse pitse või ulatatakse pudel (TlnRnK 1-19-6195 p-d 17.4-17.5). Alkoholi tarvitamise all mõeldakse selle manustamist ehk pruukimist joogina joobe tekitamiseks. Süütegu on lõpule viidud kallutamisteo toimepanemisega olenemata sellest, kas alaealine alkoholi tarvitas ja kas tal tekkis alkoholijoove (§ 36 komm 2). Koosseis eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut ehk täisealist, s.o 18-aastast või vanemat (J. Sootak, P. Pikamäe, Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne, 2021, § 182, p 3.1.1-3.2).
2 (11)
1-26-2956 14.6.2025 kell 3.00-5.00 sündmus Hausma ranna kinnistul ujumissilla juures
L
5.Andres Kurge süüdistatakse selles, et tema kallutas täisealise isikuna 14.6.2025 kella 3.00-5.00 paiku nooremaid kui kaheksateistaastaseid XX-i (sündinud 08.4.2008), XX-i (sündinud 16.1.2011) ja XX XX-i (sündinud 27.2.2008) tarvitama alkohoolset jooki Kärdla linnas, Hausma ranna kinnistul ujumissilla juures. Ta pakkus alaealistele XX-ile , XX-ile ja XX XX-ile alkoholi gin long drinki, mida nad ka jõid. Andres Kurg oli eelnevalt teadlik, et XX , XX ja XX XX on alaealised. Sellise tegevusega rikkus Andres Kurg alkoholiseaduse § 47 lg 2, mille kohaselt alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. Sellise tegevusega pani ta toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.
O TE
6.A. Kurg eitas alaealistele alkoholi pakkumist. Tema läks noortega kaasa just sellepärast, et midagi ei juhtuks. Nendel päevadel oli Hiiumaal ka palju võõraid inimesi, alkoholi tarvitati palju ja ohjeldamatult. Kui noored otsustasid ujuma minna, siis otsustas kaasa minna. Tunnistab, et tal oli kott nn longerotega, kuid ta ei ole mitte kuidagigi ei pakkunud ega öelnud, et võtke ise või midagi sellist.
E
O
7.Tunnistajad XX ja XX on kirjeldanud süüdistuses kirjeldatud sündmusele eelnenut. XX avaldas, et 13.6.2025 kella 23.00 paiku läks ta XX-ile külla, mõlemad on avaldanud, et nad tarvitasid alkoholi. Peale seda läksid Keskväljakul Körsi, kus oli A. Kurg. Körsi võtsid nad ise kaasa ühe pudeli viina, tarvitasid Körsis seda viina. Sealt edasi läksid nad A. Kure koju xxx. Seal jõid oma kaasa võetud viina, A. Kurg jõi oma viina ja XX valas ka endale viina Andrese pudelist ja jõi seda. Tunnistajate XX-i, XX-i ja XX-i sõnade kohaselt kui alkohol otsa sai (XX-i sõnade kohaselt kella 4-ajal öösel), läks A. Kurg seda juurde ostma.
U
ST
U
M
IS
8.XX, XX ja XX on kinnitanud, et nemad kolmekesi läksid ujumiskoha poole, ujumiskohta tuli ka A. Kurg. XX on avaldanud, et Andres oli ostnud suitsu ja kilekotitäie Gini, A. Kurg andis neile kõigile seda Gini juua. XX tunnistas, et jõi ära ühe vaarikaga Gin Longdrink Pink Rasperri 330 ml kangusega 5,5%; mitu purki poisid jõid, seda ei mäleta, aga vähemalt 1 purgi kumbki. XX-i ütluste kohaselt Andresel oli kaasas kilekoti täis siidrit; seal oli sama firma aga erineva maitsega alkoholiga purkides siidrit; kõik siidrid olid alkoholiga; A. Kurg pani kilekoti siidritega ujumissilla juures oleva pingi juurde maha ja ütles, et kes tahab see võtab; tema, XX ja XX võtsid sealt siis neid siidreid ja jõid; võttis sealt kilekotist endale siidri, mis marki siidri ta võttis, seda ei mäleta; jõi seal ära kaks alkoholiga siidrit, neist mida Andres oli toonud; XX ja XX jõi tema meelest ka kaks siidrit ära. XX XX-i ütluste kohaselt kui olid ujumas käinud, siis A. Kurg ütles, et kotis on Gine, võtke; nad siis kõik - tema, XX ja XX võtsid sealt Andrese toodud kotist Gine ja jõid neid; need olid alkoholiga; A. Kurg ise ka jõi Gini; seal kotis olidki ainult need Ginid ja suitsud; tema jõi ühe või kaks Gini ära ja XX ja XX jõid ka kumbki üks või kaks Gini ära.
JÕ
9.Kõik kolm alaealist tunnistajat kinnitasid üheselt, et A. Kure poolt toodud kotis oli purkides lahja alkohoolne jook, ka A. Kurg tunnistas, et kotis olid longerod (üldteada on asjaolu, et nii nimetatakse GIN long drinki lahjat alkoholi). XX on kirjeldanud, et siidrid olid erineva maitsega, XX räägib vaarikamaitselise Gini joomisest. Seega XX-i selgitus, et alkohol oli erineva maitsega, toetavad ka XX-i ütlused. XX oskas nimetada ka enda tarvitatud joogi maitse, pakendi suuruse ja alkoholisisalduse. Kohus leiab, et ka asjaolu, et XX ütles, et kotis oli siidrid, ei muuda tema ütlusi mitteusaldusväärseks, sest nii siider kui GIN long drink on purgis olevad lahjad alkohoolsed joogid, mis võivad olla erinevate maitsega.
10.Kohus leiab, et tunnistajate XX-i , XX-i ja XX-i ütlused Hausma ujumissilla juures toimunud sündmuse põhiasjaolude osas on kokkulangevad. Kõik kolm tunnistajat kirjeldasid, et nad läksid 2025. aasta suvel koos A. Kurega Hausma ujumissilla juurde, A. Kurg tõi sinna kotiga purkides alkohoolseid jooke, seda tunnistab ka A. Kurg. XX-i ja XX-i ütlused langevad 3 (11)
1-26-2956 sisuliselt kokku A. Kure kasutatud sõnade osas: XX-i sõnul ütles A. Kurg, et „kes tahab, see võtab“, ning XX-i sõnul ütles A. Kurg, et „kotis on gin’id, võtke“. Mõlema poolt öeldu väljendab, et A. Kurg lubas alaealistel tema toodud kotist alkohoolseid jooke võtta. XX ei nimetanud A. Kure poolt täpselt öeldut, kuid kinnitas, et A. Kurg andis neile kõigile Gini juua. Kõigi kirjelduste kohaselt tegi A. Kurg tema poolt Hausma ujumiskohta toodud alkohoolsed joogid alaealistele teadlikult kättesaadavaks ja väljendas, et nad võivad neid tarvitada. KarS § 182 lg 1 tähenduses ei ole määrav, kas täisealine ulatas joogi alaealisele vahetult või võimaldas tal joogi ise kotist võtta.
O TE
L
11.Kõigi kolme tunnistaja ütlused langevad kokku ka selles, et XX , XX ja XX jõid kotist võetud alkohoolseid jooke. Asjaolu, et nad ei tea/ei mäleta, kas teised jõid ühe või kaks purki alkoholi, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks, sest A. Kure poolt toodud alkoholi tarvitamist kõigi kolme poolt kinnitavad nad kokkulangevalt.
12.Kohtule esitatud tõendite kogumis hindamise tulemusel leiab kohus, et A. Kurg tõi Hausma ujumissilla juurde alkohoolsed joogid ning võimaldas XX-il, XX-il ja XX-il neid tarvitada, öeldes neile, et nad võivad tema toodud alkohoolseid jooke võtta. XX-i ütluste kohaselt tarvitas A. Kurg koos alaealistega alkoholi ka ise. Kirjeldatud tegevus vastab objektiivselt alaealiste kaasatõmbamisele alkoholi ühisele tarvitamisele.
O
11.-12.7.2025 sündmus Kärdla linnas, Keskväljakul asuvas söögikohas Körs
M
IS
E
13.Peale selle süüdistatakse Andres Kurge selles, et tema täisealise isikuna kallutas 11.7.2025 kella 23.30 ja 12.7.2025 kella 1.00 vahelisel ajal nooremaid kui kaheksateist-aastaseid XX-i , XX-i, XX-i ja XX-i tarvitama alkohoolset jooki Kärdla linnas, Keskväljakul asuvas söögikohas Körs, pakkudes neile alkohoolset jooki rummi, mida XX ka jõi. Andres Kurg oli eelnevalt teadlik, et nimetatud isikud on alaealised. Sellise tegevusega rikkus Andres Kurg alkoholiseaduse § 47 lg 2, mille kohaselt et alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. Sellise tegevusega pani ta toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.
ST
U
14.A. Kure ütluste kohaselt tal Körsis ei olnud müügil alkohoolseid jooke. Alaealistele ta alkoholi ei valanud, kõik kokteilid, mis segas, olid alkoholivabad kokteilid. Kohus kõigepealt märgib, et A. Kurge ei süüdistata selles, et ta oleks alaealistele alkoholi müünud.
JÕ
U
15.Tunnistajate XX-i ja XX-i (sünd. 5.6.2011) ütluste kohaselt 11.7.2025 oli Kärdlas kalurite päev, peale mida olid Körsis. XX kirjeldas, et Körsis olid ka tema sõber XX ja veel keegi, kes, ei mäleta. XX selgitas, et Körs oli suletud, aga A. Kurg (kes oli ka Körsis) on Körsi omanik. XX kirjeldas, et mingil hetkel valas A. Kurg plasttopsi kokteili, millest pool oli viina või rummi, ta täpselt ei mäleta ja pool midagi muud mittealkohoolset. Kui A. Kurg selle alkoholi topsi valas, ütles ta, et joob see, kes tahab. See oli umbes 0,3 liitrine tops. A. Kurel oli oma tops kust ta alkoholi jõi. Peale seda kallas A. Kurg uuesti selle tema plastiktopsi samamoodi täis nagu eelmise, et pool oli viina või rummi ja teine pool kas mahla või fantat. Ta ei mäleta, mis A. Kurg siis ütles, ilmselt ta ei öelnud enam midagi. Mäletab kindlalt, et A. Kurg alkoholi pakkus, sest ta jäi purju ja purjus oleku tõttu ta ei mäletagi muid detaile. Kas need ülejäänud tema sõbrad sel hetkel veel seal olid, kui A. Kurg selle alkoholi topsi kallas või enam mitte, seda ta enam ei mäleta. XX avaldas, et XX tema teada seda alkoholi ei joonud ning lahkus üsna varsti sealt.
16.XX avaldas, et läks XXga Körsi, seal juures olid ka XX ja XX, A. Kurg oli ise Körsis, läksid istusid Körsi. A. Kurg kallas topsi pruuni värvi kangemat alkoholi. A. Kurg pani topsi laua peale, mille ümber nad viiekesi istusid. Kui A. Kurg oli selle kange alkoholi topsi kallanud ja selle topsi laua peale pannud siis Andres ütles neile selles topsis oleva alkoholi kohta, et kes tahab see võtab, et tema ei keela ja et tema ei näe kui nad võtavad. A. Kurg teab, et nad kõik on
4 (11)
1-26-2956 alaealised. Tema seda A. Kure pakutud alkoholi ei joonud. Tema ei märganud seda, et keegi alaealistest oleks seal alkoholi joonud sel ajal kui tema seal oli.
O TE
L
17.XX ja XX kinnitasid mõlemad, et kalurite päeva järel viibis Körsi juures ka XX . XX-i sõnul istus XX koos teistega laua ümber ka siis, kui A. Kurg valas topsi alkoholi ja ütles, et soovija võib seda võtta. XX ei mäletanud, kas XX ja teised sõbrad viibisid Körsis veel sel ajal, kui A. Kurg alkoholi topsi valas. Kohus leiab, et tunnistaja XX-i (sünd 11.2.2010) poolt kirjeldatud kaks sündmust 2025. aasta suvel, kui ta on olnud Körsis, ei ole kokkulangevad A. Kurele esitatud süüdistusega. Esimesel korral ei lange isikute ring, kes temaga koos Körsis olid, kokku süüdistuses kirjeldatud isikutega (tema mäletamist mööda XX-i seal ei olnud) ning teine sündmus on tema kirjelduse kohaselt toimunud päeval kell 4, mis ei lange kokku süüdistuses kirjeldatud sündmuse ajaga. Seega kohus leiab, et tunnistaja XX ei kirjelda sündmust, millest süüdistuses räägitakse ja kohus jätab XX-i ütlused selle süüdistus tõendikogumist välja. Tunnistaja XX on öelnud, et, Körsi suunas läksid XX , XX , M. Tuulik ja XX ; seega ei kinnita tema ütlused, et XX Körsis oli ajal kui A. Kurg alkoholi pakkus. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et XX viibis süüdistuses nimetatud alkoholi pakkumise ajal Körsis ja et pakkumine oli suunatud ka temale, seega tuleb süüdistusest välja jätta asjaolu, et A. Kurg pakkus alkoholi ka XX-ile .
IS
E
O
18.Tunnistaja XX-i (sünd. 11.9.2010) ütluste kohaselt 2025 suvel, kui Kärdlas oli kalurite päev, siis tema ei käinud Körsis. XX on öelnud, et Körsis oli ka XX . XX ei nimetanud XX-i Körsis viibinud isikuna, ta ei mäletanud, kes oli neljas isik, kes sel päeval Körsis oli. Kohus leiab, et usaldusväärne on XX-i räägitu, et tema sel päeval Körsisi ei olnud, sest ta seob kokkulangevalt teiste tunnistajatega teiste isikute Körsi minekut kalurite päevaga, seega ta mäletab selle päeva sündmusi. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et süüdistuses märgitud ajal oleks Körsis viibinud XX, seega ei ole tõendatud ja tuleb süüdistusest välja jätta asjaolu, et A. Kurg pakkus alkoholi ka XX-ile .
JÕ
U
ST
U
M
19.Kohus peab XX-i ja XX-i ütlusi usaldusväärseks selles osas, et A. Kurg valas kalurite päeva järel Körsis plasttopsi kanget alkoholi ning ütles, et soovija võib seda võtta. Nende kirjeldused langevad kokku sündmuse aja, koha, alkoholi väljavalamise ja selle pakkumise viisi osas. Alkoholi täpse liigi erinev kirjeldamine ei ole oluline, sest mõlemad tunnistajad kinnitasid, et tegemist oli kange alkoholiga. Lisaks on XX kirjeldanud, et mäletab kindlalt, et A. Kurg alkoholi pakkus, sest ta jäi purju ja purjus oleku tõttu ta ei mäletagi muid detaile. Kohus leiab, et tunnistajate XX-i ja XX-i ütlustega on ümber lükatud A. Kure väide, et tema poolt alaealistele valatud kokteilid olid alkoholivabad. Lisaks märgib kohus, et A. Kure väide, et Körsis alkoholi müügil ei olnud, ei välista seda, et Körsis alkoholi ei olnud. XX-i ütluste kohaselt tarvitas A. Kurg samal ajal alkoholi ka ise. XX-i puhul valas A. Kurg talle pärast esimese kokteili äratarvitamist alkoholi ka uuesti. Kirjeldatud tegevustega kaasas A. Kurg XX-i ja XX-i alkoholi ühisele tarvitamisele. Asjaolu, et XX talle pakutud alkoholi ei tarvitanud, ei välista kallutamisteo toimepanemist, kuna süüteo lõpuleviimiseks ei ole nõutav, et alaealine talle pakutud alkoholi tegelikult tarvitaks.
20.XX-i ja XX-i osas ei ole tõendatud, et nad viibisid Körsis ajal, mil A. Kurg alkoholi välja valas ja seda alaealistele tarvitamiseks pakkus. Seetõttu ei ole tõendatud A. Kure poolt nende kahe alaealise kallutamist alkoholi tarvitamisele ja kohus vähendab selles osas süüdistuse mahtu.
21.18.7.2025 kella 22.00 ja 19.7.2025 kella 1.00 vahelisel aja toimunud sündmus Kärdla linnas, Keskväljakul asuvas söögikohas Körs
22.Peale selle süüdistatakse Andres Kurge selles, et tema kallutas täisealise isikuna, 18.7.2025 kella 22.00 ja 19.7.2025 kella 1.00 vahelisel ajal nooremaid kui kaheksateist-aastaseid XX-i (sündinud 08.04.2008) ja XX-i (sündinud 27.06.2011) tarvitama alkohoolset jooki Kärdla linnas, Keskväljakul asuvas söögikohas Körs, pakkudes alaealistele XX-ile ja XX-ile alkohoolset jooki 5 (11)
1-26-2956 viina mida XX ja XX ka jõid. Andres Kurg oli eelnevalt teadlik, et XX ja XX on alaealised. Sellise tegevusega rikkus Andres Kurg alkoholiseaduse § 47 lg 2, mille kohaselt alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. Sellise tegevusega pani ta toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.
23.Süüdistatava A. Kure ütluste kohaselt tema mäletamist mööda oli neil endal kas taskus või käes mingisugune õllepurk, tema juuresolekul nad seda ei tarbinud. Kokteilid, mis tegi, olid alkoholivabad. Kas nad sinna ise segasid alkoholi või ei, seda ta ei näinud. Teab, et tüdrukud väljas pärast mingi jooksuvõistluse korraldasid.
O TE
L
24.Kohus leiab, et tunnistajate XX-i, XX-i ja XX ütlused langevad sündmuse põhiasjaoludes kokku. Kõik kolm kirjeldasid 2025. aasta suvel hilisõhtul või öösel Körsis toimunud sündmust, kus viibisid A. Kurg, XX, XX ja hiljem tuli Körsi XX. Tunnistajate ütlustest selgub, et Körsis tarvitati A. Kure poolt välja valatud viina ja mittealkohoolse joogi segu ning pärast seda korraldasid XX ja XX Keskväljakul jooksuvõistluse ja tegid kätekõverdusi. A. Kurg on samuti seostanud süüdistuses nimetatud ajal toimunud sündmust jooksuvõistlusega. Kohus leiab, et kõikide poolt avaldatud jooksuvõistlus lubab järeldada, et nii süüdistatav kui tunnistajad räägivad ühest ja samast Körsis toimunud sündmusest.
E
O
25.Tunnistajate XX-i ja XX ütlused annavad aluse paigutada sündmus süüdistuses märgitud ajale 18.7 2025 u kell 22.00 - 19.7.2025 kella 1 vahele. XX ei mäletanud sündmuse täpset kuupäeva ning paigutas selle 2025. aasta juunisse või juulisse, samas on ta kirjeldanud, et läks Körsi ligikaudu kella 22.00 või 23.00 ajal. XX kinnitas, et kui tema peale keskööd Körsi saabus, olid seal nii XX kui XX. A. Kurg ei ole sündmuse toimumise ajale vastuväiteid esitanud.
ST
U
M
IS
26.Tunnistajad on kirjeldanud alkoholi tarvitamist Körsis süüdistuse märgitud ajal. XX-i sõnul palus ta A. Kurel endale alkoholi valada; A. Kurg valas talle kokteili, millest ligikaudu pool oli viin ning teine pool mahl või Fanta; kui jook sai otsa, pani topsi lauale ja ütles, et see on tühi, mille järel täitis A. Kurg tema topsi uuesti samasuguse kokteiliga; jõi kokku vähemalt kolm plasttopsitäit kokteili. XX-i sõnul oli tema Körsi saabudes plasttopsi juba valatud viina ja mahla segu; A. Kurg ütles talle, et jook on seal; kuigi A. Kurg ei küsinud sõnaselgelt, kas ta soovib alkoholi, ega öelnud otseselt, et ta selle võtaks, sai ta A. Kure sõnadest üheselt aru, et topsis olev alkohol oli talle tarvitamiseks; võttis topsi ja jõi selles olnud jooki, sai maitse järgi aru, et see oli viin ja mingi mahl; ei märganud, millal Andres talle jooki juurde valas, kuid jõi ära 3-4 topsi neid viinakokteile, jäi veidi purju. XX on avaldanud, et A. Kurg valas alkoholi nii temale kui ka XXile.
JÕ
U
27.XX saabus Körsi pärast keskööd. Ta nägi XX-i Körsis oma topsist joomas ning kuulis, kuidas XX küsis A. Kurelt alkoholi juurde, mille peale vastas A. s Kurg, et XX rohkem alkoholi ei saa. Kirjeldatud vestlus toetab XX-i ütlusi, et A. Kurg oli talle enne XX saabumist alkoholi andnud. Kohus leiab, et XX ütlused lükkavad ümber A. Kure väited, et tema valmistatud kokteilid olid alkoholivabad või et tüdrukud võisid neisse ise alkoholi lisada. XX nägi vahetult, kuidas A. Kurg valas laual olnud viinapudelist XX-i topsi viina, lisas sellele punast mahla ning XX jõi valmistatud segu. Samuti avaldas XX, et tema Körsi saabudes olid tüdrukud juba purjus.
28.Kohus leiab, et tunnistajate XX-i , XX-i ja XX ütlused sündmuse põhiasjaoludes on riimuvad. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistajad ei mäleta täpselt ühtmoodi, kes kui palju alkoholi tarvitas, ei anna alust nende ütlustes kahelda. Tunnistajad XX ja XX tarvitasid alkoholi, mõlemad on tunnistanud, et olid purjus, mida kinnitas ka tunnistaja XX. Kohus märgib, et tunnistajate ütlustes olevad erinevused detailides näitavad, et ütlustes ei ole kokku lepitud ja iga tunnistaja on asjadest rääkinud nii nagu ta mäletas, nende ütlused on usaldusväärsed.
6 (11)
1-26-2956
29.Kohus leiab, et tunnistajate ütlused kogumis kinnitavad, et sündmus toimus süüdistuses märgitud ajal ja kohas, samuti seda, et A. Kurg valmistas XX-ile ja XX-ile alkohoolseid jooke, valades topsidesse viina ja mittealkohoolset jooki, ning võimaldas neil valmistatud jooke tarvitada. XX-ile valas A. Kurg alkoholikokteili topsi korduvalt juurde; samuti valas A. Kurg XX-ile alkoholikokteili juurde (seda nägid XX ja XX ning XX sai aru, et topsi täideti korduvalt ja sai maitsest aru, et kokteilid olid alkoholiga), tehes neile korduvalt alkoholi sisaldavat viinakokteili. XX-i ütluste kohaselt tarvitas A. Kurg samal ajal ka ise alkoholi, juues seda eraldi topsist. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud süüdistuses kirjeldatud tegu, mis vastab objektiivselt XX-i ja XX-i kaasatõmbamisele alkoholi ühisele tarvitamisele.
L
Süüdistatava ja kaitse üldiste vastuväidete hindamine
O
O TE
30.A. Kurg põhjendas XX-iga suhtlemist sellega, et viimane oli noorte seas mitteformaalne liider ning suhtles nii teiste noorte kui ka kohalike täisealistega. A. Kure sõnul piirdus tema suhtlus XX-iga esialgu tavapärase vestlusega. Nad vahetasid telefoninumbrid selleks, et XX saaks vajaduse korral teha XX-ist foto ja kinnitada tema emale, et poisiga on kõik korras. Hiljem küsis XX temalt aeg-ajalt, kas Körs on avatud. A. Kure väitel hakkas XX seejärel nõudma, et ta annaks talle alkoholi, kuid tema keeldus seda tegemast. A. Kurg väitis lisaks, et XX tegi politseiga koostööd ja käitus varjatud uurijana, soovides teda paljastada. Tema sõnul võis XX olla kuulnud tema varasemast sisejulgeolekualasest tegevusest ja soovida tema kohta teavet saada.
U
M
IS
E
31.Kohus leiab, et A. Kure kirjeldatud suhtlus (mis on näha ka A. Kure ja XX-i sõnumivahetusest) XX-iga ei anna alust lugeda XX-i ütlusi ebausaldusväärseks. Asjaolu, et XX küsis A. Kurelt, kas Körs on avatud, või soovis temalt alkoholi saada, ei tõenda, et ta oleks hiljem A. Kure poolt talle alkoholi pakkumise kohta valeütlusi andnud. Vastupidi, tema soov alkoholi saada on ühitatav tema ütlustega, et ta küsis A. Kurelt alkoholi ja A. Kurg seda talle andis. Samuti ei välista A. Kure vastutust asjaolu, et alkoholi tarvitamise algatus võis mõnel juhul tulla XX-ilt või teiselt alaealiselt. KarS § 182 lg 1 kohaldamine ei eelda, et alkoholi tarvitamise mõte peab tekkima alaealisel alles täisealise tegevuse tagajärjel. Kui täisealine teeb alaealise soovist teadlikuna talle alkoholi kättesaadavaks, valab alkoholi tema topsi või lubab tal alkoholi võtta, kujutab selline käitumine endast alaealise kaasamist alkoholi tarvitamisele ka juhul, kui alaealine ise alkoholi küsis.
JÕ
U
ST
32.A. Kure väide XX-i koostööst politseiga põhineb tema enda sõnul hiljem kuuldud teabel ja oletusel XX-i võimalike eesmärkide kohta. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et XX oleks tegutsenud politsei ülesandel või et politsei oleks suunanud teda A. Kure kohta süüstavaid tõendeid koguma, kuritegu matkima. Isegi kui XX tundis huvi korrakaitsetöö vastu või rääkis soovist kurjategijaid tabada, ei tõenda see veel, et ta oleks käesolevas asjas andnud valeütlusi. Kohus on hinnanud tema ütluste sisu, järjepidevust ja kooskõla teiste tõenditega. Kohus märgib, et ükski süüdistuses kirjeldatud kuritegu ei leidnud tõendamist ainult XX-i ütlustega, tegu ei ole nn sõna-sõna vastu olukorraga, kõikide sündmuste puhul on tegemist süüdistust kinnitavate tõendite kogumiga.
33.Kaitsja viitas sellele, et tunnistajad kuulusid samasse noorte seltskonda, tundsid üksteist ja võisid omavahel sündmustest rääkida. Kohus märgib, et üksnes tunnistajate omavaheline tutvus ei anna alust nende ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Kohus eespool korduvalt tuvastas, et tunnistajate ütlused ei ole sõnastuselt ega üksikasjadelt identsed. Neis esineb erinevusi näiteks alkohoolsete jookide täpse liigi, tarvitatud koguse, sündmusele eelnenud liikumise ja kellaaegade osas. Kohus leiab, et need erinevused viitavad sellele, et tunnistajad on kirjeldanud sündmusi enda mälu ja tähelepanekute põhjal, mitte esitanud ülekuulamiste eel kokku lepitud ühesuguseks kujundatud sündmust. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu konkreetseid asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et tunnistajad leppisid enne ütluste andmist nende sisu kokku või et XX 7 (11)
1-26-2956
O
O TE
L
mõjutas teisi tunnistajaid A. Kure vastu valeütlusi andma. A. Kurg ei toonud esile konkreetset põhjust, miks peaksid lisaks XX-ile andma tema vastu valeütlusi XX , XX , XX , XX ja XX . Kohus arvestas tunnistajate ütluste hindamisel, et osa tunnistajaid oli sündmuste ajal alkoholi tarvitanud, samuti seda, et paljud tunnistajad on avaldanud, et A. Kure poolt alaealistele alkoholi pakkumine on toimunud rohkematel kordadel kui sündmused, milledes talle selles kriminaalasjas süüdistus on esitatud (näiteks XX-i ütluste kohaselt 23.6.2025 XX-i viina ühisele tarvitamisele kaasamine; XX-i ütluste kohaselt suve alguses juuni kuus u kella 19.00-20.00 Körsi söögikoha juures väljas laua taga alaealistele siidri pakkumine; XX-i ütluste kohaselt 7.6.2025 Körsi söögikohas viina pakkumine ja teadmata ajal Körsis veini pakkumine; XX-i ütluste kohaselt 2025 suvel juuni või juuli kuus alkoholi pakkumine, kui laua ümber olid XX, XX-i, XX, XX ja veel inimesi ning mitu nädalat hiljem kui XX läks koos XX-i ja XX-iga Körsi sööma küsis Andres, kas nad juua soovivad; nad tegid nalja, et alkoholi ikka võib; Andres vastas, et tal on alkoholi võib anda, kuid nad keeldusid; XX ütluste kohaselt 2025 juuni või juuli kuus XX-ile alkoholi pakkumine). Selline sündmuste paljusus võib selgitada ebatäpsusi kuupäevade, kellaaegade, alkoholi täpse margi ja muude üksikasjade kirjeldamisel. Tõendite analüüsimisel kohus ei tuvastanud, et tunnistajad oleks eksinud sündmuste kesksetes asjaoludes või et nende ütlused oleks olnud kokku lepitud. Tunnistajad on sageli ka selgitanud, et mingeid asjaolusid täpselt ei mäleta. Nad ei ole ka varjanud enda jaoks ebasoodsaid asjaolusid, sealhulgas alkoholi tarvitamist, enda poolt alkoholi kaasa võtmist, alkoholi küsimist. Eelnev kogumis näitab, et tunnistajad ei ole esitanud kokku lepitud A. Kurge süüstavaid asjaolusid vaid on asjadest rääkinud nii nagu nemad tajusid ja mäletasid.
E
34.A. Kure väited kohalike inimeste kadedusest tema toitlustuskoha edukuse tõttu ja endise elukaaslase tegevusest ei ole seostatavad kohtule esitatud tõenditega ja on seetõttu paljasõnalised.
U
M
IS
35.Kohus leiab, et A. Kure ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks osas, milles need on vastuolus tunnistajate kokkulangevate ütlustega. Eelkõige lükkavad väite alkoholivabadest kokteilidest ümber XX ütlused, mille kohaselt nägi ta A. Kurge XX-i topsi viinapudelist viina valamas. Samuti alaealiste isikute ütlused, kes A. Kure poolt valmistatud kokteile tarvitasid ja tundsid alkoholi maitset ja jäid kokteilide tarvitamise järgselt purju. Samuti lükkavad väite, et ta Hausma ujumissilla juures kotis olnud alkoholi alaealistele ei pakkunud, ümber kolme sündmuskohal viibinud alaealise kokkulangevad ütlused.
JÕ
U
ST
36.XX ei ole andnud ütlusi ühegi süüdistuses kirjeldatud teo kohta, küll aga on ta andnud ütlusi süüdistatava varasema käitumise kohta. Seetõttu ei arvesta kohus XX-i ütlusi tõendina süüdistuses kirjeldatud konkreetsete tegude toimepanemise tuvastamisel. Asjaolu, et tunnistaja ütlused puudutavad süüdistuse esemeks mitte olevat tegu, ei muuda neid siiski iseenesest asjakohatuks. Riigikohus on selgitanud, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades võib tähtis olla ka teave süüdistatava varasema käitumise kohta (RKKKo 29.05.2026, 1-23-2872, p 34). Kokkuvõte teo objektiivse külje kohta
37.Kohus leiab, et tunnistajate XX-i , XX-i , XX XX-i , XX-i, XX-i ja XX ütlused kogumis tõendavad, et A. Kure poolt alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamine on süüdistuses kirjeldatud kolme teo osas eespool tuvastatud ulatuses tõendatud. A. Kure tegevus täidab kõigi kolme teo puhul KarS § 182 lg 1 objektiivse koosseisu. Esimesel juhul kaasas A. Kurg alkoholi tarvitamisele XX-i, XX-i ja XX-i , teisel juhul XX-i ja XX-i ning kolmandal juhul XX-i ja XX-i. Teise teo puhul ei ole XX-i ja XX-i alkoholi tarvitamisele kallutamine kohtus tõendamist leidnud ja selles osas kohus vähendas süüdistuse mahtu. Kõigil kolmel juhul seisnes A. Kure tegevus alaealistele alkoholi tarvitamiseks kättesaadavaks tegemises või selle tarvitamise võimaldamises viisil, mis kujutas endast nende kaasatõmbamist alkoholi tarvitamisele.
8 (11)
1-26-2956 Subjektiivne koosseis
38.A. Kurg teadis, et isikud, kellele ta alkoholi pakkus ja kättesaadavaks tegi, olid alaealised. Ta tõi Hausma ujumissilla juurde alkohoolseid jooke ning lubas alaealistel neid võtta; Körsis valas ta alaealistele alkoholi topsi, valmistas neile alkohoolseid kokteile ning võimaldas neid tarvitada, seega tõmbas alaealised kaasa alkoholi ühisele tarvitamisele. Kohus on seisukohal, et A. Kurg pani teod toime otsese tahtlusega.
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
L
40.Kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A. Kure süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.
O TE
41.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine (v.a alaealiste XX-i ja XX-i osas) A. Kure poolt, mis täidab KarS § 182 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigusvastane ja A. Kurg on selle toimepanemises süüdi. Kohus mõistab A. Kure KarS § 182 lg 1 järgi süüdi. Karistus
O
42.Vastavalt toimepandule tuleb A. Kurge karistada. KarS 182 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
U
M
IS
E
43.KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt konkreetse teo asjaoludest. A. Kure süü suuruse juures arvestab kohus, et A. Kurg kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele kolmel eraldiseisval korral ning tema tegevus oli suunatud mitmele alaealisele vanuses 14–17 aastat. Seejuures olid kolm alaealist teo toimepanemise ajal alles 14-aastased. Samuti ei olnud kõigil juhtudel tegemist ühekordse alkoholi pakkumisega, vaid A. Kurg valas alaealistele alkoholi korduvalt juurde. Need asjaolud suurendavad A. Kure teo ebaõigussisu ja süüd. Teisalt arvestab kohus, et alkoholi tarvitamise algatus ei lähtunud kõigil juhtudel A. Kurelt ning vähemalt osaliselt küsisid alaealised ise temalt alkoholi. Samuti ei ole tuvastatud, et A. Kurg oleks alaealisi alkoholi tarvitama survestanud. Eeltoodut kogumis hinnates peab kohus A. Kure süüd keskmiseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
ST
44.A. Kurg on karistamata, mis iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt. Kuriteosündmustest on möödunud üle aasta ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle aja jooksul A. Kurg oleks õigusrikkumisi toime pannud.
JÕ
U
45.Karistuse eripreventiivse eesmärgi hindamisel arvestab kohus ka XX-i ütlusi süüdistatava varasema käitumise kohta. XX kirjeldas muu hulgas 7. juunil 2025 aset leidnud juhtumit, mil A. Kurg küsis temalt tema vanust ning sai teada, et ta oli 17-aastane. Pärast seda, kui alaealistel oli nende enda alkohol otsa saanud, pakkus A. Kurg XX-i ütluste kohaselt neile enda viina, tõi viinapudeli ning valas viina topsi, millest kohal viibinud alaealised alkoholi tarvitasid. XX ise keeldus viina tarvitamisest. XX-i kirjeldatud varasem käitumine ei ole tõendikogumis ainus sellist laadi teave. A. Kure poolt alaealistele alkoholi pakkumist või andmist muul ajal kui süüdistuses kirjeldatud teod, on kirjeldanud ka XX , XX , XX ja XX (vaata p 33). Kohus leiab, et kirjeldatud infot saab ja tuleb kasutada hindamaks A. Kure eripreventiivset karistusvajadust, sest see annab aluse tõdeda, et alaealistele alkoholi pakkumist või andmist on tema puhul kirjeldatud ka väljaspool käesoleva süüdistuse esemeks olevaid tegusid.
46.Kohus on seisukohal, et süü suurusest tulenevalt ning arvestades karistuse eripreventiivseid kaalutlusi on A. Kure puhul võimalik karistuse eesmärgid saavutada rahalise karistusega sanktsiooni keskmisest määra lähedale jääva karistusega.
KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase
9 (11)
1-26-2956
E
O
O TE
L
keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega. Kriminaaltoimikus oleva teatise (tl 4950 II kd) kohaselt oli A. Kure 2024. aasta netosissetulek 10 566 eurot ning tal on kaks ülalpeetavat. Kohus tuvastas, et teatises märgitud keskmise päevasissetuleku (15,35 eurot) arvutamisel on tehtud arvutusviga. Aastanetosissetuleku 10 566 euro jagamisel 400-ga on päevasissetulek 26,42 eurot. Sellest tuleb kahe alaealise ülalpeetava tõttu maha arvata 20% ehk 5,28 eurot ning elamiseks hädavajalike kulude katmiseks 3,20 eurot (26,42-5,28-3,2=17,94). Seega KarS § 44 lg 2, 3, 4 tulenevalt ja lähtudes teatises esitatud aastanetosissetulekust on A. Kure keskmine päevasissetulek rahalise karistuse mõistmisel 17,90 eurot. Kohus märgib, et asjaolu, et keskmise päevasissetuleku summa ei ole teatises õige, avaldas prokurör kohtuvaidluses (leides, et see on tegelikult 18,01) ning kaitsjal ja süüdistatav oli võimalus selle kohta arvamus esitada; vastuväiteid sellele ei esitatud. Kohtu poolt arvutatud ja rahalise karistuse arvutamise aluseks võetud keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui prokuröri poolt avaldatu, seega ei riku see kaitseõigust. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. Kurele KarS § 182 lg 1 järgi karistuseks rahalise karistuse 249 päevamäära, s.o 4457,10 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus karistust ühe kolmandiku ehk 83 päevamäära ehk 1485,70 euro võrra. Seega jääb A. Kurele mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 166 päevamäära, s.o 2971,40 eurot.
M
IS
48.A. Kure süü on keskmine, kuritegude toimepanemisest on möödunud üle aasta ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks selle aja jooksul toime pannud uusi õigusrikkumisi, samuti on A. Kurg varem karistamata. Kohus leiab, et mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine A. Kure puhul ei ole põhjendatud, arvestades toimepandud tegude asjaolusid ja A. Kure süü suurust. Kohus leiab, et A. Kurele mõistetud rahalise karistuse saab KarS § 73 lg 1 alusel jätta osaliselt tingimisi kohaldamata.
ST
U
49.A. Kurg peab koheselt rahalisest karistusest tasuma 83 päevamäära ehk 1485,70 eurot. Kohus jätab KarS § 73 lg 1, 2 ,3 alusel mõistetud rahalisest karistusest 83 päevamäära ehk 1485,70 eurot tingimisi kohaldamata ja seda karistust ei pöörata täitmisele kui A. Kurg kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkendit ei ole kohaldatud.
Asitõendeid ei ole.
U
Menetluskulud
JÕ
52.Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
53.Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb A. Kurelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 1419 eurot, s.o 1,5*946 eurot.
54.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks kaitsjale A. Kure kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu ja kulud 292,64 eurot (tl 56-57 II kd), 333,56 eurot (tl 28-30 I kd), 535,53 eurot (tl 32-34), kokku 1161,73 eurot.
55.Kohus mõistab A. Kurelt riigi kasuks välja menetluskulud 2580,73 eurot. A. Kurg on kohustatud menetluskulu riigile tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.