Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod alaealise vastu

Kuriteo asjaolud Sander Veskit süüdistatakse selles, et tema salvestas enda seadmetesse kokku vähemalt 675 pildifaili, millel on kujutatud nooremad kui kaheksateistaastased isikud pornograafilises situatsioonis ning nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis. Nimelt:  salvestas nutitelefoni Xiaomi Redmi note 12pro+ 5g (22101316UG), IMEI1: 863281068642414 vähemalt 15 pildifaili, millel on kujutatud nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis ning vähemalt 102 pildifaili, mis kuuluvad animatsiooni kategooriasse, millel on kujutatud nooremad kui kaheksateistaastased isikud pornograafilises ning nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis. Leitud failide andmekandjale salvestamise aeg on teadmata, kuid nende viimase muutmise ajavahemik on 27.06.2025-25.08.2025.  salvestas täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 2024. aasta juuli sülearvuti Lenovo Legion Slim 5 (S/N: MP2KWJJ4) sees olevale andmekandjale SSD Kioxia, mudel KXG80ZNV1T02 LS, S/N: X3JFB0X7FV3U vähemalt 68 pildifaili, mis kuuluvad animatsiooni kategooriasse ning millel on kujutatud nooremad kui kaheksateistaastased isikud pornograafilises situatsioonis ning nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis; ning vähemalt 490 pildifaili, millel on kujutatud nooremad kui kaheksateistaastased isikud pornograafilises situatsioonis ning nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis. Seega pani Sander Veski korduvalt oma tahtliku teoga toime nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis kujutava pildifailide omandamise ning hoidmise, s.o KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sander Veski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.09.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sander Veski süüdi tunnistamist Kars § 178 lg 1 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sander Veski kahtlustatavana kinnipidamise aeg (14.05.2026-15.05.2026), s.o 2 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pöörata käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust tingimisi täitmisele tingimusel, et isik ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid. Sander Veski on katseaja jooksul kohustatud järgima KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata süüdistatavale Sander Veskile käitumiskontrolli ajaks täiendavalt KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-st 1 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - nutitelefon Redmi (turvapakend nr 185135444) ja sülearvuti Lenovo (turvapakend nr 2133666) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on tehtud järgnevatest seadmetest: sülearvuti Lenovo Legion Slim 5 S/N MP2KWJJ4, mälupulk TOSHIBA 16GG, must mälupulk, mobiiltelefon REDMI 5G, mobiiltelefon Samsung S25+ (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub Sander Veskil töökoht, ta on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on töövõime toetus 400 eurot kuus, mistõttu käiks menetluskulude tasumine täies mahus Sander Veskile ilmselt üle jõu. Kohus mõistab Sander Veskilt menetluskulud välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast osa, s.o 899,22 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaistjale makstud tasu 379,44 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.