Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-13775
Tsiviilasi
OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) pankrotimenetlus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. juuli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Igor Šermani määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Igor Šerman (isikukood XXXXXXXXXXXX) Võlgnik OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) (registrikood 11229728), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Pankrotihaldur Urmas Tross
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Igor Šermani määruskaebusega esitatud Tartu Maakohtu 8. juuli 2025 määrus ja muud tõendid ja lugeda need esitajale tagastatuks.
2.Jätta Tartu Maakohtu 8. juuli 2025 määrus muutmata ja Igor Šermani 23. juuli 2025 määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur ja vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus loetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või e-toimikus nähtavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22. novembri 2024 määrusega välja OÜ LANDCAPITAL (pankrotis, võlgnik) pankroti, nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi (haldur). Maakohus avaldas Ametlikes Teadaannetes pankrotiteate 22. novembril 2024. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast, s.o 22. jaanuaril 2025. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17. detsembril 2024, kus maakohus lahendas kahele võlausaldajale antud hääle osas vaidluse ning tegi otsuse võlgniku juriidilise isikuna lõpetamise kohta.
2.Haldur avaldas 19. detsembril 2024 Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta, vastuväidete esitamise tähtpäev oli 22. mail 2025. Nõudeid esitasid 20 võlausaldajat. Haldur esitas vastuväited võlausaldajate Osaühing Mapri Ehitus, ERX OÜ, LC Ehitus OÜ, Igor Šermani ja Deniss Tammerti nõuetele. Võlgnik ja võlausaldajad LC Ehitus OÜ ja Sial Metall OÜ esitasid vastuväited Osaühing Mapri Ehitus, OÜ KODUSOOJUS ja Tartu linn, Kalevi tn 8 korteriühistu nõuetele.
3.Haldur esitas 17. juunil 2025 lõpliku võlausaldajate nimekirja maakohtule kinnitamiseks ja võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Võlausaldajate ja võlgniku poolt vastuväitele esitatud halduri seisukohad on esitatud võlausaldajate nimekirjas.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus jättis 8. juuli 2025 määrusega tunnustamata Osaühingu Mapri Ehitus nõude 376 845,59 eurot, OÜ KODUSOOJUS nõude 41 630 eurot, Tartu linn, Kalevi tn 8 korteriühistu nõude 22 244,26 eurot, LC Ehitus OÜ nõude 47 839,65 eurot, Igor Šermani nõude 26 560,74 eurot. Deniss Tammerti nõude 19 115,34 eurot ja ERX OÜ nõude 3268,03 eurot jättis maakohus tunnustamata ja luges vastavad nõuded mitteesitatuks. Maakohus kinnitas võlausaldajate nimekirja ja tunnustas võlausaldajate nõudeid järgmiselt: I rahuldamisjärk – pandiga tagatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 1) Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood OÜ Keyhouse (14278905)
KOKKU
Tunnustatud nõue (eurodes) 15 891,46 15 891,46
Rahuldamisjärk I I
Jaotis %
II rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nimi ja Võlgniku Tunnustatud Rahuldamisjärk Jaotis isiku- või registrikood vastuväide nõue II (eurodes)
1.AbiStroi OÜ Ei
II 2,04 (16348231)
2.Aktsiaselts Espak Ei 3526,31 II 1,26 Narva (10971513)
LC Ehitus OÜ (16191350) Mereland OÜ (12818562) Aktsiaselts FECTOR (10752385) OÜ
JUNTSON
HALDUS (11496659)
OÜ KODUSOOJUS
(registrikood 10630274) Sial Metall OÜ (14703975) Forest Reserves OÜ (11603960) Igor Šerman
(XXXXXXXXXXXX)
OÜ FysioBalance (12395274) Profysio OÜ (14670922) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349) Comfort Systems OÜ (12279496) Osaühing Mapri Ehitus (10131080) Sergei Tuleninov
(XXXXXXXXXXXX)
Ei
14 550
II
5,20
Ei
31 120
II
11,12
Ei
3419,42
II
1,22
Ei
1028,53
II
0,37
Jah
50 153,72
II
17,92
Ei
3338,97
II
1,19
Ei
20 740
II
7,41
Ei
36 000
II
12,86
Ei
8177,05
II
2,92
Ei
6814,21
II
2,43
Ei
20 847,98
II
7,45
Ei
68 083,08
II
24,33
Jah
4606,25
II
1,65
Ei
1769,97
II
0,63
KOKKU
279 870,49
II
100%
Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. OÜ KODUSOOJUS, Osaühingu Mapri Ehitus ja Comfort Systems OÜ nõuded loeti tunnustatud osas PankrS § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Võlgnik ei esitanud I rahuldamisjärgus olevale nõudele vastuväidet. Maakohtu määruse kohaselt esitas võlausaldaja Igor Šerman 22. jaanuaril 2025 kaks nõudeavaldust. Võlgniku ja I. Šermani vahel 1. märtsil 2022 sõlmitud töölepingust nr TL01032022-1 (dtl 1542–1547) tulenevalt on tal töötasunõue jaanuar kuni august 2024. a eest 18 049,76 eurot ja viivis 1065,58 eurot (dtl 1539–1540), kokku 19 115,34 eurot. Võlgniku ja I. Šermani vahel sõlmiti kuus laenulepingut (dtl 1716–1721). Laenulepingute alusel on nõue kokku 43 445,40 eurot, sh põhinõue 36 000 eurot ja viivis 7445,40 eurot (dtl 1714–1715). Haldur esitas 19. mail 2025 I. Šermani nõuetele vastuväited (dtl 1125). I. Šermanile (äriregistri järgi endine võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 25. novembrist 2008 kuni 22. augustini 2024) töötasu maksmiseks oli võlgniku kontoväljavõtte kohaselt 2024. aastal piisavalt raha, kuid töötasu I. Šermanile ei makstud. Ei ole teada, kuidas toimus I. Šermani kui juhatuse liikme ja projektijuhi ülesannete jaotus ning nende täitmine. Võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt oli laekumisi vaid KÜ Õismäe tee 40 projektist ning arveldusi
toimus I. Šermaniga seotud LC Ehitus OÜ ja Sial Metall OÜ-ga. Halduri hinnangul on I. Šermani töölepingu alusel esitatud nõudeavaldus alusetu. Haldur esitas laenulepingutest tulenevatele nõuetele vastuväite 7445,40 euro ulatuses (dtl 1095). Nõudeavalduse ja võlgniku kontoväljavõtte kohaselt tegi I. Šerman võlausaldajana laenu ülekandeid kokku 41 300 eurot ja tagasimakseid oli 5300 eurot, seega oli laenujääk 36 000 eurot. Ajavahemikul 1. augustist kuni 22. novembrini 2024 arvestati viivist 0,2% päevas tasumata summalt ja viivis oli 5403,60 eurot ning ajavahemiku 1. september kuni 22. november 2024 eest oli viivis 2041,80 eurot, kokku 7445,40 eurot. Haldur märkis, et ebaselgeks jääb, millise laenu kohta viivist arvestati. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2024 kuni
22.augustini 2024 oli võlausaldaja võlgniku juhatuse liige ja väidetavalt ka projektijuht. Võlgniku kontoväljavõtte kohaselt oli laekumisi äriühingule ainult ühest projektist KÜ-lt Õismäe tee 40 ja mõned arved tasus võlausaldajaga seotud LC Ehitus OÜ. Üks suurimaid väljamakse saajaid oli võlausaldajale kuuluv Sial Metall OÜ, makse summas 10 500 eurot. Sial Metall OÜ tasus arveid võlgnikule kokku 2700 eurot, seega sai Sial Metall OÜ raha kokku 7800 eurot. Lisaks toimus arveldusi ja laenumakseid võlausaldajaga seotud äriühingu LC Ehitus OÜ-ga. LC Ehitus OÜ andis 2024. aastal võlgnikule laenu 19 600 eurot ja laenu katteks tagastati 16 550 eurot. Arvestades võlausaldajal olnud teavet ettevõtte seisundi ja võlausaldajatega seotud äriühingute kohta, olid võlgnikule kahjulikud laenulepingute tingimused, mille kohaselt laenuperioodi lõppedes suureneb laenusumma ca 1% põhisummast ja viivisemäär on 0,2% tasumata summalt päevas. Halduri hinnangul oli tegemist põhjendamatu viivisemääraga maksejõuetu äriühingu majandustegevuses. Haldur leidis, et I. Šerman sõlmis võlausaldajana endaga seotud äriühinguga teadvalt kahjulikud laenulepingud, teades, et lepingu tingimustele vastavalt pole võimalik raha tagastada. Tulenevalt eeltoodust esitas haldur vastuväite ja leidis, et laenulepingutest tulenevat viivise määra tuleb vähendada nullini. I. Šerman esitas 9. juunil 2025 seisukoha halduri vastuväidetele (dtl 1222). I. Šermani kui võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud tööleping on kehtiv ja võlgnikul oli töötasu maksmise kohustus. I. Šerman jätkas 2024. aastal tööd projektijuhina võlgniku juures. Ehitustöid tehti Tallinnas mitte ainult Õismäe tee 40 objektil, vaid ka objektidel Õismäe tee 142 (sissepääsude remont), Vana-Narva mnt 30 (Sial Metall OÜ töökoda) katuse remont, Asgard Security OÜ kontoriruumide remont, garantiitöid tehti ka Narvas objektil Rahu 38a. Lisaks otsis võlausaldaja uusi objekte Tallinnas ja Narvas, valmistas ette hinnapakkumisi konkurssidel osalemiseks, osales konkurssidel ja klientidega läbirääkimistel viie suure objekti puhul, mille kogukäive oleks olnud üle 5 200 000 euro. Konkursside ettevalmistamiseks käis I. Šerman kortermajade koosolekutel, suhtles võimalike tellijatega, töövõtjatega, materjalide müüjatega jne. Muu hulgas ei suudetud võita hankeid objektidele aadressidega Õismäe tee 140, Tallinn, Kangelaste 45, Narva, Rahu 18, Narva, Puškini 19, Narva jne. Üheks suuremaks potentsiaalseks objektiks oleks olnud Välja tee kinnisvara arenduse objekt. Haldur ei toonud välja asjaolusid, mis õigustaks viivise vähendamist. Maakohus nõustus halduri seisukohaga ja jättis tunnustamata I. Šermani töötasunõude ja laenulepingust tuleneva viivise nõude. Maakohus tunnustas laenulepingutest tulenevat põhinõuet 36 000 eurot. Töötasu nõude tõendamiseks esitas I. Šerman töölepingu (dtl 1542-1547), hinnapakkumised ja kirjavahetused võlgniku klientidega (dtl 1225–1286). Töölepingu punkt 3 kohaselt töötas I. Šerman projektijuhina ja tema tööülesanneteks oli objektidel töö organiseerimine ja kontrollimine, vajadusel materjalide hankimine, komplekteerimine ja vedu. Lisaks töölepingule on töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma
muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust. Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult juhatuse liige või volitatud isik või töötaja ametijuhendis selleks määratud isik (dtl 1545). Vaidlust ei olnud selles, et I. Šerman oli perioodil jaanuar kuni august 2024 võlgniku juhatuse liige. Ei ole välistatud, et ettevõtte juhatuse liige saab olla samaaegselt ettevõttes tööl ka töölepinguga. Samas tuleb eristada juhatuse liikme rolli ja ülesandeid ja töölepinguga kokkulepitud kohustusi. Töölepingu järgi andis I. Šermanile tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist tema ise. Maakohtu hinnangul puudus sisuliselt töölepingu sõlmimise vajadus ning võlausaldaja sai eespool kirjeldatud ülesandeid täita juhatuse liikmena. Töölepingus kajastatud tööülesanded ei ole samad, mida töötaja väidetavalt 2024. aastal tegi. Töölepingu kohaselt olid tööülesanneteks objektidel töö organiseerimine ja kontrollimine, vajadusel materjalide hankimine, komplekteerimine ja vedu. Väidetavad läbirääkimised uute klientide otsimisel ja hinnapakkumiste koostamised ei kuulu projektijuhi tööülesannete hulka ning isegi kui võlausaldaja seda tegi, tegi ta seda pigem juhatuse liikme ülesandeid täites. Lisaks ühtivad osaliselt I. Šermani 9. juuni 2025 selgitustes nimetatud tööülesanded ka Deniss Tammerti väidetavate tööülesannetega (dtl 1354), mistõttu jäi ebaselgeks, kes milliseid ülesandeid võlgniku ettevõttes täitis. Võlgniku kontoväljavõttest nähtusid maksed erinevatele ehitustegevusega seotud ettevõtetele (nt Karl Bilder OÜ, Cramo Estonia AS, Tamrex Ohutuse OÜ, WÜRTH AS, Aknaplekk OÜ, Rõduklaasid OÜ, Adelante Tellingud OÜ jms), kuid võlgniku tehtud tööde eest oli laekumisi vähe, nt 25. jaanuaril 2024 Õismäe tee 40 KÜ (dtl 1069) ja KÜ Õismäe tee 142 12. ja 14. veebruaril 2024 (dtl 1072). Isegi kui I. Šerman jätkas võlausaldajana väidetavalt projektijuhi tööülesannete täitmist Õismäe tee objektidel, siis pärast veebruari 2024 objektidel tehtud tööde eest laekumisi võlgniku kontoväljavõttelt ei nähtunud. Võlausaldaja I. Šerman nõudis töötasu ajavahemiku jaanuar kuni august 2024 eest. Kui töid jätkati kuni 2024. a augustini, pidanuks tööde eest tehtud maksed kajastuma võlgniku konto väljavõttel. Hinnapakkumised ja kirjavahetused väidetavate võlgniku klientidega olid ajavahemikul aprill kuni juuni 2024. Seetõttu leidis maakohus, et I. Šermani väidetud tööde tegemine ajavahemikul jaanuar kuni august 2024 ei ole tõendatud. Kuivõrd I. Šermani töötasunõue oli ebaselge ja tõendamata, jättis maakohus vastava nõude tunnustamata. Kuue laenulepingu alusel andis I. Šerman võlausaldajana võlgnikule laenu 37 300 eurot. Laenu andmine on tõendatud võlgniku pangakonto väljavõttega (dtl 1073–1074; dtl 1077– 1078). 14. veebruaril 2024 sõlmitud laenulepingu alusel sai võlgnik laenu 10 000 eurot, millest võlgnik tagastas 1300 eurot (dtl 1084–1085). Seega tunnustas maakohus laenulepingute alusel I. Šermani nõuet 36 000 euro osas (37 300 – 1300). I. Šerman palus ka laenulepingutest tulenevatelt nõuetelt viivise määras 0,2% päevas tasumata summalt kokku 7445,40 euro (5403,60 + 2041,80) tunnustamist (dtl 1714). Maakohus nõustus halduri seisukohaga, et viivisenõue tuli vähendada nullini. Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevalt on kokkulepitud viivise määr 0,2%. Võlausaldajaks on võlgniku juhatuse liige, kes oli laenude andmisel ainuke võlgniku juhatuse liige. Laenulepingute sõlmimisel esindas võlausaldaja nii laenuandjat kui ka laenusaajat. Seega pidi võlausaldajale laenude väljastamisel olema teada võlgniku majanduslik olukord. Seega pidi võlausaldajale olema lepingute sõlmimisel selge, et võlgnik ei pruugi olla suuteline laene tagasi maksma. Sellises olukorras äärmiselt kõrge määraga (0,2%) viivise tasumise kohustuses kokkuleppimine ei ole kohtu hinnangul hea tava kohane ning õiguste teostaja ehk võlausaldaja on oma õigust kuritarvitanud. Kuna õiguste kuritarvitamine ja viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega on kohtu hinnangul praegusel
juhul tuvastatud, jätab kohus viivisenõude aluseks oleva lepingusätte VÕS § 6 lg 2 kohaselt kohaldamata. Kohus jätab võlausaldaja viivisenõude pankrotimenetluses tunnustamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Igor Šerman palus 23. juuli 2025 määruskaebuses Tartu Maakohtu 8. juuli 2025 kohtumääruse tühistamist osas, milles tunnustati Osaühingu Mapri Ehitus nõuet 4606,25 eurot ja nimetatud nõude tunnustamata jätmist. Samuti taotles I. Šerman maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.5 tühistamist, milles jäeti I. Šermani nõue 26 560,74 eurot tunnustamata ning tunnustada I. Šermani nõudeid täiendavalt 26 560,74 euro ulatuses ehk kokku 62 560,74 eurot. I. Šerman vaidlustas Osaühingu Mapri Ehitus nõude 4606,25 euro tunnustamise, kuna nõudeavaldust ei ole võlausaldaja esitanud ja kui see on esitatud, oleks see esitatud hilinenult. I. Šerman ei nõustunud maakohtu seisukohtadega, et tal puudus töölepingu sõlmimiseks vajadus ja ülesandeid sai ta täita võlgniku juhatuse liikmena. Juhatuse liikme kohustuseks ei olnud järgmised tööülesanded: uute objektide otsimine, tellijatega läbirääkimiste pidamine ja hinnapakkumiste tegemine. Selliseid kohustusi täitis I. Šerman võlgniku juures projektijuhina töötades. Tööleping on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud ja tal on õigus nõuda projektijuhi tööülesannete täitmise eest saamata jäänud töötasu. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 9. juuni 2025 selgitustes nimetatud tööülesanded kattuvad Deniss Tammerti tööülesannetega ja seetõttu jäi ebaselgeks, kes ja milliseid töid võlgniku juures tegi. Viidatud selgituste ja määruskaebuse lisadest nähtuvalt tegi I. Šerman 2024. aastal projektijuhina töid erinevatel Tallinnas asuvatel objektidel nt Õismäe tee 40, Õismäe tee 142 (sissepääsude remont), Vana-Narva mnt 30 (Sial Metall OÜ töökoja katuse remont), Asgard Security OÜ kontoriruumide remont, garantiitööde tegemine Narvas objektil asukohaga Rahu tn 38a. Lisaks koostas I. Šerman hinnapakkumisi ja pidas läbirääkimisi klientidega, suhtles tellijatega, töövõtjatega ja materjalide müüjatega, otsis uusi objekte Narvas ja Tallinnas, osales viie objekti hangetel ja korterelamute üldkoosolekutel. Kui maakohus leidis, et hinnapakkumised ja kirjavahetused väidetavate võlgniku klientidega puudutavad vaid ajavahemikku aprill kuni juuni 2024, võlgniku kontolt nähtuvad erinevad maksed ehitustegevusega seotud ettevõtetele ja laekumised võlgniku poolt tehtud tööde eest, pidanuks maakohus vähendama nõuet, aga mitte jätma nõude tunnustamata. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et laekumisi võlgniku poolt tehtud tööde eest on vähe (dtl 1069 ja dtl 1072). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub tehtud tööde tasusid oluliselt rohkem: nt 21. juunil 2024 Tallinn, Õismäe tee 40 KÜ-lt 23 200 eurot, 27. mail 2024 Sial Metall OÜ-lt 600 eurot, 2. mail 2025 Sial Metall OÜ-lt 523 eurot, 24. aprillil 2025 Asgard Security OÜ-lt 697,84 eurot, 5. aprillil 2025 Asgard Security OÜ-lt 805,20 eurot, 22. märtsil 2025 Tallinn, Õismäe tee 40 KÜ-lt 21 305,96 eurot, 1. märtsil 2025 Sial Metall OÜ-lt 800 eurot. Seega on I. Šermani hinnangul maakohus rikkunud asjaolude ja tõendite hindamise ning põhjendamise kohustust. Laenunõudelt viivise vähendamine nullini ei ole põhjendatud, selleks puuduvad alused ja viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. On tavapärane, et osaühingu osanik ja/või juhatuse liige annab äriühingule laenu ja viivisemäär 0,2% päevas on mõistlik. Saadud laenu kasutas võlgnik oma majandustegevuses ja laen kuulub tagastamisele.
I. Šerman märkis, et antud asjas ei ole kindlaks tehtud võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aega, mistõttu jäi arusaamatuks maakohtu viide, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2023. a esimeses pooles. I. Šermani arvates oli 2024. a suve lõpus võlgnik maksejõuetu, kui selgus, et võlgnikul ei õnnestunud võita hankeid, nt objektide Õismäe tee 140, Tallinn, Kangelaste 45, Narva, Rahu tn 18, Narva ja Puškini 19, Narva osas, ega sõlmida uusi töövõtulepinguid.
6.Haldur palus jätta võlausaldaja I. Šermani määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus haldur jätta I. Šermani kanda. Haldur märkis, et Osaühingu Mapri Ehitus menetluskulude nõue 4606,25 eurot on PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt tunnustatud tsiviilasjas nr 2-21-7518 jõustunud kohtulahendiga (dtl 1788) ja I. Šerman eelnevat vaidlustada ei saa. Halduri hinnangul ei ole I. Šermani töötasunõue põhjendatud. Haldur jäi 19. mail 2025 esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt oli võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt võinuks töötasu maksta, kuid seda ei tehtud. Maakohus leidis õigesti, et I. Šermani töötasunõue, sh juhatuse liikme ja väidetava projektijuhi ülesannete jaotus ja täitmine oli ebaselge ja tõendamata. Töölepingus kajastuvad tööülesanded ei olnud samad, mida väidetavalt 2024. aastal I. Šerman täitis. Töölepingu kohaselt olid projektijuhi tööülesanneteks märgitud objektidel töö organiseerimine ja kontrollimine, vajadusel materjalide hankimine, komplekteerimine ja vedu. Töölepingus viidatud ametijuhendit maakohtule ei esitatud. Väidetavad läbirääkimised uute klientide otsimisel ja hinnapakkumiste koostamised ei kuulunud projektijuhi tööülesannete hulka ja kui I. Šerman seda ka tegi, siis tegi ta seda juhatuse liikme ülesandeid täites. Määruskaebusele lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et I. Šerman töötas projektijuhina, sest neis kajastuvalt on I. Šerman allkirjastanud dokumendid võlgniku juhatuse liikmena, millega on I. Šermani määruskaebuses esitatud vastuväited ümber lükatud. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult I. Šermani töölepingust tuleneva nõude 19 115,34 eurot tunnustamata. Laenudest tekkinud viivisenõude 7445,40 euro tunnustamine ei ole põhjendatud, kuna viivise arvestus puudub. Haldur selgitas, et võlgnik lõpetas augustis 2024 tegevuse, majandusaasta aruandest nähtuvalt oli seisuga 31. detsember 2023 võlgniku omakapital miinuses 148 397 eurot ja kahjum oli 212 306 eurot. 2024. aastal aruannet ei esitatudki. Seega võlgniku makseraskused algasid 2023. a esimeses pooles. Kui I. Šerman andis võlausaldajana võlgnikule laene, pidi ta olema teadlik sellest, et võlgnik ei ole võimeline laenukohustusi täitma. Laenulepingu tingimused, mille kohaselt suurenes laenusumma, selle tasumata jätmise korral laenuperioodi lõppemisel ca 1% võrra põhisummast ja viivise määr 0,2% päevas tasumata summalt oli võlgniku majanduslikku seisu arvestades kahjulik. Maakohus vähendas õigesti viivisenõude nullini ja jättis viivisenõude tunnustamata. I. Šermani enda poolt juhitud äriühingu vastu esitatud viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Arvestades, et kaebaja kujundas ise võlgniku majanduslikku olukorda ning omas täielikku ülevaadet võlgniku maksevõimest, ei olnud viivise nõudmine nii põhinõudelt kui ka koguvõlgnevuselt kooskõlas lepingulise suhte olemuse, lepingu eesmärgi ega poolte käitumist reguleerivate õiguspõhimõtetega. Võlgniku majanduslikku olukorda arvestades oli viivisenõude võlgnikult nõudmine ülekohtune.
7.3. oktoobril 2025 teatas võlgniku lepinguline esindaja K. Kirt, et võlgnikul ei ole määruskaebuse kohta vastuväiteid.
8.1. detsembril 2025 keeldus maakohus I. Šermani määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, millega I. Šerman vaidlustas võlgniku pankrotimenetluses 8. juuli 2025 määrusega
Osaühingu Mapri Ehitus nõude 4606,25 euro tunnustamist. Maakohus jättis I. Šermani määruskaebuses vaidlustatud nõude 26 560,74 euro tunnustamata jätmise osas rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 1001 lõikest 3 tulenevalt ei ole I. Šerman võlausaldaja Osaühingu Mapri Ehitus nõudele vastuväidet nõuete kaitsmisel esitanud. Vastuväite esitas I. Šerman esmakordselt alles määruskaebuses. Seega leidis maakohus, et I. Šermanil ei ole PankrS § 1003 lg 7 kohaselt edasikaebeõigust maakohtu määruse peale osas, millega kohus tunnustas osaliselt võlausaldaja Osaühingu Mapri Ehitus nõuet. Eeltoodud põhjendustel keeldus maakohus Osaühingu Mapri Ehitus nõude vaidlustamise osas I. Šermani määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist ja määruskaebuse esitamist andis pankrotihaldur maakohtule teada, et võlausaldajate nimekirjast jäi välja võlausaldaja Vigo Group OÜ (pankrotis) nõue. Pärast määruskaebuse lahendamist võtab maakohus võlausaldajate nimekirjast välja jäänud Vigo Group OÜ (pankrotis) nõude osas seisukoha.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1 kuni 6). Tartu Maakohtu 8. juuli 2025 määruse (lisa 1) uuesti esitamine ei ole vajalik. Kaebuse lisad 2 kuni 6 on esitatud varasemalt I. Šermani 9. juuni 2025 seisukohaga.
11.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Maakohus on 1. detsembri 2025. a määrusega keeldunud menetlusse võtmast määruskaebust osas, millega I. Šerman vaidlustas 8. juuli 2025. a määrusega võlausaldaja Osaühingu Mapri Ehitus nõude tunnustamist summas 4606,25 eurot. Määruskaebuse menetlemisest osalise keeldumise määruse peale pole I. Šerman eraldi määruskaebust esitanud ja määrus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus hindab seega määruskaebust osas, millega I. Šerman vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5, millega jäeti I. Šermani nõue 26 560,74 euro osas tunnustamata ning palub tunnustada nõuet täiendavalt 26 560,74 euro ulatuses, kokku 62 560,74 eurot.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega I. Šermani nõude tunnustamata jätmise osas, mistõttu ei korda ringkonnakohus maakohtu kõiki põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt.
13.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Pankrotiseaduses on sätestatud eriregulatsioon võlausaldajate nõuete tunnustamiseks ning nõude tunnustamist ei menetleta hagimenetluse sätete järgi. Nõude tunnustamisel pankrotimenetluses esitatakse haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga (PankrS § 94 lg 1). Keskseks põhjuseks, miks I. Šermani töötasu- ja sellelt arvestatud viivisenõue tunnustamata jäid, oli see, et võlausaldaja ei ole oma töötasunõuet tõendanud. Nõudeavaldusele ja halduri vastuväitele esitatud 9. juuni 2025 seisukohale lisatud tõendid (hinnapakkumised,
kirjavahetused klientidega jm) ei kinnita seda, et I. Šerman oleks täitnud projektijuhi tööülesandeid ja ta tegutses projektijuhina dokumente või e-kirju klientidele edastades (dtl 1542–1547, dtl 1225–1286). Ka ei kinnita võlgniku AS-i SEB Pank kontoväljavõte ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember 2024 seda, et I. Šerman oleks 2024. aastal projektijuhina töötasu võlgnikult saanud (dtl 1066–1093). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud I. Šermani töötasu- ja töötasu nõudelt arvestatud viivisenõude, kokku 19 115,34 eurot nõude asjaolude ebaselguse ja tõendamatuse tõttu tunnustamata.
15.Vaidluse keskmes on ka maakohtu poolt laenudelt arvestatud viivise 7445,40 euro tunnustamata jätmine. Maakohus nõustus halduri taotlusega viivise vähendamisega nullini. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja 2). VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1). Halduri ettekande ja aruande kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2023. a esimeses pooles (dtl 371, dtl 372 ja dtl 623), vastupidist kaebaja tõendanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatult oli kaebaja võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 25. novembrist 2008 kuni 22. augustini 2024, mistõttu oli ta kursis võlgniku majandusliku olukorraga ning teadis võlgniku maksejõuetusest. Vaatamata sellele sõlmis kaebaja 14., 15. ja 20. veebruaril 2024 ning 22. ja
28.märtsil 2024 võlgnikuga korduvalt laenulepinguid, mille alusel anti võlgnikule laenu 37 300 eurot (dtl 1073–1074; dtl 1077–1078; dtl 1716–1721). Seega sõlmis kaebaja võlgniku juhatuse liikmena maksejõuetu võlgnikuga iseenda määratud tingimustel laenulepingud, teades seejuures, et võlgnik ei ole võimeline laenukohustusi täitma ega ka viivist tasuma. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul jätnud põhjendatult lepingujärgse viivise määra kohaldamata, leides, et see oli asjaolusid arvestades põhjendamatult kõrge ja vastuolus hea usu põhimõttega. Samas tuleb hinnata ka seda, kas seadusjärgses määras viivise nõudmine on põhjendatud või esinevad asjaolud, mis võimaldavad seadusjärgses määras viivisenõude vähendamist, sh vähendamist 0-ni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki lepingute sõlmimise asjaolusid, mh asjaolu, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on põhjendatud järeldus, et viivisenõuet (sh seadusjärgses määras arvestatud viivisenõuet) tuleb vähendada 0-ni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Seega on maakohus põhjendatult jätnud viivisenõude 7445,40 eurot võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.
16.Arvestades pankrotimenetluse kui kollektiivse menetluse iseloomu ja eesmärke, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.