386,88 eurot Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716; asukoht XXX, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli (e-post: xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: T.P (isikukood XXX, elukoht xxx) Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta aegumise tõttu rahuldamata PARKIT OÜ hagi T.P vastu võlgnevuse saamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud PARKIT OÜ kanda. Kuivõrd asjast ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid, ei mõista kohus hagejalt menetluskulusid välja. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.PARKIT OÜ esitas 18.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 448,00 euro saamiseks. Kohus tegi 24.11.2022 võlgnikule makseettepaneku,
mis on kätte toimetatud 01.12.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik S.B esitas 02.12.2022 nõudele vastuväite. Nõue anti 22.12.2022 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.01.2023 hagiavalduse, mille Harju Maakohus võttis menetlusse 16.01.2023.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku summas 287 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 64,96 eurot, TsMS § 367 kohase viivise 22,96 eurot, sissenõudekulu summas 8 eurot ja postikulu summas 3,96 eurot seoses parkimistingimuste rikkumisega sõidukiga xxx. Hageja tõi esile, et sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: Leppetrahv nr 21290036271, koostamise aeg 07.03.2019, Ümera 42 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490000779, koostamise aeg 17.07.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490005680, koostamise aeg 19.09.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490009314, koostamise aeg 31.10.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490010196, koostamise aeg 14.11.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490011849, koostamise aeg 03.12.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Leppetrahv nr 45490012738, koostamise aeg 12.12.2019, Ümera 19 KÜ parklas, summa 35,00 eurot Leppetrahv nr 14430005105, koostamise aeg 28.10.2022, Sinimäe 5 KÜ parklas, summa 42,00 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et leppetrahvid on aegunud. Kostja selgitas lisaks, et 2019 aastal ta sõidukiga xxx-iga ei sõitnud ning rentis sõiduki terviseprobleemide tõttu alates 15.09.2018 T.P-le.
4.15.02.2023 seisukohas loobus hageja kostja vastu lisas 8 toodud 28.10.2022 leppetrahvi nõudest.
5.Kostja esitas 16.02.2026 asja materjali juurde tõendid selle kohta, et sõiduk xxx oli kuupäevadel 14.11.2019, 03.12.2019 ja 12.12.2019 T.P ainukasutuses ja -valduses. Kostja tõendas seda sõiduki üürilepingu ja T.P digitaalselt allkirjastatud kinnitusega.
6.Hageja esitas 14.04.2026 taotluse ja palus tsiviilasjas nr 2-22-145066 kaasata menetlusse kostjana T.P. Harju Maakohus rahuldas 20.04.2026 määrusega hageja taotluse ja kaasas menetlusse kostjana T.P.
7.Hageja esitas 11.05.2026 kohtule taotluse asendada senine kostja I S.B kostjaga II T.P.
8.26.08.2026 määrusega kohus võttis vastu OÜ PARKIT 15.02.2023 menetlusdokumendis esitatud loobumise ja lõpetas menetluse OÜ PARKIT nõudes 28.10.2022 leppetrahvi nr 14430005105 summas 42 eurot saamiseks, jättis rahuldamata hageja OÜ PARKIT 11.05.2026 taotluse asendada tsiviilasjas nr 2-22-145066 kostja I S.B kostjaga II T.P, luges hagi kostja I S.B suhtes tagasivõetuks ning jättis hagi S.B osas läbi vaatamata ja jätkas tsiviilasjas nr 2-22-145066 menetlust kostja T.P osas. Kohtumäärus jõustus 22.09.2026.
9.Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxx oli pargitud KÜ Ümera 42, KÜ Ümera 19, KÜ Sinimäe 5 Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Ümera 42, KÜ Ümera
19, KÜ Sinimäe 5 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kostja seisukohad
10.Kostja T.P vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et kõik hageja väidetavad nõuded on aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Kostja on käesolevas tsiviilasjas palunud kohaldada aegumist Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema.
13.Kõigepealt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte. Hageja nõue koosneb seitsmest leppetrahvinõudest kogusummas 245 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest ning sissenõudmiskulust. Hageja puhul on tegemist eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise tuvastamisel leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 mõistes. Tegemist on tehingulise suhtega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14.Hageja viivisnõue tuleneb VÕS § 113 lg 1 ja sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 lg-st 1. Viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
15.TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
16.Hageja väljastatud kõige hilisem leppetrahv sõidukile registreerimisnumbriga xxx on koostatud 12.12.2019 ning selle maksetähtaeg oli 26.12.2019. Kuivõrd 26.12.2019 oli
teine jõulupüha, saabus maksetähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 27.12.2019. Leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 28.12.2019 ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 28.12.2022. Sissenõudmiskulude ja viivise hüvitamise nõude puhul on tegemist kõrvalkohustusest tulenevate nõuetega, kuna on tihedalt põhinõudega seotud ning ei saa ilma põhinõudeta esineda. Seega näeb sissenõudmiskulude ja viivise hüvitamise nõude maksimaalse aegumistähtaja ette TsÜS § 144, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega möödus hageja nõuete aegumistähtaeg kõige hilisema leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude puhul 28.12.2022.
17.Hageja esitas 18.11.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse sõiduki omaniku S.B vastu. Kuna S.B esitas nõudele vastuväite, siis lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 16.01.2023 määrusega menetlusse. 16.02.2026 esitas S.B kohtule tõendi, millest selgus, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal T.P ning kohus kaasas 20.04.2026 määrusega menetlusse kostjana T.P .
18.Kohus tuvastas eespool, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kõige hilisema leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 28.12.2019. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud muu hulgas avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
19.TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtib see ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti, ning lõike 3 kohaselt kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel.
20.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleneb aegumise definitsioonist, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul.
21.Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude aegumise peatab üksnes õige võlgniku (kostja) vastu esitatud hagi. Kostja hilisemal menetlusse kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi esitamisest (TsÜS komm väljaanne, Juura 2023, § 160, p 3.2.3 b, lk 845). Hageja leppetrahvinõude aegumine ei peatunud nõude esitamisega esialgse kostja vastu, kellel hagejaga võlasuhet tegelikkuses ei olnud.
22.Riigikohus asus 27.11.2024 lahendis seisukohale, et „nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seega ei peatunud hageja leppetrahvinõuete aegumine maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisega sõidukite omaniku vastu. Hageja nõuete aegumine võis peatuda TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega kostja vastu, kui selleks ajaks ei olnud aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostjast sai menetlusosaline TsMS § 208 lg 1 alusel kostja asendamise kaudu. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2
reguleerivad hagi ja muu avalduse esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu. Eeltoodust erinevat järeldust ei saa teha maakohtu viidatud kolleegiumi seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10, kus otsustati, millist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korda tuleb TsMS § 362 lg 1 tähenduses kohaldada olukorras, kus menetlus algas enne, kuid kostja kaasati menetlusse pärast TsMS-i jõustumist. Kuna TsMS § 362 on üksnes menetlusõigusliku tähendusega (RKTKo 11.04.2008, 3-2-1-14-08, p 16), ei muuda selles sätestatu hageja ja kostja vahelises õigussuhtes TsÜS-iga reguleeritud nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist.“ (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.1-12.2).
23.Käesolevas asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja sellele järgnenud hagi algul S.B vastu. T.P kaasati menetlusse teise kostjana alles 20.04.2026 ning hageja hilisem taotlus asendada S.B T.P-ga jäeti rahuldamata. Seetõttu ei kaasnenud T.P menetlusse kaasamisega tema vastu esitatud nõude aegumise peatumist tagasiulatuvalt alates nõude esitamisest S.B vastu. Nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei teadnud, kes oli õige kostja. Riigikohus on eespool viidatud 27.11.2024 lahendis selgitanud, et hageja kannab riski, et sõiduki omanik lükkab ümber eelduse, mille kohaselt juhtis sõidukit ja oli parkimislepingu pooleks sõiduki omanik (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.3).
24.Kohtusse pöördumise ajaks, s.o 18.11.2022, olid 07.03.2019, 17.07.2019, 19.09.2019 ja 31.10.2019 leppetrahvinõuded juba aegunud. Eelpool märgitud leppetrahvide tasumise kohustus tuli täita hiljemalt 21.03.2019, 31.07.2019, 04.10.2019 ja 14.11.2019 aegusid need nõuded vastavalt 21.03.2022, 31.07.2022, 04.10.2022 ja 14.11.2022 südaööl, s.o kell
24.00.Nendest leppetrahvidest tulenevad kõrvalnõuded aegusid koos leppetrahvi nõuetega.
25.14.11.2019 leppetrahvinõude maksetähtpäev oli 28.11.2019, nõue muutus sissenõutavaks 29.11.2019 ja kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 29.11.2022. Seega esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 11 päeva enne selle nõude aegumist. 03.12.2019 leppetrahvinõude maksetähtpäev oli 17.12.2019, nõue muutus sissenõutavaks 18.12.2019 ja aegumistähtaeg lõppes 18.12.2022. 12.12.2019 leppetrahvinõude maksetähtpäev saabus riigipüha tõttu 27.12.2019, nõue muutus sissenõutavaks 28.12.2019 ja aegumistähtaeg lõppes 28.12.2022. Seega ei olnud need kolm leppetrahvinõuet maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal aegunud. Pöördudes kohtusse 11–40 päeva enne nende nõuete aegumist, võttis hageja riski, et sõiduki omanik lükkab ümber hagis esitatud eelduse parkimislepingu sõlmimise kohta ja nõue sõiduki tegeliku kasutaja vastu aegub.
26.Eeltoodu ei ole vastuolus ka TsMS § 362 lg-st 1 tuleneva põhimõttega selle kohta, et hagi esitamise ajaks loetakse hagi kohtusse jõudmise aeg. Nimetatud säte reguleerib hagi esitamise ja nõude aegumise kulgemist puudutavaid tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu. Kostjal ei teki õiguslikke tagajärgi hagi esitamisest esialgse kostja S.B vastu. Kuivõrd TsMS §-l 362 on üksnes menetlusõiguslik tähendus, ei saa TsMS §-s 362 sätestatu muuta hageja ja kostja vahelises õigussuhtes nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist, mida reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus.
27.Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on täies ulatuses aegunud, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et leppetrahvid ja neist tulenevad kõrvalnõuded on aegunud, ei pea kohus vajalikuks hinnata muid leppetrahvi väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas tekkinud menetluskulusid, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid hagejalt välja ei mõista.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.