4.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
1.N.N esitas 22. septembril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.K vastu. Hageja esitas lisaks mitmeid hagiavalduse täiendusi ja tõendeid. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostja kätte mälupulga koos mp3 failidega, et kostja parandaks nende failide helikvaliteeti. Kokkuleppe kohaselt tasub hageja 470 muusikafaili korrastamise eest hagejale 200 eurot. 22. septembril 2026 esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja tasuks hagejale failide haldamise eest mittevaralise kahju summas 200 eurot.
23.septembril 2026 esitatud dokumendis soovib hageja, et kostja tagastaks mp3 failid ja hüvitaks mittevaralise kahju 200 eurot. 24. septembril 2026 esitatud hagiavalduse täienduses soovib hageja, et kostja tagastaks muusikafailid hagejale originaalkujul, kostja tagastaks hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu 100 eurot ning kostja tasuks hagejale tekitatud stressi eest 100 eurot. 27. septembril 2026 esitatud taotluses soovib
hageja, et kostja tasuks varalise kahjuhüvitise 200 eurot ja seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
2.1. oktoobri 2026 kohtumäärusega jättis kohus hageja 30. septembri 2026 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, menetlusabi taotluse ja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates menetlusabi taotluse täiendamiseks ja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja sai määruse kätte 1. oktoobril 2026 avaliku e-toimiku vahendusel. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 12. oktoobril 2026.
4.Hageja märkis 1. oktoobri 2026 vastuses, et hageja esitas selgelt väljendatud nõude. Kostja lubas aasta aega tagasi töödelda 200 euro eest ära hageja 470 muusikafaili ning hageja tasus kostjale 100 eurot ettemaksuna, kuid hageja vastuse esitamise ajaks ei ole midagi tehtud. Kostja ei ole lepingut järginud. Kostja ise tunnistab, et ei ole jõudnud hagejale tellitud teenust osutada, sest tal olevat kiire. Hageja teatas, et on nõus kompromissiga, kui kostja tagastaks 100 eurot ja töötleks tasuta 100 muusikafaili.
5.Hageja esitas 3. oktoobril 2026 määruskaebuse 1. oktoobri 2026 puuduste kõrvaldamise määruse peale. Hageja arvates on kostja õigusvastane tegevus tuvastatud. Hageja vajab kohtu abi, et kostja peaks kokkulepetest kinni.
KOHTU SEISUKOHT
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 638 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.
8.1. oktoobri 2026 määrusega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse ja hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nendes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Puuduste kõrvaldamise määruse peale ei ole määruskaebuse esitamise õigust seaduses ette nähtud.
9.Kohus leiab, et kuivõrd 1. oktoobri 2026 määruse peale ei ole määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud, tuleb jätta hageja 3. oktoobri 2026 määruskaebus menetlusse võtmata.
10.TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Kohtu ülesanne on tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, mistõttu on oluline, et kohus ei võtaks menetlusse ebaselgete asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldusi. Hagi menetlemiseks peab hagiavaldusest nähtuma selgelt hageja nõue ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Riigikohus on 1. novembri 2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 selgitanud, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (p 18). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena saab käsitada asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKTKo 16.11.2005 3-2-1-113-05, p-d 13, 14).
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei saa hagiavaldust menetlusse võtta, kuna hageja nõue ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged. Kohus selgitas 1. oktoobri 2026 määruses üksikasjalikult, millised puudused tuleb hagejal kõrvaldada. Kohus märkis, et kuivõrd hageja on esitanud mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel ja dokumentides, on nõuete korduva muutmise tõttu ebaselge, mida hageja kostjalt nõuab. Hagejal tuli esitada terviklik ja lõplik haginõue, milles on selgelt ja üheselt välja toodud kõik kostja vastu esitatavad nõuded, ning täpsustada lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid, kostja kohustusi, väidetava lepingurikkumise sisu, võimaliku lepingu lõppemise alust ning esitatud raha väljamõistmise ja failide tagastamise nõuete asjaolusid. Samuti tuli hagejal selgitada, millist kahju ta nõuab, kuidas nõutav summa on kujunenud ning milliste tõenditega ta konkreetseid asjaolusid tõendada soovib. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja menetlusdokumentide kogumist üheselt määratletavat terviklikku ja lõplikku haginõuet. 1. oktoobri 2026 vastusest nähtub üksnes, et kostja lubas töödelda 200 euro eest 470 muusikafaili, hageja tasus 100 eurot ettemaksuna ning hageja hinnangul ei ole kostja kokkulepitud teenust osutanud. Need selgitused ei kõrvalda määruses nimetatud puudusi. Hageja märgitud valmisolek kompromissiks ei asenda selgelt väljendatud haginõuet. Vastusest ei nähtu terviklikku ja lõplikku haginõuet ega kõiki selle aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eelkõige ei ole kohtu hinnangul üheselt arusaadav, millist õiguskaitset hageja kostja vastu lõplikult taotleb, milliseid summasid ja millisel alusel ta kostjalt nõuab. Arusamatu on, kas hageja nõuab lepingu täitmist, ettemaksu tagastamist, kahju hüvitamist või failide tagastamist ning milline on iga nõude täpne sisu ja ulatus. Samuti ei ole hageja selgitanud lepingu olulisi tingimusi, lepingu lõpetamise või sellest taganemise asjaolusid, väidetava kahju tekkimist ja suurust ega seost kostja tegevusega/tegevusetusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul ega kostjal võimalik hagiavalduse ja selle täienduste põhjal üheselt kindlaks teha, mida hageja kostjalt nõuab ehk millist nõuet tuleb menetleda ning milliste faktiliste asjaolude alusel tuleb sellele hinnang anda. Kohus leiab, et on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning käesolevalt esitatud hagiga ei ole taotletavat eesmärki (ilma konkreetse nõudeta) võimalik saavutada.
Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
13.Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus hagiga seotud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega muid asjaga seotud lahendamata taotlusi. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusse võtmata.
14.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
15.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
16.TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.