2-26-1320/7 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 01.04.2026. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr L364791 tuleneva põhivõla 793,83 eurot, intressi 45,24 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 111,70 eurot; lepingust nr L421213 tuleneva põhivõla 5679,19 eurot, intressi 385,54 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 949,86 eurot; ning lepingust nr L89017221644 tuleneva põhivõla 7800 eurot, intressi 815,81 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1724,04 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 17.01.2026 kuni põhivõlgnevuste tasumiseni lepingujärgsetes viivisemäärades vastavalt 15,9% aastas, 18,9% aastas ja 24,9% aastas. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja ümberarvestuste järgi sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi maksed TsMS § 369 alusel vastavalt esitatud graafikutele ning viivise tasumata põhiosalt lepingujärgses määras kuni põhiosa tasumiseni. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 11.10.2021 laenulepingu nr L364791, mille alusel sai kostja laenu 1600 eurot, millest kanti kostja pangakontole 1558,54 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 20,38%, intressimäär 15,90%, osamaksete arv 60, lepingu sõlmimise tasu 35 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 10.11.2024, 10.12.2024 ja 10.01.2025 osamaksetega, mistõttu saatis Coop Finants AS kostjale 30.01.2025 lepingu ülesütlemishoiatuse. Hoiatus ja ülesütlemisteatis edastati kostjale lihtkirjana ja e-posti teel. Coop Finants AS ütles lepingu 27.02.2025 üles ning teatas ülesütlemise teatises nõude loovutamisest hagejale. Kostja on lepingu nr L364791 alusel teinud tagasimakseid kokku 1453,67 eurot. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 06.06.2022 laenulepingu nr L421213, mille alusel sai kostja laenu 7690 eurot, millest kanti kostja pangakontole 7507,14 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,99%, intressimäär 18,90%, osamaksete arv 72, lepingu sõlmimise tasu 153,80 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 15.11.2024, 15.12.2024 ja 15.01.2025 osamaksetega, mistõttu saatis Coop Finants AS kostjale 30.01.2025 lepingu ülesütlemishoiatuse. Hoiatus ja ülesütlemisteatis edastati kostjale lihtkirjana ja e-posti teel. Coop Finants AS ütles lepingu 27.02.2025 üles ning teatas ülesütlemise teatises nõude loovutamisest hagejale. Kostja on lepingu nr L421213 alusel teinud tagasimakseid kokku 5095,87 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 07.08.2024 laenulepingu nr L89017221644, mille alusel sai kostja laenu 7800 eurot. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,43%, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 72, lepingu sõlmimise tasu 156 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 12.11.2024, 12.12.2024 ja 12.01.2025 osamaksetega, mistõttu saatis AS Inbank Finance kostjale 04.02.2025 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles lepingu 26.02.2025 üles. Ülesütlemise hoiatus ja teatis edastati kostja lepingujärgsele aadressile XXX. AS Inbank Finance loovutas nõude hagejale 27.02.2025. Kostja on lepingu nr L89017221644 alusel teinud tagasimakseid kokku 438,27 eurot. Hageja leiab, et esialgsed võlausaldajad järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kogusid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, tegid päringud

2-26-1320 maksehäireregistritesse ning kontrollisid sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist; maksehäireid ei tuvastatud ning kostja krediidivõime hinnati piisavaks. Coop Finants AS tuvastas lepingu nr L364791 puhul kostja keskmiseks sissetulekuks 972 eurot ja finantskohustusteks 248,48 eurot ning lepingu nr L421213 puhul keskmiseks sissetulekuks 1058 eurot ja finantskohustusteks 238,80 eurot. AS Inbank Finance tuvastas lepingu nr L89017221644 puhul kostja keskmiseks sissetulekuks 1806,01 eurot ja finantskohustusteks 400 eurot. Krediidiandjad lähtusid kostja varaliste kohustuste hindamisel kostja laenutaotlustes märgitud andmetest ning ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et esialgsed krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuste kohaselt on hageja arvestanud tehtud tagasimaksed põhiosa ja VÕS § 94 lg 1 kohase intressi katteks. Lepingu nr L364791 puhul on hageja leidnud, et ümberarvestuse järgi ei ole nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud ja 27.02.2025 toimunud ülesütlemine on tühine, ning palub mõista TsMS § 369 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 10.04.2026 ja viivise 15,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt alates osamakse tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja ümberarvestuse kohaselt oli 10.04.2026 osamaksest tasutud 1,50 eurot. Lepingu nr L421213 puhul on hageja leidnud, et ümberarvestuse järgi ei ole nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud ja 27.02.2025 toimunud ülesütlemine on tühine, ning palub mõista TsMS § 369 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 15.09.2026 ja viivise 18,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt alates osamakse tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja ümberarvestuse kohaselt oli 15.09.2026 osamaksest tasutud 105,99 eurot. Lepingu nr L89017221644 puhul on hageja leidnud, et ümberarvestuse järgi ei ole nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud ja 26.02.2025 toimunud ülesütlemine on tühine, ning palub välja mõista 12.02.2025 kuni 12.03.2026 sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 835,31 eurot, millest põhiosa on 679,77 eurot ja intress 155,54 eurot, samuti TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 12.04.2026 ning viivise 24,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt alates osamakse tähtpäevale järgnevast päevast.

4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja ühe ning Coop Finants AS ja kostja kaks tarbijakrediidilepingut. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kontrollis AS Inbank Finance lepingu nr L89017221644 sõlmimisel kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest. AS Inbank Finance tuvastas kostja keskmiseks sissetulekuks 1806,01 eurot ja lähtus kostja varaliste kohustuste hindamisel kostja laenutaotluses märgitud andmetest, mille kohaselt olid kostja finantskohustused 400 eurot. Hageja selgituse kohaselt kehtivaid maksehäireid ei olnud. Coop Finants AS kontrollis lepingute nr L364791 ja L421213 sõlmimisel kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest. Lepingu nr L364791 puhul tuvastas Coop Finants AS kostja keskmiseks sissetulekuks 972 eurot ja lähtus kostja taotluses märgitud finantskohustustest summas 248,48 eurot. Lepingu nr L421213 puhul tuvastas Coop Finants AS kostja keskmiseks sissetulekuks 1058 eurot ja lähtus kostja taotluses märgitud finantskohustustest summas 238,80 eurot. Hageja selgituse kohaselt kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandjad oleksid piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõime. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust muul viisil kui kostja taotlustes esitatud andmete ja registripäringute alusel. Kostja esitatud andmed ning maksehäirete puudumine ei saanud olla krediidivõimelisuses veendumiseks piisavad, arvestades sõlmitud lepingute arvu, suurust ja nendega kaasnevaid igakuiseid kohustusi kogumis. Seetõttu oleksid krediidiandjad pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on AS Inbank Finance ja Coop Finants AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras viivise ning intressi nõudes.