Hageja lepinguline esindaja: A T; Kostja: J K (isikukood xxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi J Ki vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule hagi J Ki (kostja) vastu võla nõudes. Hageja on hagiavaldust täiendanud 22.08.2025 ja 16.09.2026. Hageja tõi hagis ja selle täiendustes hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.XXX AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 22.07.2023 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2200 eurot intressimääraga 40,7% aastas ning krediidi kulukuse määraga 49,22%;
1.2.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.01.2024 krediidikonto lepingu lisa 1, millega suurendasid krediidilimiidi 3600 euroni ja leppisid kokku intressimääras 42% aastas;
1.3.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 13.02.2024 krediidikonto lepingu lisa 2, millega suurendasid krediidilimiidi 4000 euroni;
1.4.Pärast lepingu lisade 1 ja 2 sõlmimist oli krediidi kulukuse määr 51,11%;
1.5.Kostja kasutas krediidikonto lepingu alusel krediiti 4730,21 euro ulatuses;
1.6.Kostja on krediidikonto lepingu alusel teinud tagasimakseid 2362,44 euro ulatuses;
1.7.Kostja jättis tasumata 01.10.2024, 01.11.2024, 01.12.2024 ja 01.01.2025 osamaksed;
1.8.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 22.02.2024 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;
1.9.Lepingu kohaselt oli intressimäär 25,90% aastas, haldustasu 3,90 eurot kuus, laenuperiood 60 kuud, igakuine osamakse 80,88 eurot ning krediidi kulukuse määr 51,87%;
1.10.Krediidiandja on väikelaenulepingu alusel kandnud laenusumma 2000 eurot kostja arvelduskontole;
1.11.Kostja on väikelaenu lepingu alusel teinud tagasimakseid 566,16 euro ulatuses;
1.12.Kostja jättis tasumata oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari osamaksed;
1.13.Krediidiandja saatis kostjale 30.12.2024 hoiatused lepingute ülesütlemise kohta, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 13.01.2025;
1.14.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingud 15.01.2025 üles;
1.15.Krediidiandja loovutas 31.01.2025 nõuded kostja vastu hagejale;
1.16.Hageja saatis kostjale 03.02.2025 nõudekirja maksumusega 25 eurot, 03.02.2025 kirja maksumusega 5 eurot ja 20.03.2025 kirja maksumusega 5 eurot.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 3997,04 eurot, intressi 559,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 202,69 eurot ning lepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 1438,79 eurot, intressi 172,72 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,42 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise arvestatuna 5435,83 eurolt alates 01.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. 2/7
3.Kohus võttis hagi 18.08.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
4.Hagiavaldus ja 18.08.2025 määrus on kostjale kätte toimetatud 29.08.2025 tähitud kirjaga tema viibimiskohas xxx.
5.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 12.09.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
8.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
9.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingute alusel kostja käsutusse rahasummad, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingud sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastavad lepingud kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
10.Hageja põhinõuded võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud ei ole osaliselt ega tervikuna tühised, krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, vastavad kohustused on sissenõutavaks muutunud ning lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
11.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja esitas krediidilepingute sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlused. Samuti on krediidiandja hagiavalduse kohaselt maksnud krediidikonto lepingu alusel kostjale välja 4730,21 eurot ja väikelaenu lepingu alusel 2000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest lähtudes alust kahelda selles, et krediidiandja ja kostja on lepingud sõlminud ning puudub alus pidada lepinguid VÕS § 408 lg-te 1 ja 2 alusel tühiseks.
12.Hageja tõi esile, et krediidikonto lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49,22% aastas, arvestades krediidilimiiti 2200 eurot ja intressimäära 40,7% aastas. Pärast lepingu muutmist 10.01.2024 oli krediidi kulukuse määr 51,11% aastas, arvestades krediidilimiiti 3600 eurot ja intressimäära 42% aastas. Pärast lepingu muutmist 13.02.2024 oli krediidi 3/7
kulukuse määr 51,11% aastas, arvestades krediidilimiiti 4000 eurot ja intressimäära 42% aastas. Krediidi kulukuse määrad on arvutatud eeldusel, et kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul.
13.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab samadel eeldustel sama tulemuse (49,22%, 51,11% ja 51,11% vastavalt). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
14.Väikelaenu lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 51,87% aastas, arvestades krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 25,90% aastas, haldustasu 3,9 eurot kuus, ning et krediit tuli tagastada 60 osamaksega.
15.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab samadel eeldustel madalama tulemuse (33,37%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
16.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 22.07.2023 krediidikonto lepingu sõlmimise seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). Krediidikonto lepingu muutmiste ajal 10.01.2024 ja 13.02.2024 ning 22.02.2024 väikelaenulepingu sõlmimise ajal oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud väikelaenulepingu krediidi kulukuse määr 51,87% ega krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimisel 49,22% ja selle muutmisel 51,11% lepingute sõlmimise ja muutmise ajal kehtinud VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (väikelaenulepingu sõlmimisel 52,08%, krediidikonto lepingu sõlmimisel 50,16% ja krediidikonto lepingu muutmisel 52,08%) ning lepinguid ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja enne krediidi ülempiiri muutmist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud laenusummadelt arvestanud intressi VÕS §- s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingute sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt.
20.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või 4/7
Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
21.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
22.Hageja esitatud asjaolude kohaselt märkis kostja krediidikonto taotluse esitamisel oma sissetuleku suuruseks 1200 eurot, finantskohustuste suuruseks 350 eurot ja majapidamiskuludeks 500 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal tuvastas krediidiandja, et kostja nelja kuu minimaalne sissetulek oli 1085,50 eurot. Krediidiandja tegi lisaks päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu (dtl 3).
23.Väikelaenu taotluse esitamisel märkis kostja hageja selgituste kohaselt oma sissetuleku suuruseks 1200 eurot, finantskohustuste suuruseks 200 eurot ja majapidamiskuludeks 300 eurot. Pensionikeskuse andmete põhjal tuvastas krediidiandja, et kostja keskmine sissetulek oli 1249,48 eurot. Krediidiandja tegi lisaks päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu (dtl 6).
24.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
25.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-de 2 ja 4 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4. Hageja esile toodust ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingute sõlmimise ajal oli vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
26.Arvestades eeltoodut, ei olnud kohtu hinnangul lepingute sõlmimisel täidetud VÕS §
403 lg-s 6 sätestatud eeldus, mistõttu ei saanud krediidiandja ega hageja VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt arvestada kostja tehtud tagasimakseid VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava intressi või muude tasude katteks ning hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava intressi ega muude tasude maksmist.
27.Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-le 7 ja lepingute tingimustele vastavat nõude ümberarvestust.
28.Hageja tugines 22.08.2025 ümberarvestuse esitamisel sellele, et krediidiandja ütles krediidikonto lepingu üles 15.01.2025. Hageja tõi välja, et leping oli sõlmitud tähtajatult. Hageja leiab, et kostja ei ole teinud ettemakseid ning uue graafiku koostamine ei ole võimalik, kuivõrd pooled ei leppinud kokku kindlas tagasimakse graafikus. Lugedes kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, on kostjal tagastamata laenusumma 2367,77 euro ulatuses.
29.Väikelaenu lepingu osas tõi hageja välja, et leping oli sõlmitud 60 kuuks ja laenu tähtaeg ei ole 22.08.2025 seisuga saabunud. Samuti tõi hageja välja, et lepingus oli kokku lepitud osamakse suurus 80,88 eurot. Kuivõrd kostja on lepingu alusel tasunud 566,16 eurot, 5/7
saab tasutuks lugeda 7 osamakset suurusega 80,88 eurot. Alates esimese osamakse kuupäevast 15.03.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.01.2025 pidi kostja tasuma 11 osamakset, seega oli kostja lepingu ülesütlemise ajal viivituses 4 osamaksega ning leping tuleb lugeda 15.01.2025 üles öelduks. Lepingu alusel on kostjal tagastamata laenujääk 1433,84 eurot.
30.Kohus selgitas hagejale 10.09.2026, et olukorras, kus hageja ei ole krediidikonto lepingu alusel tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hinnata, kas lepingu ülesütlemise ajal olid kostja tehtud tagasimakseid ja tagasimaksete uuesti määramist arvestades täidetud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 kohaselt. Kohus selgitas samuti, et ainuüksi asjaolust, et leping oli tähtajatu ning pooled ei leppinud kokku kindlas maksegraafikus, ei tulene, et tagasimaksete uuesti määramine on võimatu, sest tagasimaksed on siiski võimalik uuesti määrata lähtudes lepingus kokku lepitud krediidi tagastamise tingimustest.
31.Samuti selgitas kohus hagejale, et tagasimaksete uuesti määramisel ei ole põhjendatud määrata põhiosa maksete suurust vastavalt lepingus kokku lepitud kuumakse kogusummale, kuivõrd summa on kujunenud lähtudes sellest, et kostja kohustus tasuma intressi määras 25,90% aastas ja haldustasu ning VÕS § 403 4 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel ei või hageja kostjalt sellises määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32 jj). Samuti ei arvesta tagasimaksete uuesti määramine sellisel viisil lepingu tingimust, mille kohaselt kohustus kostja krediidi tagastama 60 osamaksega.
32.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja lepingute tingimustele vastavaid ümberarvestusi esitanud, vaid palus mõista kostjalt võlgnevus välja vastavalt hagiavaldusele või 22.08.2025 esitatud ümberarvestusele.
33.Hageja esitatud alternatiivsete nõudearvestuste põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik hinnata, kas või millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
34.Hageja tugineb sellele, et lepingud on 15.01.2025 kostja makseviivituse tõttu üles öeldud ning tagastamata krediidijääk on seega mõlema lepingu alusel kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
35.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
36.Hageja ei ole krediidikonto lepingu alusel tagasimakseid uuesti määranud VÕS § 403 4 lgle 7 vastavalt. Hageja esile toodud lepingu tingimuste kohaselt kuulus krediit tagastamisele selliselt, et tasuda tuleb 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 4). Hageja ümberarvestus sellest lepingutingimusest ei lähtu.
37.Väikelaenulepingu alusel on hageja määranud tagasimaksed uuesti selliselt, et igakuise põhiosa makse suurus on 80,88 eurot. Sellisel juhul ei vasta ümberarvestus lepingu tingimusele, mille kohaselt pidi kostja krediidi tagastama 60 osamaksega, vaid kostja peaks krediidi tagastama 25 osamaksega (2000 ÷ 80,88 ≈ 24,73).
38.Seega ei ole hageja esitanud alternatiivset nõudearvestust, millest nähtuks, millise graafiku järgi pidi kostja krediidisummad tagastama VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ja lepingutes kokku lepitud krediidi tagastamise tingimusi arvestades. Niisuguses olukorras ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti määratud tagasimakseid ja kostja tehtud makseid arvestades olid täidetud VÕS §-s 416 sätestatud lepingu ülesütlemise eeltingimused, sealhulgas kas kostja oli lepingute ülesütlemise hoiatuste saatmise ajal 30.12.2024 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning kas lepingud on seega ülesütlemisega lõppenud.
39.Kuivõrd hageja ei ole nõuetekohaselt tagasimakseid uuesti määranud, ei selgu hageja esitatud asjaoludest ka seda, millised ümberarvutuste järgsed osamaksed on käesoleva otsuse 6/7
tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole ka välja toonud, millisteks kuupäevadeks kohustus kostja lepingute alusel tagastama kogu kasutusse võetud krediidisumma.
40.Hageja esitatud asjaolude kohaselt on krediidikonto leping tähtajatu, kuid kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste osamaksetega, mille suurus oli 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Hageja on ümberarvestuses arvestanud intressi alates kostjale tehtud viimasele väljamaksele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ehk perioodi 16.09.2024–15.01.2025 eest. Seega saab kohus aru, et viimane väljamakse krediidikonto lepingu alusel tehti kostjale 15.09.2024. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega välja toonud, millistel kuupäevadel ja millistes summades on lepingu alusel tehtud väljamakseid ja tagasimakseid, ei saa kohus hinnata, kas pärast 15.09.2024 tehtud väljamakset oli krediidisumma 2367,77 eurot, nagu hageja on märkinud 22.08.2025 esitatud ümberarvestuses, või tuleb kostja tehtud makseid mingis osas lugeda ettemaksuks. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu samuti, millal pidi kostja tegema esimese osamakse pärast krediidi väljamaksmist. Seega ei saa kohus hinnata, millal peaks kostja kasutusse võetud krediidi tagastama.
41.Kuivõrd väikelaenu lepingu alusel pidi kostja tagastama krediidi 60 igakuise osamaksega ehk 5 aasta jooksul ning esimese osamakse tähtpäev oli 15.03.2024, ei saa krediidi tagastamise tähtaeg olla möödunud.
42.Kohus märgib, et kuna hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada ei kogu krediidijäägi sissenõutavaks muutumist ega seda, kas ümberarvestuse järgi on mõni üksik osamakse käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, ei saa hagi rahuldada ka osaliselt (vt TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9).
43.Kuivõrd hageja ümberarvestused ei vasta VÕS § 403 4 lg-le 7 ja lepingute tingimustele, ei ole hageja ümberarvestuste põhjal võimalik hinnata ka hageja intressinõude põhjendatust.
44.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt väikelaenulepingust tuleneva haldustasu maksmist (VÕS § 4034 lg 7).
45.Viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused täidetud.
46.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue, sissenõudmiskulude nõue ja haldustasu nõue ei ole hageja esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
47.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
48.Kostja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.