Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Rae Vallavalitsus esitas 21.04.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse E Vi vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Rae Vallavalitsuse allasutus xxx ja E sõlmisid 21.05.2021 lasteaiakoha kokkuleppe sõlmimiseks lepingu, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja laps lasteaeda alates 16.08.2021 kuupäevast ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu-ja kohatasu. Kostja vanem laps käib xxx. Kostja on esitanud xxx avalduse lapse pikapäevasöögi taotluse, mille alusel on ka hageja allasutus xxx kool lapsele pikapäeva toitlustust andnud/teenust osutanud. Taotluse on esitanud kostja hageja iseteeninduskeskkonnas SPOKU vahendusel. Hageja on kostjale osutanud lasteaiateenust koos toitlustamisega alates 16.08.2021. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud, st kostja on jätnud tasumata hagejale lepingute alusel esitatud arved 05.03.2025-05.12.2025 kokku summas 1458,30 eurot. Arvete maksetähtajad on möödunud. Hageja on edastanud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete tasumise osas, kuid kostja vaatamata nendele võlgnevust hagejale ei tasunud. 26.02.2026 pöördus hageja xxx poole võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 27.02.2026 kostjale võlateatise, milles palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 06.03.2026. Kostja ei võlgnevust tasunud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel toimetas kohus menetlusdokumendid kätte 08.09.2026 tähtsaadetisena aadressil xxx. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (28.09.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid, mis koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tundi ja hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu kliendiga nõupidamiseks ja hagiavalduse koostamiseks 3 tundi. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 315 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 315 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 675 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.