Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-23-16482 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

A T (hageja) esitas 21. novembril 2023 Viru Maakohtule MTÜ Remniku Jahiseltsi (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada 14. septembri 2023. a üldkoosoleku otsuse osaline tühisus või tunnistada otsus osaliselt kehtetuks.

Hagiavalduse ja kostja vastuse kohta esitatud arvamuse kohaselt on hageja MTÜ Remniku Jahiseltsi liige. Jahiseltsi juhatus edastas 30. augustil 2023 e-postiga teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 14. septembril 2023 ning üldkoosoleku päevakorra. Saadetud päevakorras oli p 1 järgi koosoleku juhatuse liikmete ümbervalimine seoses volituste tähtaja möödumisega, p 2 järgi jahi läbiviimise küsimused ning p 3 järgi V P jahiseltsi vastuvõtmise avalduse läbivaatamine. Hageja koosolekul ei osalenud. Hageja sai hiljem teada, et jahi läbiviimise küsimuste juures hääletati talle karistuse määramise üle. Üldkoosoleku otsuse p-ga 2 keelati hagejal ühisjahis osalemine. Kuigi üldkoosoleku otsuse p 2 järgi kõrvaldatakse hageja 2023. a hooajal kollektiivsest jahist, on ühisjaht ja kollektiivne jaht samatähenduslikud. Jahiseadus (JahiS) ei tunne kollektiivse jahi mõistet. Kostja püüab vastupidist väites kohut eksitada. Hagejal ei olnud 2023. a hooajal võimalik pidada põdrajahti. Üldkoosoleku otsus on hagejale karistuse määramise osas tühine, sest kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda. Mõistlikul mittetulundusühingu liikmel ei olnud päevakorrast võimalik järeldada, et üldkoosolek hakkab hagejale karistust määrama. Üksiti tunnistab kostja isegi, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, sest hagejale karistuse määramist ei olnud päevakorda võetud ning see küsimus tõusetus üldkoosolekul. Hageja ei ole oma käitumisega andnud põhjust seesuguse otsuse vastuvõtmiseks. Alternatiivselt palus hageja tunnistada otsus samas ulatuses kehtetuks. Kostja põhikirjast ei tulene, et kostja võiks liikmetele karistusi määrata. Kostja vastuväited

Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja vaidles sellele vastu.

Üldkoosoleku otsusega ei karistatud hagejat ega keelatud tal ühisjahis osaleda. Üldkoosolek otsustas hageja kõrvaldada 2023. a hooajal kollektiivsest jahist. Koosolekul ei tõstatatud küsimust hageja osalemise kohta ühisjahis ega karistatud teda. Seega ei ole üldkoosolek hageja vaidlustatud otsust vastu võtnud ning otsus ei saa tema õigusi rikkuda. Jahiselts ei saa keelata hagejal jahi pidamist, kuni hageja on jahiseltsi liige ja vastab JahiS §-s 31 sätestatud nõuetele. Üldkoosolekul ei olnud eelnevalt kavas hagejat kollektiivsest jahist kõrvaldada. Üldkoosolekul väljendasid teised liikmed hageja käitumise suhtes rahulolematust. Jahimeeste kollektiivi enamus ei soovinud osaleda kollektiivsel jahil koos hagejaga viimase iseloomu tõttu. Hagejal oli siiski jahiseltsi liikmena õigus jahti pidada nii suurtele kui väikestele ulukitele. Hagejal olid ka jahiload suurulukitele (metssiga) ja väikeulukitele. Hageja teistele suurulukite jahtimiseks jahiluba ei taotlenud. Hagejal oli õigus organiseerida, viia läbi ühisjahti ning osaleda ühisjahis. Kostja ei andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Üldkoosoleku hinnang on eetilis-moraalne ega ole seadusega reguleeritud. Sellise otsuse vaidlustamine ei tohiks võimalik olla. 2(7)

2-23-16482

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus lahendab kohtuotsusega lisaks poolte nõuetele veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohus võtab vastu hagiavaldusele ja kostja 23. jaanuari 2024. a vastusele lisatud tõendid, samuti kostja 9. oktoobri 2024. a taotlusele lisatud lisa 14. Kohus keeldub korduvate avalduste ja tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need. Kostjale tuleb sel põhjusel tagastada 9. oktoobril 2024 korduvalt esitatud 23. jaanuari 2024. a avaldus ja selle lisad 1–

Kohus rahuldab hagi.

Hageja on palunud tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse osas, milles tal keelati 2023. a jahihooajal ühisjahis osaleda, või alternatiivselt tunnistada sama otsus asjaomases osas kehtetuks. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud hagejaga seotud otsuse vastuvõtmist märgitud, mistõttu on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel.

Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: - Hageja on kostja liige.

- Kostja juhatus saatis 30. augustil 2023 välja teate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta – 14. september 2023 kell 17.30 Pargi 51A. Jõhvi (dtl 17–18). - Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud üldkoosoleku päevakord. Päevakorras oli p 1 järgi juhatuse liikmete uuesti valimine volituste tähtaja lõppemise tõttu, p 2 järgi küsimused jahipidamise korraldamise kohta ning p 3 järgi V P jahiseltsi vastuvõtmise avalduse arutamine (dtl 17–18). - Üldkoosolek toimus teates määratud ajal ja kohas (dtl 7). - Üldkoosolekul osales 18 liiget 31-st. Hageja üldkoosolekul ei osalenud (dtl 7, 9). - Üldkoosoleku päevakorra p 2 arutamisel esitas N. Z ettepaneku kõrvaldada ebaeetilise käitumise pärast kollektiivsest jahist 2023. a hooajaks hageja, kuna ta teatas teadvalt ebaõiget informatsiooni naaberjahiklubi Alajõe kohta, kelle liikmed küttisid põdra – haavatud loom jahiseltsi territooriumil. See tõi kaasa konflikti naaberjahiklubiga. Nimetatud küsimus tõusetus üldkoosolekul (dtl 7). - Päevakorra p 2 poolt hääletas 16 ning vastu oli 2 liiget. Otsus loeti vastuvõetuks (dtl 7).

Juriidilise isiku liikme tuvastushuvi juriidilise isiku organi otsuste tühisuse tuvastamise vastu võib üldjuhul tuletada liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Ühingu liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused ühingu, teiste liikmete või muude isikute suhtes (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-176-14, p-d 18 ja 24).

Hageja arvates keelati tal vaidlustatud otsusega ühisjahis osalemine. Kostja hinnangul ei keelatud hagejal ühisjahis osalemist, vaid ta kõrvaldati 2023. a hooajal kollektiivsest jahist. Seega ei ole kostja arvates võetud vastu hageja vaidlustatud otsust. Samuti oli kostja sõnul hagejal võimalik jahtidel osaleda.

Kohtu hinnangul on hagiga võimalik selle eesmärki saavutada. Kohus nõustub hagejaga, et üldkoosoleku 14. septembri 2023. a otsuse p-st 2 võib järeldada, et hagejal ei olnud selle mõjul võimalik osaleda ühisjahis. Iseenesest on õige kostja väide, et otsuse järgi kõrvaldatakse hageja 2023. a hooajal kollektiivsest jahist, mitte ühisjahist. Samas ei tunne JahiS kollektiivse jahi mõistet. Küll on JahiS § 31 lg-s 1 defineeritud ühisjaht. Selle sätte järgi on ühisjaht suurulukitele (nimetatud JahiS § 4 lg-s 2) peetav mitme isiku osavõtul 3(7)

2-23-16482 toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. Ka korraldab selts põhikirja p 1.4.1. järgi ühisjahte. Hageja on asjakohaselt välja toonud, et õigekeelsussõnaraamatus annab kollektiiv+, kollektiivne vasteks ühine, ühis-. Asja materjalidest võib järeldada, et jahiseltsis kasutatakse nii eesti kui vene keelt. Vene keeles tähistatakse ühisjahti mõistega коллективная охота (vrdl inglise keeles collective hunt). Kohtu hinnangul pidi mõistlik mittetulundusühingu liige seega aru saama, et hagejal ei ole üldkoosoleku otsuse mõjul võimalik osaleda 2023. a hooajal ühisjahis. Eelnevat ei kummuta kostja istungil antud selgitus, et jahiseltsis eristatakse kollektiivse jahi ja ühisjahi mõistet. Kollektiivset jahti ei ole õigusaktides defineeritud, sh jahiseltsi põhikirjas. Muid jahiseltsi puudutavates akte ei ole kohtule esitatud. Seega võis hageja arvata, et tal ei ole võimalik osaleda ühisjahis. Küsimus üldkoosoleku otsuse jõustamisest, s.o kas hagejal lubati ühisjahis osaleda, ei kummuta asjaolu, et üldkoosolek oli hageja õigusi puudutatava otsuse vastu võtnud. Arvestada tuleb, et põhikirja p 2.5.3 järgi võib liikme ühingust üldkoosoleku otsusega välja arvata, kui liige ei täida üldkoosoleku otsuseid. Põhikirja p 3.3.1 ja 3.3.4 on ühingu liige kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid ja arvestama teiste ühingu liikmete õigustega.

2-23-16482 Eelnevalt päevakorda võtmata küsimuste osas võib üldkoosolek MTÜS § 20 1 lg 6 järgi teha üksnes korraldusliku iseloomuga otsuseid ja arutada muid küsimusi otsust tegemata. Praegusel juhul tehti hageja kohta otsus, ilma et sellist küsimust oleks eelnevalt päevakorda võetud. Seega on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning kostja 14. septembri 2023. a otsuse p 2 on osaliselt tühine. Ühtlasi on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Järjestamata alternatiivse nõude rahuldamine tähendab hagi rahuldamist.

2-23-16482 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

2-23-16482 tunnihinda, on lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud tasu seega 2610 eurot (14,5 x 180 = 2610). Sellele lisandub tasu sõidule kulutatud aja eest 20 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 – kokku 3050 eurot. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitatava menetluskulu summa mõista välja käibemaksuga, s.o kokku 3628,60 eurot ((2610 + 20) x 1,22 + 420= 3628,60).

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.