Aktiva Finance Group osaühingu hagi T.F vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1867.40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Pavel Butsenko (Julianuse Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, epost xxx); kostja T.F (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja järelmaksulepingust nr L89013163324 tulenev põhivõlg 1075.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72.22 eurot.
3.Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 1075.73 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu hagi T.F (isikukood XXX) vastu rahuldamata järelmaksulepingust nr L89013163324 tuleneva intressi 115.28 eurot osas.
5.Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja järelmaksulepingust nr L89013164624 tulenev
2-24-111981 põhivõlg 249.99 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16.78 eurot.
6.Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 249.99 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas.
7.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi T.F-ilt (isikukood XXX) vastu rahuldamata järelmaksulepingust L89013164624 tuleneva intressi 26.61 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot osas.
8.Jätta menetluskulud 10% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 90% osas T.F (isikukood XXX) kanda.
9.Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 90% ulatuses s.o summas 481.50 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal T.F ’el (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso XXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxx.
osaühingu
arvelduskontole
nr
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 22.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
2-24-111981 Hageja esitas 02.05.2024 hagiavalduse T.F-i vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr L89013163324 tulenev põhivõlgnevus 1075.73 eurot, intress 115.28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72.22 eurot; lepingust nr L89013164624 tulenev põhivõlgnevus 249.99 eurot, intress 26.61 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16.78 eurot; lepingust nr 89013163324 tulenev viivis alates 01.05.2024 kuni põhinõude summalt 1075.73 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15.90% aastas; lepingust nr L89013164624 tulenev viivis alates 01.05.2024 kuni põhinõude summas 249.99 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15.90% aastas; riigilõiv summas 315 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel 26.07.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89013163324, mille alusel sai kostja laenu 1075.73 eurot ning 26.07.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89013164624, mille alusel sai kostja laenu 249.99 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS Inbank Finance lepingud üles 28.12.2023. AS Inbank Finance loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja järelmaksulepingu nr L89013163324 osas selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidianalüüsist nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek oli 1250 eurot, igakuiste kohustuste maht aga 0.00 eurot. Igakuise makse maht oli 60.43 eurot, mis tuli lepingust L89013163324. Peale nimetatud finantskohustuse tasumist jäi võlgnikule kätte (1250.00-60.43) 1189.57 eurot. Seega oli võlgnik krediidivõimeline. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingus nr. L89013164624. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidianalüüsist nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek oli 1200 eurot, igakuiste kohustuste maht aga 300 eurot. Igakuise makse maht oli 14.71 eurot, mis tuli lepingust L89013164624. Peale nimetatud finantskohustuse tasumist jäi võlgnikule kätte (1200.00-300.00-14.71) 885.29 eurot. Seega oli võlgnik krediidivõimeline. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. 12.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale T.F-ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 03.09.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
2-24-111981 II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);
2-24-111981
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks lähtus krediidiandja kostja laenutaotlustest. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja arvestas teise järelmaksulepingu sõlmimisel juba varasemalt sõlmitud järelmaksulepingu osamaksega, kuid muid kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Kostja ei ole teinud laenude katteks ühtegi tagasimakset, seega on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud ning krediidiandja ei pea tagasimaksed uuesti määrama.
2-24-111981 Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
6.Lepingu nr L89013163324 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1075.73 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15.90 % aastas so 0.48 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingu nr L89013164624 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 249.99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15.90 % aastas so 0.11 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt on teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustus maksta viivist hinnakirjas sätestatud määras. Hinnakirja kohaselt on viivisemääraks 15,90% aastas. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuded. Hageja palub edasiulatuva viivise mõista välja alates 01.05.2024, kuid viivis on arvestatud kuni hagi esitamiseni 02.05.2024, mistõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue alates 03.05.2024.
7.Hageja nõuab lepingu nr L89013164624 ja VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võttes arvesse, et hageja nõue lepingu nr L89013164624 alusel on väiksem kui 500 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud summas 30 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu nr L89013163324 alusel välja mõista põhivõlg 1075.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 72.22 eurot ning viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 1075.73 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas. Lepingu nr L89013164624 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 249.99 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16.78 eurot ning viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 249.99 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi lepingust nr L89013163324 tuleneva intressi 115.28 eurot ja lepingust nr 89013163324 tuleneva intressi 26.61 eurot ning sissenõudmiskulu 20 eurot osas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-24-111981 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Hageja nõude suurus kokku oli 1656.61 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1494.72 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 250 eurot, ehk kokku 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (315+20+200) 535 eurot, millest kostja kanda jääb 90% ehk 481.50 eurot.
2-24-111981 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxx. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.