Aktiva Finance Group osaühingu hagi B S vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1845.92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja P B (Julianuse Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post xxx); kostja B S (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt B S’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 521.18 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 446.70 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
3.Mõista kostjalt B S’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 521.18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi B S’i (isikukood xxx) vastu rahuldamata põhivõla 269.89 eurot, intressi 101.05 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 149.67 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 38% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 62% osas B S’i (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt B S’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 62% ulatuses s.o summas 331.70 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal B S’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 19.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 16.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 29.04.2024 hagiavalduse B S’i vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1237.77 eurot, intressi 101.05 eurot, haldustasu 11.60
2-24-110423 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 149.67 eurot, viivised alates 30.04.2024 kuni põhinõude summas 1237.77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas, riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS xxxx vahel 10.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS xxx lepingu üles 27.10.2023. AS xxx loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu-ja Tolliametist, mille kohaselt oli sissetulek 2044.28 eurot. Igakuiste kohustuste summa oli 700 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse summa oli 72.02 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi võlgnikule kätte 1272.26 euro eurot (2044.28-72.02700.00=1272.26). Seega oli võlgnik krediidivõimeline. 06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. 21.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele, koos nõude ümberarvestusega. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1500.00 eurot. Kostja on tasunud kokku 532.12 eurot. Seega on kostjal tasutud täielikult 13. osamakset (summas 514.38 eurot) ja 14. osamakse osaliselt (17.74 eurot). Kokku on kostja võlas alatest osaliselt 14. osamaksest so 20.01.2024 kuni 30. osamakseni so 20.05.2025 (maksegraafiku lõpuni) summas kokku 967.88 eurot (1500.00-532.12). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamakse alatest maksetähtpäevale järgnevast päevast perioodil 20.06.2024 kuni 20.05.2025. 11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale B S’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.09.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
2-24-110423 VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
2-24-110423
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu-ja Tolliametist, mille kohaselt oli sissetulek 2044.28 eurot. Igakuiste kohustuste summa oli 700 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse summa oli 72.02 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi võlgnikule kätte 1272.26 euro eurot (2044.28-72.02-700.00=1272.26). Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 21.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1500 eurot. Kostja on tasunud kokku 532.12 eurot. Seega on kostjal tasutud täielikult 13. osamakset (summas 514.38 eurot) ja 14. osamakse osaliselt (17.74 eurot). Kokku on kostja võlas alatest osaliselt 14. osamaksest so 20.01.2024 kuni 30. osamakseni so 20.05.2025 (maksegraafiku lõpuni) summas kokku 967.88 eurot (1500.00-532.12). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamakse alatest maksetähtpäevale järgnevast päevast perioodil 20.06.2024 kuni 20.05.2025.
2-24-110423 Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023 aasta lõpust täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhivõlg 521.18 eurot (20.01.2024-20.10.2024) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 446.70 eurot (20.11.2024- 20.05.2025).
6.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid ja haldustasu. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 113 2 lg 2 alusel. Rikutud on VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, mistõttu ei võlgne kostja krediidiandjale täiendavaid tasusid nagu haldustasu. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
7.Koos nõude ümberarvestusega esitas hageja viivisenõude, milles nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 521.18 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 20.11.2024-20.05.2025 summas kokku 446.70 eurot, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 521.18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 269.89 eurot, intressi 101.05 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 149.67 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-24-110423 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Hageja nõude suurus kokku oli 1550.09 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 967.88 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 62%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38% ulatuses hageja kanda ning 62% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 250 eurot, ehk kokku 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (315+20+200) 535 eurot, millest kostja kanda jääb 62% ehk 331.70 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-24-110423 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.