Võlaõigus

2-24-110423 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 149.67 eurot, viivised alates 30.04.2024 kuni põhinõude summas 1237.77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas, riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS xxxx vahel 10.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS xxx lepingu üles 27.10.2023. AS xxx loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu-ja Tolliametist, mille kohaselt oli sissetulek 2044.28 eurot. Igakuiste kohustuste summa oli 700 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse summa oli 72.02 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi võlgnikule kätte 1272.26 euro eurot (2044.28-72.02700.00=1272.26). Seega oli võlgnik krediidivõimeline. 06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. 21.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele, koos nõude ümberarvestusega. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1500.00 eurot. Kostja on tasunud kokku 532.12 eurot. Seega on kostjal tasutud täielikult 13. osamakset (summas 514.38 eurot) ja 14. osamakse osaliselt (17.74 eurot). Kokku on kostja võlas alatest osaliselt 14. osamaksest so 20.01.2024 kuni 30. osamakseni so 20.05.2025 (maksegraafiku lõpuni) summas kokku 967.88 eurot (1500.00-532.12). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamakse alatest maksetähtpäevale järgnevast päevast perioodil 20.06.2024 kuni 20.05.2025. 11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale B S’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.09.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2-24-110423 VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-24-110423     

  

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-24-110423 Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023 aasta lõpust täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhivõlg 521.18 eurot (20.01.2024-20.10.2024) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 446.70 eurot (20.11.2024- 20.05.2025).

2-24-110423 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

2-24-110423 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.