Harju Maakohus
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Kai Härmand 8.10.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-136791
Tsiviilasi, hageja nõue
XXX 9 korteriühistu avaldus U.B vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
eurot Avaldaja XXX 9 korteriühistu (registrikood 80435640), lepinguline esindaja I.R Puudutatud isik U.B (isikukood XXX)
Menetluse liik
Avaldaja nõue ja seisukoht Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 31.12.2022 seisuga kujunenud põhinõue 2406,65 eurot ning viivised alates 07.11.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja haldab Tallinnas XXX 9 asuvat korterelamut. Puudutatud isik on korterühistu liige. Nõude aluseks on perioodil mai 2022 - detsember 2022 tasumata majandamiskulud. Majandamiskulude suuruse määramisel on korteriühistu lähtunud Korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud majanduskavast (vt 07.11.2022 avalduse lisa 2), milles on kokku lepitud liikmetele osutatavate teenuste maksumus ja kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arved tarbitud teenuste ja majandamiskulude eest. Hageja täpsustab oma põhinõuet ja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus seisuga 01.02.2024 summas 1991.69 eurot ja viivised majandamiskulude võlgnevuselt alates 01.04.2023 – 01.02.2024 0.022 % päevas summas 154.59 eurot Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Oma 06.11.2022 vastuses esitas puuduatud isik üksnes vastuväited avaldaja lepinguslse esindaja esindusõiguse kohta. Oma 03.01.2023 vastuses esitas puudutatud isik seisukoha, et avaldaja ajutise juhatuse liikme F.X-i poolt 08.12.2022 korteriühistu nimel välja antud volikiri esindajale I.R on õigustühine kuna ajutisel korteriühistu juhatuse liikmel F.X-il puudub korteriühistu esindamiseks ainuesindusõigus. Avaldaja juhatuse liikmete U.B ja F.X-i esindusõigust on 02.11.2022.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-15592 piiratud selliselt, et juhatuse liikmetel U.B-l ja F.X-il on õigus esindada korteriühistut üksnes ühiselt koos teise juhatuse liikmega kuni tsiviilasjas 2-22-15592 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtu korraldaval istungil 24.01.2023 estias puudutatud isik sisulised vastuäite ja märkis, et avaldaja nue on tasaarvestatud. Puudutatud isiku 28.02.2023 kirjaliku seisukoha järgi esitas ta 16.09.2022 avaldajale kahjunõude ja 26.09.2022 tasaarvestuse avalduse kahjunõude osas. Kahjunõue on tekkinud parkimiskohtade kasutusvõimaluse puudumisest. Oma 06.03.2024 seisukohas teavitas puudutatud isik kohut, et kuna avaldaja ei nõutunud puututatud isiku kahjunõudega ning tasaarvetusega, siis tasus puudutatud isik avaldajale käesoleva menetluse ajal kõik nõude aluseks olevad järgmised arved nr-d : 2205917, 2206917, 2207917, 2208917, 2209917, 2210917, 2211917, 2212917 kokku summas 2406,05 eurot. Maksekorralduste kviitungid olid seisukohale lisatud. Puudutatud isik palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
Poolte vahel puudub vaidlus, et avaldaja on on Tallinnas XXX 9 asuva korterelamu haldaja KrtS § 12 järgi. Avaldaja korraldab XXX 9 elamu majandamist, osutades haldus- ja kommunaalteenuseid. Puudutatud isik on XXX 9 korter 17 omani ja KrtS § 1 lg 1 järgi korteriühistu liige. KrtS 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majandamiskava alusel perioodilisi makseid vastavalt korteriomandi suurusele. Kohtule on esitatud avaldaja majanduskava (dtl 39-41) ja poolte vahel puudub
vaidlus selles, et see on kehtiv. Poolte vahel puudub ka vaidlus avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvete õiguse üle. Kohtule on esitatud järgmised arved (dtl 42-48 ja 298- 312): Arve nr 2205917 summas 382.38 eurot, maksetäthaeg 31.05.22; Arve nr 2206917 summas 330.85 eurot, maksetähtaeg 30.06.22; Arve nr 2207917 summas 248.41, maksetähtaeg 31.07.22; Arve nr 2208917 summas 263.94 eurot, makstähtaeg 31.08.22; Arve nr 2209917 summas 291.34 eurot, makseähtaeg 30.09.22; Arve nr 2210917 summas 339.90 eurot, makstähtaeg 31.01022Arve nr 2304917 periood aprill 2023 summas 331.45 eurot, maksetähtaeg 30.04.2023; Arve nr 2305917 periood mai 2023 summas 345.91 eurot, maksetähtaeg 31.05.23; Arve nr 2306917 periood juuni 2023 summas 286.53 eurot, maksetähtaeg 30.06.23; Arve nr 2307917 periood juuli 2023 summas 220.85 eurot, maksetähtaeg 31.07.23; Arve nr 2308917 periood august 2023 summas 139.61 eurot, maksetähtaeg 31.08.23; Arve nr 2309917 periood september 2023 summas 168.41 eurot, maksetähtaeg 30.09.23; Arve nr 2310917 periood oktoober 2023 summas 183.44 eurot, maksetähtaeg 31.10.23; Arve nr 2401917 periood jaanuar 2024 summas 315.49 eurot, maksetähtaeg 31.01.24. Poolte vahel on vaidlus selle, kas puudutatud isiku tehtud tasaarvestus on kehtiv ja kas avaldaja nõue puudutatud isiku vastu majandamiskulude tasumiseks on tasaarvestusega lõppenud. Menetlus käigus on puudutatud isik esitanud vastuväited ka avaldaja seadusliku esindaj aja lepinguslise esindaja esindusõigusele. Äriregistri kande kohaselt on avaldaja juhatuse liige alates. 27.10.2023 F.X , kes on allkirjastanud ka avaldaja esindaja volituse. Kohus juhindub esindusõiguse puhul registrikandest, kui kohtule ei ole teada muud asjaolud. Järelikult on avaldaja poolt avalduse esitanud selleks esindusõigust omav isik. Puudutatud isik esitas avaldajale kahjunõue 16.09.2022 ja tasaarvestusavaldus 26.09.2022, mille järgi on korteriühistu tekitanud puudutatud isikule kahju 25 000 eurot seoses parkimiskorra muudatusega. Pole vaidlust, et avaldaja on nii kahjunõude kui ka tasaarvestusavalduse kätte saanud, sest see on saadetud äriregistris märgitud avaldaja aadressile xxx. Järelikult on tasaarvestuavaldus formaalset tehtud. Kohus selgitas puudutatud isikule, et ta peab tõendama tasaarvestuse avalduse aluseks olevat kahjunõuet. Puudutatud isik esitas tõendina kahjunõude esitamise kirja ning väitis, et kahju tekkis parkimiskorra muutusest. Avaldaja üldkoosolek võttis 29.09.2022 ja 10.11.2022 üldkoosolekutel vatu otsuse muuta tagasi korteriühistus kehtinud parkimis kord selliselt, et puudutatud iskul on võimalus kasutad kahte parkimiskohta. Sisulisi tõendeid kahju tekkimise kohta puudutatud isik ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool tõendama oma väiteid, see kehtib ka hagita menetluses. Korteriühistu vaidlused on hagita menetluses menetlusökonoomia kaalutlusel ning oma viäiteid peavad pooled esitama sarnaselt hagimenetlusega. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku tasaarvestuse nõue tõendamata. VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 järgi peab olem tõendatud õigust rikkuv tegevus, kahju olemasolu ning põhjuslik seos. Avaldaja 29.09.2022 ja 10.11.2022 üldkoosolekul otsustati muuhulgas parkimiskorra üle. Kohus tuvastas avaldaja 29.09.2022 üldkoosoleku tühisuse ja 10.11.2022 erakorralise koosoleku tühisus tsiviilasjas 2-2215592, järelikult ei kehti korteriühistus parkimiskord, mille alusel oleks puudutatud isikul õigus kasutad kahte parkimiskohta, järelikult puudub ka õigust rikkuv tegu. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud tegelikku kahju tekkimist st asjaolusid, et ta oleks pidanud tasuma teise parkimiskoha eest. Pelgalt asjaolu, et parkimiskoha eest võiks saada teatud tingimustel 25 000 eurot, ei tähenda, et puudutatud isik oleks õigustatud saama sellist kahjuhüvitist. Puudutatud isik esitas kohtule arvete 2205917; 2206917; 2207917; 2208917; 2209917; 2210917; 2211917; 2212917 tasumise kohta maksekorraldused. Avaldaja on 23.02.2024 esitanud täiendava nõude ja palub välja mõista arvete nr 2304917; nr 2305917; nr 230691; nr 2307917; nr 2308917; nr 2309917; nr 2310917 ja nr 2401917 alusel tasumata võla. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on oma kohustused avaldaja ees nendes arvetes kajastatud majandamiskulude ja saadud teenuste eest täitnud ja avaldus tuleb põhinõude osas rahuldada ning puudutatud isikult VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista 1991.69 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on avaldaja õigustaud nõudma viivist. KrtS § 42 lg 1 kohasel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumise viivitamisel, temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub 23.02.2024 menetlusdokumendis viivis määras 0.022 % tsumata summalt päevas välja mõista alates 01.04.2023 – 01.02.2024, kokku 154.59 eurot. Viimases menetlusdokumendis avaldaja edasiulatuvat viivist ei nõua. Menetluskulud Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja on kandnud menetluskulusid 645.00 eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja 580 eurot esindaja kulu. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.TsMS 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud hagita menetluses isik kelle huvides menetlus toimiub või muu isik kohtu äranägemisel. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohtu hinnangul on põhjendatud riigilõiv väljamõistmine puudutatud isikult, sest ta on oma kohustuse täitmata jätmisega põhjustanud menetluse. Muud kulud tuleb jätta poolte kanda. Pooled on kohtumenetluse põhjustanud oma konfliktse õigussuhte tõttu. Avaldja on korduvalt oma nõuet muutunud. Sisuliselt eitas avaldaja uue avalduse, mida kohus menetlusökonoomia põhimõttest küll menetles, kuid mis koormas oluliselt kohtu tegevust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.