Pankrotiõigus

raugemise tõttu. Avaldamise tähtaeg on 1 (üks) aasta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi seisuga 28.09.2024 vähemalt summas 1137,86 eurot. 3.3 Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, töötajad puuduvad. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. 3.4 Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Maksejõuetuse aluseks on halvenenud finantsseis. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik polnud majandustegevust õieti alustanudki. Juhatuse liige pidanuks pankrotiavalduse esitama juba varasemalt. Ajutine haldur ei kinnitanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli juhatuse poolt kuriteo tunnustega tegu. 3.5 Vara tagasivõitmise võimalused Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. 3.6 Ajutise halduri ettepanek Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikul tuleks tasuda deposiidimakse summas 1000 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas oma tasu arvestuse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ning aruande lisasid, on seisukohal, et võlgnik Mittetulundusühing Saare Maakoda on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevalt on ajutine pankrotihaldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1137,86 euro ulatuses. Võlgnik ei tegutse ja tal puuduvad töötajad. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Esineb PankrS § 1 lg 3 nimetatud maksejõuetuse alus. Võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama (deposiidimakset ei tehtud).

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (lg 2). Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril tuleb PankrS § 29 lg 8 alusel võlgnik likvideerida ning äriseadustiku (ÄS) § 219 lg-te 1, 2 3 alusel määrata dokumentide hoidja. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Kohus määrab ajutisele haldurile tasu ajutise halduri taotlusel. Ajutine haldur Urmas Tross esitas 28.09.2024 tasutaotluse koos tasu arvestusega PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Ajutine haldur taotleb tasu 10 tunni eest määraga 130 eurot tund, kokku 1300 eurot. Ajutine haldur märkis, et tegelikult kulus tal aega rohkem, s.o 21 tundi, mis teeks tasu suuruseks 2730 eurot, kuid nimetatud osas ta oma tasu suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud. Ajutine haldur

taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 820 eurot maksta välja riigi vahenditest. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist 130 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb määrata riigi vahenditest hüvitatav ajutise halduri tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 5 1), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 5 1 seletuskirja kohaselt puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasu tema poolt esitatud töömahu eest (10 tundi ehk 20 pooltundi) 20x33=660 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜle Konkurss. Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.