AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, tel +372 6224550, e-post: [email protected])
Avaldaja esindaja: A. L., 4PS PÜ, (e-post: xxx) Puudutatud isik:
Puudutatud isiku lepinguline esindaja:
Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 KÜ (registrikood 80158910; asukoht: Olevi 35 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa; e-post: [email protected]) M. F. (xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.
2.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks 3760 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot 40 senti.
3.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis perioodi eest 11.04.2024-29.04.2024.a 24 (kakskümmend neli) eurot 40 senti.
4.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis alates 30.04.2024.a. kuni põhinõude 3760,40 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta Kohtla-Järve linn, Olevi 35 korteriühistu kanda.
5.1 Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude katteks 582 (viissada kaheksakümmend kaks) eurot. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
I AVALDAJA NÕUE
1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 29.04.2024.a. Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult kahju 3760,40 euro hüvitamise ja viivise nõudes. Avaldaja palub Kohtla-Järve linn Olevi 35 korteriühistult välja mõista: kahju 3760,40 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 29.04.2024 summas 24,40 eurot; viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2024 (alates avalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu kanda.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana kindlustanud korteri aadressil KohtlaJärve Olevi tn 35-x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4091317782. Kindlustusvõtja on T. A. ning kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 03.10.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate: „Eile sattus vee alla korter aadressil: Kohtla-Järve, Olevi 35-x. Vett tuli viiendalt korruselt, kuna tehti proovitööd kütte sisselülitamiseks. Palume hüvitada remondikulud: lagi, lamp, põrand.“ Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist x, kus hakkas lekkima radiaatori õhutuskraan.
Suur Vanker OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr x üle ning koostas ülevaatuse akti ja korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris x saanud elutoa lagi, sein, põrand; köögi lagi; vannitoa lagi. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused (fotod). Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Suur Vanker OÜ parandas korter x kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 3760,40. Avaldaja hüvitas kahju summas 3760,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi lekkest, esitas avaldaja 27.03.2024 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. KÜ avaldajale kahju ei hüvitanud.
3.Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu
19.märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Avaldaja leiab, et korterühistu kohustus oli hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluvat küttetorustikku. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Küttetorustik on vähemalt üldjuhul ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata.
4.Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-161-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
Avaldaja hinnangul on korteriühistu oma kohustust rikkunud
Avaldaja leiab, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone küttetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttetorustiku lekkimine aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Järelikult küttetorustik, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul.
6.Korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui puruneb kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt purunemise fakti alusel saab korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada ning vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 2).
7.Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju Kindlustusvõtja teatas avaldajale, et korter nr x on saanud küttetorustiku lekke tagajärjel kahjustada. Korteris x on kahjustada saanud esiku elutoa lagi, sein, põrand; köögi lagi; vannitoa lagi (avaldusele lisatud fotod, lisad 4-7). Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2).
8.Kahju suurus Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr x sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 3760,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
9.Põhjuslik seos Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat küttetorustikku) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev küttetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter x kahjustad saanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3760,40 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 27.03.2024 kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kahjunõue muutus sissenõutavaks alates 11.04.2024.
10.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. Viivisenõue tekib alates 11.04.2024. Avaldaja nõuab viivist perioodi 11.04.2024.a-29.04.2024 on 24,40 eurot.
11.30.05.2024.a. seisukohas märgib avaldaja, et ei nõustu korteriühistu vastuväidetega. Korteriühistu väide, et korteris x oli ühel radiaatoril avatud väljalaskeklapp, on jäänud paljasõnaliseks. Avaldaja selle paljasõnalise väitega ei nõustu. Korteriühistu väidab, et ei ole kahju põhjustamises süüdi. Avaldaja on avalduses esile toonud Riigikohtu selgitatud kahjunõude eeldused, mille hulgas ei ole süü küsimust. Avaldaja tugineb Riigikohtu praktikale - olukorras, kus küttesüsteem lekib, saab eeldada, et KÜ ei täitnud hoone küttesüsteemi seisundi jälgimise ja selle korrashoiu tagamise kohustust nõuetekohaselt (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 12). Kuna kohutuse rikkumist saab eeldada, siis peab korteriühistu tõendama kohustuse rikkumise puudumise või rikkumise vabandatavuse. Korteriühistu ei ole tõendanud kumbagi. Korteriühistu ei ole üldse oma väidetele tõendeid lisanud. Kohus on 30.04.2024 määruses puudutatud isikut kohustanud esitama kõik oma taotlused ja (vastu)väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks ning andnud selleks tähtaja 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Avaldaja on nõude esitanud teadlikult korteriühistule. Avaldaja tugineb Riigikohtu seisukohale (tsiviilasi 2-19-9500 p 16), et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees. Eeltoodu ei välista seda, et kannatanu nõuab sama kahju hüvitamist ka korteriomanikult, kes tema arvates rikkus oma kohustusi. Sellisel juhul vastutavad korteriühistu ja oma kohtuste mittevabandatava rikkumise eest vastutav korteriomanik kannatanu ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Kuna antud juhul lekkis kaasomandis olev küttesüsteem ja kahju põhjustanud mõjutus (veeleke) lähtus kaasomandi esemest (hoone küttesüsteemist), siis saab kahjustatud korteriomanik (või avaldaja tema asemel), alati esitada korterile põhjustatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Korteriühistu vastutuse tekkimiseks sellisel juhul piisab sellest, et veeleke lähtus küttesüsteemist. Avaldaja nõuet puudutatud isiku vastu ei mõjuta see, kas oma kohutust on lisaks ühistule rikkunud ka korteri x omanik või korterit kasutanud muu isik. Pärast kahju hüvitamist on korteriühistul õigus esitada tagasinõue korteriomanike vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutavad. Avaldaja rõhutab üle sõna „pärast“, mida avaldaja hinnangul tuleks mõista selliselt, et kõigepealt tuleks korteriühistul kannatanule hüvitada kahju ja siis tegeleda võimaliku tagasinõudega edasi. II
KORTERIÜHISTU VASTUVÄITED
Puudutatud isik avaldaja kahjunõuet ei tunnista.
Korteriühistu leiab, et avaldaja väited maja keskküttesüsteemi rikkest ei vasta täiel määral tegelikkusele, mistõttu pole alust rääkida korteriühistu süüst. Kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt sai kindlustatud korter nr x kannatada veelekke tagajärjel üleval paiknevast korterist nr x. Korteriühistu tuvastas, et korteris nr x toimus veeleke seoses sellega, et nimetatud korteris oli ühel radiaatoritest avatud väljalaskeklapp. Seetõttu leiab KÜ Olevi 35, et antud juhul tuleb rääkida mitte korteriühistu süüst, vaid korteri nr x omaniku süüst. Korteris nr x toimunud veelekke põhjuseks oli korteris asuv radiaatori väljalaskeklapp, mis oli avatud. Järelikult ka juurdepääsu sellele sai omada kas siis korteri nr x omanik või tema esindaja (korteriomanik Eesti Vabariik). AB “Lietuvos draudimas“ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et majas olev keskküttesüsteem oli rikkis või töötas mittekohaselt. KÜ Olevi 35 on seisukohal, et avaldaja on esitanud nõude mittekohase isiku vastu. Puudutatud isik leiab, et avaldajal tuleb esitada nõue Olevi tn x korteri nr x omaniku vastu. Kui AB “Lietuvos draudimas“ ei kavatse esitada nõuet korteri nr x omaniku vastu, taotleb KÜ Olevi 35 vastavalt TsMS § 216 lg 1 sätetele kaasata menetlusse kolmanda isikuna korteri nr x omanik. Juhul, kui kohus rahuldab AB “Lietuvos draudimas“ nõude, kannab korteriühistu kahju. Sel juhul pöördub korteriühistu tekitatud kahju hüvitamise nõudega korteri nr x omaniku poole. III
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20) Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.
15.Asja materjalide kohaselt on avaldaja kindlustusandjana ja Kohtla-Järvel, Olevi tn 35 korterelamus korterite nr x ja x omanik T. A. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu nr 4091317782 (dtl 28-31; kindlustuskoht Olevi 35 korterid x ja x). 03.10.2023.a. sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 02.10.2023 Kohtla-Järvel, Olevi tn 35 korteris nr x kahjujuhtum (dtl 32).
Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr x üle 07.10.2023 ja koostas vara ülevaatuse akti nr 9271 ning korteri skeemi (dtl 20-21, 9-10), pildistas kahjustused (fotod dtl 36-131). Korteri nr x remondiks andis hinnapakkumise 21407-1 Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot (dtl 11, 23). Suur Vanker OÜ esitas kindlustusandjale remondisarve nr 20839 summas 3760,40 eurot (dtl 12, 22) Avaldaja tasus remondiarve 19.03.2024.a. Suur Vanker OÜ-le (dtl 13, 24).
16.Avaldaja on korteriühistu vastu esitanud kahju hüvitamise nõude. Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15) Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et oktoobris 2023.a. oli veeleke ja Olevi tn 35 korter nr x sai selle tagajärjel kahjustada. Puudutatud isik on seisukohal, et veelekke põhjustatud kahju eest on vastutav korteri nr x kohal oleva korteri nr x omanik (Eesti Vabariik, dtl 140).
17.Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Avaldaja tugineb oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115. Avaldaja pidi tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest. Korteriühistu kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide korrashoiu tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis, et küttesüsteem (radiaatorid) ei lekiks. Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ühistu ei ole oma kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajal kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12)
18.KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
Asjaolu, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest, tõendab avaldaja korteriühistu esitatud selgitustega veelekke põhjuste kohta (dtl 33), samuti vara ülevaatuse akti ja skeemiga (dtl 9-10, 20-21), fotodega kahjustatud korterist (dtl 36-131). Korteriühistu esimehe selgituse kohaselt „....02.10.2024 täitis lukksepp minu palvel küttesüsteemi veega, kell 22.30 helistas korteri nr x omanik, et laest tilgub vesi, ülevaatusel selgus, et õhutusklapist tilgub vesi, blokeerisin (vene keeles „perekrõla“) klapi edasise lekke vältimiseks. Miks see juhtus, ei tea...“ (dtl 33). Vara ülevaatuse akti kohaselt põhjustas kindlustusjuhtumi radiaatori leke korterist nr x (dtl 20). Eeltooduga on avaldaja on tõendanud veelekke tekkimist keskküttesüsteemi radiaatorist. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Puudutatud isik väidab avaldusele esitatud vastuses, et korteris nr x oli avatud radiaatori väljalaskeklapp. Korteriühistu väide on tõendamata. Ühestki esitatud tõendist ei tulene, et õhustusklapp oli avatud. Tõendatud on see, et veeleke leidis aset radiaatori õhutusklapist, kuid millegagi ei ole tõendatud see, et klapp oleks lõhutud, lahti jäetud, st korteriomaniku tegevuse tulemusena. Kuigi kahjustav asjaolu tulenes korteriomandi eriomandi piirest, tulenes see siiski kahjustatud kaasomandi esemest. Riigikohus on sedastanud, et juhul kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees. Eeltoodu ei välista seda, et kannatanu nõuab sama kahju hüvitamist ka korteriomanikult, kes tema arvates rikkus oma kohustusi. Sellisel juhul vastutavad korteriühistu ja oma kohtuste mittevabandatava rikkumise eest vastutav korteriomanik kannatanu ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1) (Riigikohtu 30.03.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-9500/62 p 16).
19.Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, seega annab kaasomandi esemesse kuuluva torusiku lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust. Ühiskommunikatsioonide (sh keskküttesüsteemi ) korrashoiu tagamise kohustuse täitmiseks tuleb nt perioodiliselt teostada süsteemi hooldust, kontrolli (sh klappide, ventiilide). Puudutatud isik ei ole millegagi tõendanud, et on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja korteriomanikul kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust.
20.Vaidlust ei ole selles, et korter nr x sai veelekkest kahjustada. Kahju tekkimine on tõendatud korterist nr x tehtud fotodega (dtl 36-131), Suur Vanker OÜ esitatud hinnapakkumise (dtl 11, 23), remondiarvega avaldajale (dtl 12, 22) ja maksekorraldusega (dtl 13, 24), millega kindlustusandja hüvitas kahju 3760,40 eurot Suur Vanker OÜ-le. KrtS § 34 lg 2 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine.
Kahju tuleb hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr x parandamise kulud olid 3760,40 eurot (VÕS § 132 lg 3). VÕS § 127 lg 1 on kohaselt kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on põhjuslik seos küttesüsteemi lekke ja Olevi 35 korteri nr x kahjustuse vahel olemas. Kohtu hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (ei hoitud korras kaasomandis olevat keskküttesüsteem) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
21.Seega on täidetud korteriühistu vastutuse eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas kindlustusvõtjale kahju 3760, 40 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
22.Isegi kui nõustuda sellega, et korteriühistu (ega ka ükski korteriomanik) ei ole rikkunud oma kohustusi, kuid käesoleval juhul on tõendatud, et korteriomanikule on tekkinud kahju kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021.a. otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16-18). Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt korteriomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt ka KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 2. lause).
23.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kahjunõudes (dtl 14-15) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. Asjast puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on asjast puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 11.04.2024.a Viivised avalduse esitamise seisuga 29.04.2024 (periood 27.05.2024 – 29.04.2024 eest) on 24,40 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Avaldaja nõuab viivist TsMS § 367 alusel alates 30.04.2024.a. põhinõudelt kuni nõude tasumiseni.
Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates 30.04.2024.a. kuni põhinõude (3760,40) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
26.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 532 eurot, kokku 582 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtu hinnangul on avaldaja õigusabikulu põhjendatud. Õigusabitoimingutele kulunimekirja kohaselt kulutatud aeg (4 h 26 min) on põhjendatud ja tunnihinna suurus (120 eurot) mõistlik. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 582 eurot.
27.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.