Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

nõudele. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja andis tsiviilasja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367.

Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses, st ta saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 122148,80 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus loeb käesolevas tsiviilasjas põhjendatud tunnitasu suuruseks 122 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasust suurem esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Avaldaja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kohtu kompromissettepanekule vastamiseks ning lõpliku seisukoha esitamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal tekiksid õigusabikulud antud ulatuses. Avaldaja poolt on kohtule esitatud kommunaalkulude võlgnevuse nõue, mis ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole avaldaja pidanud osalema kohtuistungitel. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja õigusabi kulud menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel 6 tunni ja 45 minuti mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse avalduse koostamise, avaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise ning kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 488 eurot (4h x 122 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 558 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 488 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.