2.Mõista puudutatud A.L-ilt avaldaja XXX korteriühistu kasuks välja korteriomandi asukohaga XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) eest ajavahemikul jaanuar 2024 – jaanuar 2025 tekkinud põhivõlgnevus 1561,76 eurot ja seisuga 19.12.2025 sissenõuetavaks muutunud viivis 239,25 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis põhinõudelt (1561,76 eurolt) alates 20.12.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 558 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 488 eurot) ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX korteriühistu esitas 20.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1919,37 euro saamiseks. Kohus tegi 22.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.11.2024 aadressil Võlgnik A.L saatis 29.11.2024 eelpool nimetatud eposti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide 1
nõudele. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja andis tsiviilasja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 14.01.2025 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks avaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
3.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevus summas 1801,01 eurot, sealhulgas 1 561,76 eurot põhivõlgnevus (arved perioodide jaanuar 2024 – jaanuar 2025 eest) ning 239,25 eurot viivis seisuga 19.12.2025, samuti TsMS § 367 alusel lisanduv viivis põhinõudelt alates 20.12.2025.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtumääruse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
4.Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu, kuid tunnistas 16.02.2025 kohtule saadetud e-kirjas nõuet summas 1239,35 eurot (viivisteta).
5.Vaatamata kohtupoolsele kompromissettepanekule pooled asjas kokkuleppele ei jõudnud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) omanik puudutatud isik A.L (isikukood XXX). Omandiõigus tekkis 15.08.2002.
9.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 näeb ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja 2
remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367.
10.Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on elumajas XXX moodustatud XXX korteriühistu (registrikood 80427340). Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 ja 4.2.12 alapunktide kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makse ning maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
11.Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) omanikul tekkinud ajavahemikul jaanuar 2024 – jaanuar 2025 avaldaja ees põhivõlgnevus 1 561,76 eurot, millele lisandub viivis 239,25 eurot.
12.Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees ning ta ei esitanud sisulisi vastuväiteid avaldusele, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 561,76 eurot ja seisuga 19.12.2025 sissenõuetavaks muutunud 239,25 eurot ning viivis põhinõudelt alates 20.12.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15.Avaldaja on ühes avalduse täiendusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 983,88 eurot. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajat on esindanud menetluses tema lepinguline esindaja ning avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. 3
Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses, st ta saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 122148,80 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus loeb käesolevas tsiviilasjas põhjendatud tunnitasu suuruseks 122 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasust suurem esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Avaldaja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kohtu kompromissettepanekule vastamiseks ning lõpliku seisukoha esitamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal tekiksid õigusabikulud antud ulatuses. Avaldaja poolt on kohtule esitatud kommunaalkulude võlgnevuse nõue, mis ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole avaldaja pidanud osalema kohtuistungitel. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja õigusabi kulud menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel 6 tunni ja 45 minuti mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse avalduse koostamise, avaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise ning kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 488 eurot (4h x 122 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 558 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 488 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 4
menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.