Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 22.mai 2026.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-26-448
Tsiviilasi
F.Y pankrotiavaldus E.R.B vastu
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine ajutist haldurit nimetamata
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik: E.R.B (rk XXX) esindaja C.X ik XXX Avaldaja: F.Y (ik XXX tel XXX)
Võlausaldaja esitas 27.02.2026. avalduse endise tööandja E.R.B pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud tõendina viide Harju Maakohtu tagaseljaotsusele asjas XXX ja täitemenetluse edutuse tõend. Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, juhatuse liige on selle kätte saanud 08.04.2026. Kohtule ei ole esitatud võlgniku kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele. Kohus määrusega 10.03.2026 kohustas huvitatud isikut tasuma kohtu tagatiskontole 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Määruse koostamise kuupäeva seisuga ei ole nõutud summat kohtu tagatiskontole tasutud.
Kohus leiab, et PankrS § 15 lg 4 1 kohaselt tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus asjas lõpetada. Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule kohtu tagaseljaotsuse ja täitmistõendi. Kohus leiab, et sellega võib tõendatud olla pooltevahelise töösuhe olemasolu, kuid ebaselge on nõude põhjendatus ja täpne suurus. Nõude osas on esitatud üksnes tagaseljaotsus, milles puudub kirjeldav ja motiveeriv osas. Seetõttu ei saa maakohus veenduda töösuhte väidetavast rikkumisest tulenevate nõuete põhjendatuses. Kohus selgitab lisaks, et tagaseljaotsus on siduv üksnes selle osapooltele. Maakohtule ei ole selles ettemääratud tõendi jõudu TsMS § 232 lg 2 kohaselt. Kohus märgib, et välistatud ei ole poolte vahel töösuhte või sellele sarnase suhte olemasolu minevikus. Kuid selle õigussuhte võimalikust ebakohasest täitmisest tuleneva rahalise nõude suurust ja kujunemist ei ole antud juhul maakohtul võimalik jälgida. Seetõttu ei saa maakohus lugeda nõude täpset suurust tõendatuks. Lisaks märgib maakohus, et tagaseljaotsusest nähtub, et see on tehtud üksnes avaldaja poolt esitatud andmete põhjal. Pankrotimenetluses on nõuete kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leiab, et avaldaja poolt püstitatud asjaolud (tööõigussuhe) võib lugeda põhistatuks TsMS § 235 tähenduses, kuid tõendamata on avaldaja nõude täpne suurus. Kohus leiab et, avaldaja ei ole oma rahalise nõude olemasolu piiavalt tõendanud PankrS § 15 lg 41 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitanud kirjalikku vastust, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna vastamata jätmisest ei tulene võlgnikule otseseid rahalisi tagajärgi. Kohus leiab samas, et avaldaja poolt lisatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Avaldaja ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks kindlakstegemiseks pankrotimenetluse sisulist käivitamist ja seaduses ette nähtud rahalise hüvitise saamiseks kohtu poolt nõutud deposiidi maksmist. Pankrs § 15 lg 7 kohaselt ajutist haldurit ei nimetata ja menetlus pankrotiasjas lõpeb, sama sätte lg 6 kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.