B2 Impact OÜ hagi G.Z-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4390 eurot 29 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja G.Z (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista G.Z-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 3055 eurot, seadusjärgne intress 40 eurot 96 senti, viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni
29.juulini 2025 155 eurot 29 senti ning sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 3301 eurot 25 senti.
3.Mõista G.Z-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (3055 eurot) alates 30. juulist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3055 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata intressi 224 euro 31 sendi, viivise 218 euro 14 sendi ja lepingutasu 305 euro 50 sendi, s.o kokku 747 euro 95 sendi osas.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress; e-toimik:. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress; e-toimik:. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 29. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse G.Z-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3360 eurot 50 senti, intressi 265 eurot 27 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 373 eurot 43 senti ja alates 30. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja 8. oktoobril 2024 laenulepingu nr 2102538917, mille alusel sai kostja laenu summas 3055 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 24,00% aastas ja krediidi kulukuse määras 32,970% aastas. Tasumisele kuulus 60 igakuist laenusumma ja/või intressi tagasimakset. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega (10. november 2024, 10. detsember 2024 ja 10. jaanuar 2025). Krediidiandja andis kostjale 24. jaanuari 2025. a teatisega võimaluse võla tasumiseks tähtajaga hiljemalt 9. veebruar 2025, kuid kuna kostja võlga hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, ütles BB Finance OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 10. veebruaril 2025 teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Krediidiandja on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus krediidiandja ennekõike laenutaotlusel esitatud andmetest ja pangakonto väljavõttest. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja võttis arvesse kostja sissetulekut 800 eurot kuus ning kohustusi 342 eurot kuus. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 4. augusti 2025. a määrusega. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha kohta ning muud kehtivad kontaktandmed. Avaliku e-toimiku vahendusel isik dokumente vastu ei ole võtnud. Samuti ei ole kohus saanud kontakti telefoninumbril +xxxxxxxxxxxx. Kohus tegi päringu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle vastusest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonnale on teada G.Z-i tegelik elu- ja viibimiskoht. G.Z elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on rahavastikuregistris märgitud isiku lisa-aadressiks. Nimetatud andmed on xxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonnale teatavaks saanud kortermajas olevasse vallakorterisse teostatud kodukülastuste käigus. Politsei-ja Piirivalveametil toimetas hagimaterjalid kostjale kätte
13.novembril 2025. Eeltoodust tulenevalt loeti dokumendid kätte toimetatuks 13. novembril 2025 ning hagile vastamise tähtaeg oli 3. detsember 2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik,
kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (kostja ei ole teinud nõude katteks mitte ühtegi makset) (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 10. veebruaril 2025 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5.Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 32,97%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,65%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
5.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Krediidiandja on esitanud päringu maksehäireregistrisse, samuti on lähtunud kostja poolt
laenu taotlusel edastatud infost, avalike andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõttest. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 800 eurot ning kohustuste suuruseks 342 eurot, lähtudes kostja enda avaldatud andmetest ning krediidiotsuse tegemisel krediidiriskide maandamiseks tuletatud finantskohustuste summast. Krediidiandja on selgitanud, et taotluse esitamiseks pidi krediidivõtja tegema endale kasutajakonto ning esitama kõik laenuandja poolt nõutavad andmed ja dokumendid ning taotluse otsus oli positiivne pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsuses. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohus leiab, et vaatamata sellele, et krediidiandja on kostja pangakonto väljavõtet hinnanud, siis ei ole kostja krediidivõimelisust hinnatud piisavalt pika ajavahemiku jooksul, sh ei ole hageja hinnanud kostja kohustuste suurust. Hageja on märkinud, et kostja kohustuste suuruseks on 342 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja 2024. a juulis saanud töötasu 499,30 eurot ja kohustustena tasunud Maksu- ja Tolliametile 120 eurot, AS-ile Inbank Finance 130 eurot, xxxxxxxxxx-x 60 eurot, Telia Eesti AS-ile 39,11 eurot, s.o vähemalt kokku 349,11 eurot. 2024. a augustis on kostja saanud töötasu 1127,88 eurot, kohustused on ca 415 eurot (As Inbank Finance 130 eurot, Eesti Energia 50 eurot, Ruusa6KÜ 50 eurot, Maksu- ja Tolliamet 150 eurot, Telia Eesti AS 35 eurot). 2024. a septembris on kostja laenanud IPF Digital AS-ilt 250 eurot. 2024. a oktoobris Placet Group OÜ-lt 3600 eurot ja Inbank Finance AS-ilt 5300 eurot. Hagejal pidi tekkima kahtlus, miks on kostja 2024. a oktoobris laenanud suurema summa raha ja mis on nende kohustuste igakuine suurus, kuid hageja ei ole seda hinnanud. Nimelt on praktikas peetud piisavaks vähemalt kuue kuulise perioodi hindamist. Krediidiandja on esitanud kohtule pangakonto analüüsi perioodil 10. juuni 2024 kuni 8. oktoober 2024. Krediidiandjal on kohustus teostada laenuvõtja krediidivõimelisuse kontroll ka siis, kui tegemist on väikese laenusummaga, sh tasumisele kuuluva osamakse suurus on väike. Kohtu hinnangul ei ole küsitud pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku eest, sh kostja ei ole hinnanud, mis on kostja kohustuste suurus ja laenude igakuiste maksete suurus 2024. a oktoobrikuu seisuga. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt nõude ümberarvestust nõuda, kuivõrd kostja ei ole teinud kohustuse katteks ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt on leping kehtivalt üles öeldud. Krediidiandja on kostja arveldukontole kandnud 8. oktoobril 2024. a 3055 eurot. Kostja ei ole sõlmitud laenulepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 3055 eurot. Intressi tulnuks lepingu korrektsel täitmisel maksta alates lepingu sõlmimisest 8. oktoobril 2024 kuni ülesütlemiseni 10. veebruaril 2025. Seadusjärgne intressimäär oli perioodil 8. oktoober 2024 – 31. detsember 2024 4,25% aastas ja perioodil 1. jaanuar 2025 – 10. veebruar 2025 3,15% aastas, seega mõistab kohus kostjalt välja intressivõlgnevuse summas 40 eurot 96 senti. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude lepingutasu 305 eurot ja 50 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on jäänud täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (s.o alates
1.osamaksest). Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingute ülesütlemine ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ning hageja viivise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 3055 eurot alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 11. veebruar 2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 29. juuli 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras ehk summas 155 eurot 29 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 3055 eurot alates 30. juulist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohtu hinnangul oli meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud ning sissenõudmiskulu 50 eurot põhjendatud.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 81% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 490 eurot (riigilõiv). Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
Kostjal ei ole menetluskulusid. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (81%), tuleb menetluskulud jätta 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 396 eurot ja 9 senti (490*81%) Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.