2-24-14015/64 - Muud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

1.AB „Lietuvos draudimas“Eesti filiaal (avaldaja) esitas 17.09.2024 avalduse Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduses palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 5467,90 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 17.09.2024 summas 23,79 eurot, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates 18.09.2024 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Rohuaia tn 18-x, Rakvere korteriomaniku ja avaldaja vahel on sõlmitud kindlustusleping nr xxxx (omavastutus 100 eurot), kindlustusvõtjaks on A K. 18.03.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, milles kirjeldatult tegi ülemine korteri nr x omanik vannitoas remonti ja viidatud korteris juhtunust jooksis korterisse nr x läbi vannitoa-, köögi-, magamis- ja elutoa laest vesi. Kindlustusvõtja tegi korteriühistule päringu selgitamaks välja veekahju tekkepõhjuse, kuid viimane teavet ei jaganud. Korteriühistu esindaja poolt avaldajale edastatud vastusest sai veekahju alguse korterist nr x, kus purunes veetoru. Korter nr x oli kindlustatud If P&C Insurance AS-is, kes selgitas, et kahju põhjust ei teata, kuid purunenud oli kaasomandis olev toru, kahju tekkis toruosal, mis jääb peakraanist ja veemõõtjast väljaspoole. Veetoru parandajaks oli A J, kes selgitas, et purunenud oli seina seest tulev toru, mis läks veearvestisse. Avaldusele lisatud fotodest nähtub, et seina seest väljuv toruots on suletud korgiga ja purunenud toruosa on koos korteri sisendkraaniga. Kahjustada saanud korteri nr 8 ülevaatuse teostas Xxxx OÜ, kahjustada oli saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-, köögi- ja elutoalagi ning korteri remondi osas koostas hinnapakkumise Xxxx OÜ kogusummas 4167,90 eurot. Korteri remondi ajal, so perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas kindlustusvõtja perega ajutist elukohta ning eluruumi üürilepingu järgi oli üürikulu 1400 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju kokku summas 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63), millest 1400 eurot oli ajutise elukoha üürikulu, 4153,63 eurot (1598+2555,63) korteri parandamise kulu. Avaldaja nõude suuruseks on 5467,90 eurot (so ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud kulu 4167,90- 100 2

2.Puudutatud isik palub avalduse rahuldamata jätmist. Puudutatud isik leidis, et avaldus on esitatud vale isiku vastu, kuna KÜ ei ole oma kohustusi rikkunud. Avaldaja tõenditega on tõendatud, et veekahjustus tekkis korteris nr x korteris nr x toimunud remonttööde käigus veetoru mehaanilise vigastamise tagajärjel ning sellest tulenevalt ei ole kahju eest vastutavaks isikuks puudutatud isik, vaid korteri nr x omanik (vt KÜ põhikirja p 4.2.3, 4.2.9, 4.2.13 ühistu liikme kohustusi). Avaldaja väide, et korteriomanike kaasomandis olev veetoru lekkis ja järelikult ei olnud veevarustussüsteem korras ja puudutatud isik rikkus hoolsuskohustust (KrtS § 34 lg 2), on tõendamata. Avaldaja kahjunõue on ebamõistlikult suur. Üürikulu on üürilepingu järgi 1400 eurot, üüriobjektiks oli Rakvere tee x, xxxx, kahekordne maja pindalaga 140 m2, mis on kaks korda suurem, kui remondis olnud korter, mille suuruseks on 62,5 m2 ning OÜ Xxxx 17.04.2024 aktis on kirjas, et korter oli elamiskõlblik. Lisaks märkis puudutatud isik, et Rohuaia tn 18 maja renoveeriti Kredexi toetusega täies mahus 2018, elamus vahetati välja kogu veevarustuse torustik, kanalisatsioon, keskküttesüsteem jne. Ehitustööde teostamiseks telliti projekt, mille kiitis heaks Kredex, ehitustöid teostas Xxxx AS, torustikega tegeles Xxxx OÜ, ehitusjärelevalve eest vastutas A S. Põhitööd teostati 2018.a jooksul, osaliselt ka 2019. Seega on puudutatud isik täitnud oma seadusest tulenevat kohustust elamut ja selle süsteeme remontida ning korras hoida. Kokkuvõtvalt, puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud, seda ei ole avaldaja tõendanud. Korteri nr x veekahjustused on tingitud korteri nr x omaniku tellitud ja tehtud remonttööde käigus mehaaniliselt purunenud veetoru purunemise tõttu, seega on nõude esitamine korteriühistu vastu põhjendamatu ning avaldaja nõue tuleb jätta rahuldamata (dtl 8689). Kui korteriomanik lõhub (kasvõi kogemata) tema korteris asuva veetoru, ei vastuta selle eest korteriühistu. Selline käsitlus oleks ka ebaõiglane kõigi teiste korteriomanike suhtes, kes ei ole kahju tekitanud ega pea seetõttu korteriühistu kaudu vastutama teise korteriomaniku poolt tekitatud kahju eest. Vastutus ei sõltu ka sellest, kas korteriomanik lõhkus kaasomandisse või eriomandisse kuuluva veetoru. Siinkohal märgib puudutatud isik, et avaldaja ei ole ka tõendanud, kas lõhutud toru kuulus kaasomandisse või eriomandisse, kuid nagu puudutatud isik on menetluses korduvalt viidanud, ei oma see asjaolu käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades õiguslikku tähendust, kuivõrd tõendamist on leidnud korteriomaniku poolt KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine, mis on tema vastutuse aluseks. Asjas olemasolevate tõenditega on üheselt tõendatud, et veekahjustus tekkis korteris number 8 ülemises korteris nr 10 toimunud 3

remonttööde käigus veetoru mehaanilise vigastamise tagajärjel ning seega vastutab tekkinud kahju eest korteri nr x omanik(ud) mitte korteriühistu. Puudutatud isik on käesolevas menetluses tõendanud, et korteriühistu on täitnud elamu ja selle süsteemide remontimise ja korrashoiukohustust korrektselt. Vastavalt puudutatud isiku 1 põhikirja punktile 4.2.3. on ühistu liige kohustatud hoidma korterit korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Põhikirja punkt 4.2.9 kohaselt on ühistu liige kohustatud hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara. Lisaks kohustab põhikirja punkt 4.2.13 ühistu liiget mitte ehitama ümber ilma üldkoosoleku kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. 2025 mai kuus kinnisvaraportaalides avaldatud Rohuaia 18-x korteri müügikuulutuse juures olevatelt fotodelt on üheselt tuvastatav, et korter x omanik on vannitoas teostanud omavolilisi ümberehitustöid, sh lae alla paigaldatud veetorud ja veemõõtja, teine veemõõtja asub WC-poti vastasseina. Korter x omanik ei ole sellisest ümberehitusest ühistut teavitanud ega luba küsinud. Seega on korter x omanik rikkunud Korteriühistu Rohuaia 18 põhikirja punkti 4.2.13, s.o on ühistu liikme kohustus mitte ehitama ümber ilma üldkoosoleku kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. U S, kes oli korteriühistu juhatuses perioodil 27.03.2018- 24.09.2024 (sh korterelamu renoveerimise ajal), 06.10.2025 e-kirjas on kinnitatud, et „krt x siseremondi töödest ei ole ühistut informeeritud, ei seinte eemaldamist, ei veetorude ümber tõstmist jne. Ei ole informeeritud ja ei ole ka ühistu poolt mingeid eraldi tööde teostamist tellitud“. Lisaks sellele, et korteriühistu ei vastuta korteris 8 tekkinud veekahjude eest, on avaldaja poolt esitatud nõue ka ebamõistlikult suur. Kokkuvõtteks märgib puudutatud isik, et korteriühistu ei ole käesoleval juhul oma kohustusi rikkunud, avaldaja ei ole vastavat asjaolu ka tõendanud, menetluses esitatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 8 veekahjustused tekkisid korteris nr x teostatud remonttööde käigus veetoru mehaanilise purunemise tõttu, seega on nõude esitamine korteriühistu vastu põhjendamatu ning avaldaja nõue puudutatud isik 1 vastu tuleb jätta rahuldamata (dtl 343-348). Puudutatud isikute II vastus

korteri nr x ülakorrusel, kuid selleks, et selgitada täpne põhjus välja, mille tulemusel leke tekkis, ühistu midagi ette ei võtnud ega ka ühtegi spetsialisti välja ei kutsunud. Puudutatud isikud 2 soovivad rõhutada ka asjaolu, et kuigi aastatel 2018-2019 toimus korterelamu renoveerimine, mille käigus teostati ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku töid, ei anna eelnimetatu garantiid, et mõni torudetail võib sellest hoolimata aastal 2024 puruneda. Puudutatud isikud on ka seisukohal, et esitatud kahjunõue on põhjendamatult suur. Ainuüksi korteri nr x omaniku üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot. Üürilepingust nähtuvalt sõlmiti üürileping perioodiks 16.06.- 22.06.2024.a., s.o. üheks nädalaks ning tegemist oli elamuga. OÜ Xxxxi poolt koostatud ülevaatusaruandes on fikseeritud, et korter on elamiskõlblik Seetõttu on ebamõistlik nõuda üürikulu hüvitamist 7 päeva eest summas 1400 eurot. Analoogsete korterite üürihinnad Rakvere linnas on ühes kuus ca 300 eurot. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada on saanud kipsist laed vannitoas, magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes lagede taastamiseks tehtud tööd summas 4167.90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid (dtl 273-277). Tunnistaja A J kinnitas 03.02.2026 toimunud kohtuistungil, et kogu tema töö seisnes selles, et pani seina seest väljas olevale torule pimeda ette ning ei süvenenud sellesse, mis põhjusel toru võis puruneda. Tunnistaja avaldas, et ei oska täpselt öelda, kas toru oli kas murdunud või oli mingi raskus peale kukkunud, arvas, et sinna oli vastu mindud. Kuid tunnistaja kinnitas ka seda, et kindlalt ta väita, miks toru purunes, ei saa ning tegu on üksnes tema oletustega. Puudutatud isikud 2 peavad vajalikuks selgitada, et istungil uuritud foto (digitoimiku lk 12), kus hoitakse käes torujuppi, ei ole tehtud toru purunemise päeval, vaid hiljem, tõenäoliselt sel päeval, kui korteriühistu esindaja käis korterit üle vaatamas. Puudutatud isikud 2 soovivad rõhutada, et kuigi korteris toimus remont ning korteriühistu väitel tehti korteris nr x omavolilisi ümberehitustöid ning ainuüksi sel põhjusel tulnud järeldusele, et remonttööde käigus lõhkus korteriomanik ka veetoru, puudutasid ümberehitustööd vaheseinte mahavõtmist, purunenud toru asus aga välisseinas, mida renoveerimistööde käigus ei muudetud. Puudutatud isikud on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et purunenud toru puhul oli tegemist kaasomandisse kuuluva esemega. Kui kohus leiab siiski, et puudutatud isikud peavad tekitatud kahju hüvitama, ei nõustu nad avalduses märgitud kahjusummaga ja leiavad, et see on põhjendamatult suur. Ka oma varasemas seisukohas on puudutatud isikud avaldanud, et ainuüksi korteri nr x omaniku üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot, mis on põhjendamatu. Puudutatud isikud 2 esitavad väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku 300-380 eurot, seega keskmiselt 340 eurot kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80 eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et kuigi avaldaja kindlustusandjana nõustus hüvitama korteri nr x omanikule ebamõistlikult suure üürikulu, ei ole põhjendatud selle sissenõudmine puudutatud isikutelt. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada on saanud kipsist laed vannitoas, magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes lagede taastamiseks tehtud tööd summas 4167.90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid. Arvestades eeltoodut ning 24.10.2025.a. avaldatud seisukohti, puudutatud isikud 2 ei tunnista nende vastu alternatiivselt esitatud kahjunõuet ning paluvad selle jätta rahuldamata (dtl 332335). Kohtumääruse põhjendused

5.Avaldaja nõuab puudutatud isikult I, so Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu, alternatiivselt puudutatud isikultelt II, so korteriomandi ühisomanikud A S, M Sja A S, kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). 6

Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13). Kolleegium leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Eeltoodu kohaldub ka olukorras, kus kahju hüvitamist nõutakse korteriühistult. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud (RKTKo 2-18-13649, p 13, 16, 17, 21, 23). Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

7.1.Menetlusosaliste seletuste ja asjas olemasolevate tõendite alusel on tuvastatav, et 18.03.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt ülemine naaber, korter nr x omanik A (perekonnanime ei tea) teostab juba pikemat aega vannitoas remonti ning täna hommikul juhtus tal midagi seoses torutöödega, millest tulenevalt jooksis minu korterisse, nr x, läbi küproklae rohkelt vett. Korteris nr x juhtus midagi, millest tulenevalt jooksis korterisse nr x vesi. Vett tuli vannitoalaest, esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest (kahjuteade, dtl 51-52). Korteriühistu vastuse kohaselt on korteriühistu Rakvere, Rohuaia 18 on kahjujuhtumist teadlik (teate saime 28.03.2024); kahjujuhtumi tekkepõhjus oli veetoruleke, mis asus korter x ülakorrusel; kahjujuhtumi tekkekohaks oli korter nr x sai veekahju alguse korterist x, kus purunes veetoru (dtl 63). Kahjustada saanud korteri nr x vaatas üle Xxxx OÜ 17.04.2024. Aruande kohaselt on kahjujuhtumi kuupäev 18.03.2024, kahju põhjuseks on torustiku leke ülemisest korterist nr x, asukoht ei ole varjatud, vea põhjuseks mehaaniline kahjustus (dtl 64-68). Esitatud on fotod korterist x, kus on näha seina seest väljuv toruots, mis on suletud korgiga, ning purunenud toruosa koos korteri sisendkraaniga (dtl 12-14). Kahjustada saanud veetoru parandas A J, kes on selgitanud, et: „Mulle tuli kõne 18.04.2024 A Silt, et on purunenud veetoru Rohuaia 18-x, Rakvere linn. Läksin samal päeval kohale ja teostasin toru paranduse. Mina ei tea kas toru purunes ehitustööde käigus. Nägin, et mingi ehitustegevus käib korteris. Katki oli seina seest tulev toru mis läks veearvestisse (dtl 10-11). Eeltoodust nähtuvalt on märgitud kuupäevaks 18.04.2024, kuigi kahjujuhtumi kuupäev on 18.03.2024, kuid millise puhul on tegemist ilmselge ebatäpsusega, sest ka A S on istungil selgitanud, et see oli 2024 märtsi kuu, kui Antil see õnnetus juhtus, ta kutsus mind appi, mina helistasin tuttavale torumehele, et ta paneks vee kinni (dtl 206207), millest tulenevalt ja koostoimes teiste asjas olemasolevate tõenditega saab asuda seisukohale, et A J käis korteris nr x toru parandamas 18.03.2024 mitte 18.04.2024. A S on veel selgitanud, et kui tema korterisse jõudis, siis tema vend Anti koristas vett aga vett ei jooksnud enam, veekraan oli all keldrist kinni pandud. Selgitab ka: „Mis täpselt juhtus, ma ei tea. A mulle ei seletanud, mis ta seal tegi või ei teinud. Ütles, et juhtus õnnetus, et toru läks katki. Ta oli seal uputanud. Tal oli vett tulnud ja siis ta oli toru ise kinni saanud, sealt alt keldrist. Kui maja väljast renoveeriti, siis pandi ka uus kanalisatsioon ja need torud, kõik tehti selles suhtes ära. Peale seda tegi vend vannitoas uuesti remonti, ta hakkas seal seinu tegema, uued seinad pidi tegema, tegi karkassi. Kuidas ta läks vastu millegagi või mis ta tegi seal täpselt, ma ei oska öelda. Laiendamine ei oleks tohtinud torule midagi teha. Kui need seinakaikad kuskile sinna vastu ei lennanud, kui ta seda tegi, ma ei tea. Toru oli välisseinas, alt külmaveetoru“ (dtl 206-208, 213). A S kinnitab, vaadates fotosid (dtl 12-14), et noorema venna sõnul sealt see vesi tuli ning sinna ette torumees pani pimeda. Ta rääkis sellest valgest torust, mis pildil näha on ja tuleb vannitoa seina seest ning sein on maja välissein. Fotod on tehtud sellest ajast (dtl 209-210). Täiendavalt on A J üle kuulatud tunnistajana. Tunnistajale on näidatud tsiviilasjas olemasolevaid tõendeid, so tema vastuskirja, dtl 10-11 ja fotosid, dtl 12-14. A Je ütluste kohaselt: „Talle helistati, et toru on katki ja on vaja parandada. Seinast oli üks katkine toru väljas ja ta parandas selle toruotsa niimoodi ära, et nad saaksid uuesti vee järgi lasta ja sellega tema töö piirnes. See toru, mis seina seest väljas oli, sinna sai pime ette pandud ja oligi kogu minu töö. Täna ma ei 8

oska öelda, kas oli murdmine olnud või mingi raskus peale kukkunud. See polnud ise puru läinud, see on mingil põhjusel läinud. Tegemist oli mehaanilise vigastusega. Mäletan seda, et toru oli seinast, toruots oli katki. Toru oli põrandal. Ei tea kas see toruosa, mis katki oli, oli püstaku osa või korteriomandi osa. Nad olid selle vee kuskilt enne mind kinni pannud ja avasid ka ise. Tema tööosa oli toruots pimedaks teha. Üleval keskel algab toru liitmikuga, siis on sulgkraan ja mudapüüdur, seal pihus on juba veearvesti otsik, tegemist on tänapäevase toruga. Katki oli toru, mis läks veearvestisse. Ei olnud liitmiku lahti tulek, oli keskelt purunenud. Pidi mingi deformatsioon olema. Minu oletus on see, kuidas see toru purunes, kuna seal mingid remonttöid ja ehitustöid tehti“ (dtl 317-322). A S kinnitab, vaadates fotosid (dtl 197, 198), et korter jäigi nii nagu piltidel ning see on korteri tänane seis, samamoodi nägi see välja ka siis, kui torumees kutsuti (dtl 210). 2025 mais kinnisvaraportaalis (xxxx) avaldatud Rohuaia 18-x korteri müügikuulutuse juures olevatelt fotodelt (dtl, 197, 198, mida ei ole vaidlustatud) on tuvastatav, et korter x omanik on vannitoas teostanud ümberehitustöid Ümberehitustööd ei ole kooskõlas kortermajas ühiselt teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonitöödega, mis teostati korterelamu renoveerimistööde käigus 2018-2019 ja korter x omanik ei ole sellisest ümberehitusest ühistut teavitanud ega luba küsinud (dtl 197, 198, 107-136, 233-255, 288-291). U S, kes oli korteriühistu juhatuses perioodil 27.03.2018- 24.09.2024 (sh korterelamu renoveerimise ajal), 06.10.2025 e-kirjas on kinnitatud, et „Maja renoveerimise käigus vahetati ainult kaasomandisse kuuluv torustik. Korteris sees olevate torude vahetamist, parandamist, ümbertõstmist jne ei tellitud. Ja ei olnud ka ette nähtud. Veetrassi kraanid on keldris. Sisekraanid asuvad korterites. Samas püstakus kus on uus torustik on paarkümmend cm toru, sisekraanid, veemõõtjad ja veemõõtjatest edasi korterite veetorustik. Veemõõtjad, toruühendused ja sisekraanid on uued, korterite sisetorusid ei vahetatud. Eraldi siseremonti ei tehtud. Krt x siseremondi töödest ei ole ühistut informeeritud, ei seinte eemaldamist, ei veetorude ümber tõstmist jne. Ei ole informeeritud ja ei ole ka ühistu poolt mingeid eraldi tööde teostamist tellitud“ (dtl 256, 284, 285, 286).

7.2.Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 14). Riigikohus on varasemalt leidnud, et korteriomanike kaasomandis on vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, pd 45 ja 48). Ka on Riigikohus 09.05.2025.a. lahendi nr 2-21-11325 punktis 14.5 märkinud, et sarnaselt elamu tehnosüsteemidega, kuuluvad kaasomandi eseme koosseisu need seinad, mille eemaldamine kahjustaks kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi. Sellised on eelkõige ehitise põhikonstruktsioonide hulka kuuluvad välispiirded ja kandvad seinad, samuti eriomandi eset teistest eriomandi esemetest ja kaasomandi esemest lahutavad piirdeseinad. Eeltoodu, so p-s 7.1 tuvastatu alusel, asub kohus seisukohale, et korteris nr x purunes veetoru, mis on korteriomandi eriomandi piires osa kaasomandisse kuuluvast torustikust. Kohus leiab, et purunenud veetoru on ühise veevarustussüsteemi osa. Veevarustussüstemi korrashoiu tagamise ja korrasoleku kontrollimine on korteriühistu kohustuseks KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1 alusel. Kohus nõustub avaldajaga selles, et kui veeleke sai alguse kaasomandis olevat toruosast, siis saab eeldada, et korteriühistu on oma kohustust rikkunud ning seeläbi tekib üldjuhul ka vastutus. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses korteriühistu selle eelduse ümber lükanud. Tuvastatult, so p-s 7.1 esitatud tõenditega, eeskätt tunnistaja ütlustega, mis haakuvad ka puudutatud isiku A Si selgitustega, saab asuda seisukohale, et veetoru purunemise ajal tegi endine korteriomanik korteris nr x remonti, mille käigus lõhkus (täpsustamata viisil) veetoru. Puudutatud isikud II on leidnud, et kuigi aastatel 2018-2019 toimus korterelamu renoveerimine, mille käigus teostati ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku töid, ei anna eelnimetatu garantiid, et mõni torudetail võib sellest hoolimata aastal 2024 puruneda. Kohus nõustub sellega, kuid leiab, et käesolevas asjas on 9

leidnud tuvastamist, et korteriomanik oma tegevusega lõhkus toru, mitte toru ei purunenud muul viisil, so näiteks ühendusest lahtimineku tõttu. Puudutatud isikud II on ka avaldanud, et ühistut teavitati veekahjust 28.03.2024.a. A S avaldab, et teavitajaks oli tema. Ühistu on küll oma kirjalikus vastuses PZU kindlustusele teatanud, et kahjujuhtumi tekkepõhjuseks oli veetoruleke, mis asus korteri nr 8 ülakorrusel, kuid selleks, et selgitada täpne põhjus välja, mille tulemusel leke tekkis, ühistu midagi ette ei võtnud ega ka ühtegi spetsialisti välja ei kutsunud. Kohtu hinnangul ei saa korteriomanik vabandada enda rikkumist sellega, et korteriühistu ei kutsunud välja spetsialisti. Puudutatud isikud II on seisukohal, et xxxx OÜ ülevaatus teostati üksnes korteris nr x ja see ei hõlmanud korterit nr x. Ülevaatuse eesmärk oli fikseerida korteris nr x tekkinud veekahjustused, mitte veekahju põhjus ning eeldatavalt puudus Xxxx OÜ-l selleks ka pädevus. Kohus nõustub sellega, et ülevaatus toimus üksnes korteris x ning otseselt sellest tõendist ei saa teha järeldust veekahju põhjuse kohta, kuid teised esitatud tõendid annavad kohtu järelduse tegemiseks aluse. Asjaolu, et xxxx OÜ-l ei olnud pädevust, ei ole puudutatud isikud II tõendanud. Puudutatud isikud II on peale istungit selgitanud, et istungil uuritud foto (dtl 12), ei ole tehtud toru purunemise päeval, vaid hiljem, tõenäoliselt sel päeval, kui korteriühistu esindaja käis korterit üle vaatamas. Puudutatud isikud II ei ole selgitanud, mida vaidluse mõttes sellega soovitakse selgitada, samuti ei ole esitatud väite tõendamiseks muid tõendeid, mistõttu loeb kohus selgituse/väite paljasõnaliseks ja sellega ei arvesta. Kohus nõustub korteriühistuga selles, et kui korteriomanik lõhub (kasvõi kogemata) oma korteris asuva veetoru, ei vastuta selle eest korteriühistu. Seega tuleb käseoleval juhul lugeda tuvastatuks, et kahju põhjustajaks oli korteri nr x endine omanik, kes lõhkus veetoru. Oma tegevusega rikkus korteriomanik KrtS § 31 lg 1 p 1, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (2-18-13649, p 16, 18). Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et Rohuaia 18 korter x omanik rikkus nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustust kui ka kaasomandi alalhoiu kohustust ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust, lõhkudes oma korteris veetoru, mis tõi kaasa alumises korteris veekahjustused. Täidetud on VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2 ja 4 eeldused. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Korteriomanikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veetoru lõhkumise korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 10

7.3.Avaldaja on esitanud alternatiivselt nõude puudutatud isikute II, so korteriomandi ühisomanike A Si, M Si ja A Si vastu kahjuhüvitise 5467,90 euro (põhinõue) saamiseks ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 04.02.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikud II vastutavad Rohuaia tn 18-x korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu. Menetlusosalistel on vaidlus kahju nõude suuruse üle. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14). Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et kindlustusvõtjal ei pruugi olla võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt olukorras, kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada. Riigikohus on VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaldamise kohta selgitanud ka, et asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab 11

esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsust tsiviilasjas 3-2-1-19-13, p 13). Samas on selgitatud, et kuigi avaldajale läks hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 34), ei tähenda see, et puudutatud isik vastutab avaldaja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses. Avaldaja on esitanud omapoolsed tõendid nii kahju kindlakstegemise kui ka kahju suuruse ja kahjuhüvitise tasumise kohta. Tõendina on esitatud 18.03.2024 kahjuteade nr xxxx, millest nähtuvalt vett tuli vannitoalaest, esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest. Lagi on soojustatud, vist villaga (100% kindel ei ole). Väljavahetamist vajavad kindlasti laed, seinade seisukorda hetkel öelda ei oska (mõned seinad samuti küprokist). Väljavahetamist võivad vajada ka valgustid (dtl 51-52). Kahjustada saanud korteri nr x ülevaatuse teostas Xxxx OÜ, millest nähtub, et kahjustada oli saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-, köögi- ja elutoalagi. Märgitud on, et lagede avamise käigus tuleks kontrollida ka seina ülaosad. Korter on elamiskõlblik (dtl 64-68). Korteri remondi osas koostas hinnapakkumise Xxxx OÜ kogusummas 4167,90 eurot. Hinnapakkumises on tööde nimekirjas esiku/elutoa, WC/vannitoa, magamistoa tööd ja materjalid ning transport (dtl 69-72). Avaldaja on selgitanud, et korteri remondi ajal, so perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas kindlustusvõtja perega ajutist elukohta. Üüriobjektiks oli xxxx asuv maja ja üürikulu oli 1400 eurot (dtl 31-34). Avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju kokku summas 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63, dtl 27-29), millest 1400 eurot oli ajutise elukoha üürikulu, 4153,63 eurot (1598+2555,63) korteri parandamise kulu. Maksekorraldustelt (dtl 27) nähtuvalt on 1598 eurot kantud A Kle, selgitusena märgitud: hüvitis xxxx, majutus, koristus, vigade parandus. Maksekorralduselt (dtl 28) nähtuvalt on 2555,63 eurot kantud OÜ-le Xxxx, selgitus: arve 240955 ja maksekorralduselt (dtl 29) nähtuvalt on 1400 eurot kantud A Kle, selgitus: hüvitis xxxx üürikulu. Avaldaja nõude suuruseks on 5467,90 eurot (so ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud kulu 4167, 90- 100 eurot omavastutus, kindlustusleping, dtl 47-50). Puudutatud isikud II ei nõustu avalduses märgitud kahjusummaga ja leiavad, et see on põhjendamatult suur. Korteri nr x omaniku üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot, mis on põhjendamatu. Puudutatud isikud II on esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku 300-380 eurot (dtl 336-337), seega keskmiselt 340 eurot kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80 eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et kuigi avaldaja kindlustusandjana nõustus hüvitama korteri nr 8 omanikule ebamõistlikult suure üürikulu, ei ole põhjendatud selle sissenõudmine puudutatud isikutelt. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada on saanud kipsist laed vannitoas, magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes lagede taastamiseks tehtud tööd summas 4167, 90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid. Puudutatud isikud leiavad, et ülevaatusaruandes täpsemalt kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt esitatud tõendid kahju suuruse hindamiseks omavahel seostatavad. Kahjuteatest nähtub, et vett tuli vannitoalaest, esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest. Lagi on soojustatud, vist villaga (100% kindel ei ole). Väljavahetamist vajavad kindlasti laed, seinade seisukorda hetkel öelda ei oska (mõned seinad samuti küprokist). Väljavahetamist võivad vajada ka valgustid (dtl 50-51). Xxxx Ehitus OÜ ülevaatusaruandest nähtuvalt, on kahjustada saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-, köögi- ja elutoalagi. Märgitud on, et lagede avamise käigus tuleks kontrollida ka seina ülaosad. Esitatud on ka fotod, millest nähtub kahju ulatus (dtl 64-68). Xxxx OÜ hinnapakkumises (dtl 6972) esitatud tööde nimekiri vastab ülevaatusaruandes kajastatud kahjustuste ulatusele. Puudutatud isikud ei ole eelolevate tõendite ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud. 12

Avaldaja on selgitanud, et korteri remondi ajal, so perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas kindlustusvõtja perega ajutist elukohta. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustuskaitse ka ajutise elukoha üürikulu eest summas 6000 eurot (dtl 47-50). Esitatud üürilepingust nähtuvalt oli üüriobjektiks maja asukohaga xxxx, üüriperiood 16.06-22.06.2024 ja üürikulu 1400 eurot (dtl 31-34). Xxxx OÜ ülevaatusaruandest nähtub, et korter on elamiskõlblik, kuid esitatud fotode alusel on võimalik asuda seisukohale, et remondi ajal korterit siiski eesmärgipäraselt kasutada ei saanud (dtl 64-68). Ka tööd, mida korteris tehti olid kohtu hinnangul sellised, mille tegemise ajal ei ole võimalik korteris elada. Samas nõustub kohus puudutatud isikute seisukohaga, et kuigi avaldaja kindlustusandjana nõustus hüvitama korteri nr 8 omanikule üürikulu 1400 eurot, ei ole põhjendatud selle sissenõudmine puudutatud isikutelt. Puudutatud isikud on esitanud tõendina väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite, so kahjustada saanud korteri, üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku 300-380 eurot (dtl 336-337), seega keskmiselt 340 eurot kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80 eurot. Avaldaja on esitanud tõendid, so maksekorraldused kahju hüvitamise kohta (dtl 27-29). Maksekorralduste alusel on avaldaja poolt hüvitatud 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63), millest 1400 eurot oli ajutise elukoha üürikulu ja 4153, 63 eurot (1598+2555,63) korteri parandamise kulu. Vaidlust ei ole selles, et avaldajale on kahju hüvitamata. Avaldaja on esitanud põhinõudena nõude 5467,90 euro (so ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud kulu 4167, 90- 100 eurot omavastutus, kindlustusleping, dtl 47-50) väljamõistmiseks. Kohus leiab, et avaldaja kasuks kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda väljamakstud summast, so 5553, 63 eurot mitte hinnapakkumises märgitud summast. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud korteri parandamise kulu suuruse ja see on kohtu hinnangul ka põhjendatud. Makstud üürikulu peab kohus põhjendamatuks ja leiab, et kindlustusvõtja võis küll soovida endale suvisel perioodil üürida Võsule maja, kuid sellise kulu väljamõistmine kohustatud isikutelt ei ole põhjendatud. Kohus lähtub puudutatud isikute poolt esitatud tõendist ja leiab, et üürikuluna saab arvestada 7 päeva eest 80 eurot. Avaldaja ei ole oma seisukohta puudutatud isikute tõendile ja seisukohale esitanud. Kohus leiab, et avaldaja kasuks tuleb välja mõista kahjuhüvitis 4133, 63 eurot (4153, 63 + 80-100). Kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ja/või § 140 alusel. Kohus küll kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid hüvitise vähendamine eeldab seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isikute poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isikud ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isikute poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine kohtu poolt vähendatud ulatuses puudutatud isikute suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seda ei väära ka see, et puudutatd isikud ise kahju tekitamisel ei oslaneud ja said korteri ühisomanikeks pärimise teel. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Kohus leiab, et põhjendatud on avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti 13