Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-24-8271 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Hageja nõue ja põhjendused

2-24-8271 hageja juhatusest tagasi ka muudel põhjustel. Kõik kostja etteheited hagejale on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja heidab hagejale ette, et ta sõlmis juhatuse liikmena kostjaga töölepingu ilma nõukogu nõusolekuta ning tekkis olukord, kus hageja viibis juhatuse liikmena haiglas ning sai samal ajal töötajana koduvalve eest tasu. Hageja sõlmis tõepoolest 17.04.2023 anestesioloogi töölepingu 0,5 koormusega, sest reanimobiiliteenistuse käivitamisel ei olnud inimesi, kes oleks olnud nõus viima ülikeerulisi ja raskeid haigeid Narva Haiglast Tartusse ja Tallinnasse ning töölepinguta ta ei saanud neid ülesandeid täita. Ajavahemikul 26.01.2022–20.09.2023 nõukogu esimeheks olnud K R andis hagejale siiski SAS § 18 lg-s 4 sätestatud nõusoleku töölepingu sõlmimiseks. Hageja võis eeldada, et esimees teavitab nõukogu teisi liikmeid. Nõukogu nõusolekut võib jaatada kaudselt sellest, et kostja maksis hagejale töötasu üheksa kuu vältel. Töölepingu kehtivust on kinnitanud töövaidluskomisjon ja kohtud tsiviilasjas nr 2-24-10197 (otsus pole jõustunud). Arvestades, et kostja oli teadlik töölepingu sõlmimisest, hageja täitis töölepingut aasta jooksul ja sai selle eest ka kuni 05.02.2024 töötasu ega teinud hagejale töölepingu sõlmimisega seotud etteheiteid, on kostja asjaomane etteheide vastuolus hea usu põhimõttega. Töölepingu tingimused olid tavapärased. Arvestades hageja töökoormust, ei saanud töölepingu sõlmimine ja täitmine kostjat kahjustada ega küündida kohustuste rikkumiseni. Liiati ei olnud töölepingu sõlmimiseks nõukogu nõusolek vajalik, sest töölepingut ei sõlmitud sisesuhtes (RKTKo 27.11.2019, 2-17-6975, p 11). Põhjendamatu on kostja etteheide, et hagejal ei olnud sõiduauto Škoda Superb reg-nr XXX soetamiseks 45 203 euro eest 11.03.2022 nõukogu nõusolekut ja sõiduauto maksumus ületas eelarvet. Nõukogu 31.03.2022 kinnitatud 2022. a eelarve plaanis ja investeerimistegevuse eelarves oli ette nähtud nii sõiduauto Škoda soetamine transpordivahendi investeeringuna kui vahendid selleks. Sõiduauto soetamine ei pidanud kajastuma 2021. a eelarves. Hagejal ei olnud kohustust küsida sõiduauto soetamiseks nõukogu nõusolekut, sest tegemist ei olnud kostja põhikirja §-des 19 ja 20 nimetatud tehinguga. Tehing ei kahjustanud kostjat, sest sõiduki omanikuna kostja varaline seis ei muutunud. Eelarves ette nähtud summa sõiduki maksumuseks ja tegelikult makstud summa erineb käibemaksu võrra. Ilma käibemaksuta maksis sõiduk 37 669,17 eurot, mis jääb eelarve piiresse. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, olid eelarves kõik summad nimetatud käibemaksuta ja kostjal puudus õigus arvestada sõiduki maksumuses käibemaksu. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja rikkus sõiduki kasutamisega õiguskorda, tehes isiklikke sõite, kasutades kütusekaarti, sõiduki kasutamiseks puudus nõukogu nõusolek, puudus sõidupäevik. Hagejale ei ole kostja käskkirja nr XX teatavaks tehtud, mistõttu ei ole see kehtiv. Üksiti on tegemist võõrkeelse dokumendiga. See ei reguleeri juhatuse tegevust, mistõttu ei pidanud hageja sellest teadlik olema ning sõiduauto kasutamine ei seondu igapäevase majandustegevusega. Kuskilt ei tulene hagejale kohustust küsida sõiduki isiklikuks otstarbeks kasutamiseks kostja nõukogu nõusolekut. Kuna hageja elab Tartus, pidi ta pidevalt sõitma Narva ja Tartu vahel. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 51 tähenduses ei ole need sõidud tehtud isiklikul otstarbel. Säte hõlmab juriidilise isiku juhtimisorgani liiget. Lisaks maksis kostja muude sõitude eest erisoodustuselt tulumaksu. Hagejal ei olnud kohustust pidada sõidupäevikut. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et hageja ei järginud kostja 19.01.2023. a korraldust esitada igakuiselt ülevaateid eelarve täitmise kohta. Hageja edastas kostjale regulaarselt eelarve täitmise ülevaateid ning nõukogu oli kostja majandusliku olukorraga kursis. Eelarve täitmise ülevaateid tuli põhikirja § 48 p 8 ja teenistuslepingu p 2.7 järgi anda kvartaalselt, mitte igakuiselt. Juhatusel ei olnud õigust nõuda ülevaateid igal kuul. Hageja edastas 20.02.2023 3(23)

2-24-8271 kostja nõukogu liikmetele 2023. a eelarve täitmise ülevaate, 11.04.2023 edastas ta eelarve muutmise eelnõu ning 15.04.2023 korrigeeritud eelarve muutmise eelnõu, 20.06.2023 eelarve täitmise ülevaate viie esimese kalendrikuu kohta ja selle korrektsiooni 28.06.2023, 27.06.2023 eelarve täitmise ülevaate, 19.08.2023 eelarve täitmise ülevaate kaheksa kuu kohta koos Tervisekassa lepingu täitmisega. Hageja esitas seega ülevaateid kuni kolmekuulise vahega. Vastavalt 28.09.2023. a nõukogu otsusele edastas hageja 16.10.2023 nõukogule dokumendid finantsdistsipliini analüüsimiseks ning haigla tegevust auditeeriti. Hageja pidi 22.12.2023. a koosolekul andma ülevaate eelarve täitmisest. Nõukogul ei olnud hageja tegevusele etteheiteid. Hageja viivitas 2023. a eelarve täitmise, eelarves ette nähtud investeeringute täitmise ülevaate ja 2024. a eelarve edastamisega kuni 26.02.2023, sest eelmise aasta lõpus ei olnud kõik tulud veel laekunud. Enne hageja tagasikutsumist ei olnud kostjal hageja tegevusele eelarve täitmisega seotud ülevaadete esitamisel etteheiteid. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja rikkus 2022. a kostja jõulupeo korraldamisel riigihangete seaduse (RHS) nõudeid. Hageja ülesanne ei ole korraldada riigihankeid, jõulupeo korraldamisega kaasnenud kulu ei ületanud lihthanke piirmäära. Hageja tegevusega seoses ei alustatud kriminaalmenetlust. Kostja hankekorra p 4.2 võimaldab sarnaselt RHS § 49 lg 1 p-ga 3 ja § 72 lg-ga 1 kiireloomulise küsimuse korral küsida pakkumuse ka ühelt pakkujalt. Jõulupidu korraldati COVID-19 pandeemiast räsitud personali tunnustamiseks ja motiveerimiseks lühikese etteteatamise tähtajaga 200–250 inimesele, sest korraldamine osutus võimalikuks viimasel hetkel. Põhjendatud ei ole kostja etteheited, et hageja tegi nõukogu nõusolekuta ja nõukogu informeerimata lubamatuid investeeringuid ja rikkus finantsdistsipliini. Asjaomane etteheide on konkretiseerimata. Kostjal puudus investeeringute tegemise kord, millega oleks reguleeritud investeeringute tegemisega seotud otsuste tegemist ning otsuste nõukoguga kooskõlastamist. Hageja pidi kostja nõusolekut küsima üksnes põhikirja §-des 6 ja 19 sätestatud tehingute tegemiseks. Nõukogu ise möönis 22.12.2023, et kostja sisedokumendid ei reguleeri juhatuse volitusi kostja raha kasutamisel nõukogu otsuseta ning otsustati, et üle 30 000 euro suurused investeeringud tuleb nõukoguga kooskõlastada, teavitades nõukogu esimeest. Etteheited 2022. a tehtud investeeringute kohta on seega põhjendamatud. Üksiti teavitas hageja kostjat pidevalt eelarve täitmisest samuti investeerimistegevusest ning tegi kulutusi eelarve piirides. Hageja ei hankinud 90 dB MRI puuri. Haigla vajas seadet ning puudus teave selle maksumuse kohta. Seetõttu tegi hageja sarnaselt RHS § 10 lg-s 1 sätestatud võimalusega S AS-le hinnapäringu, et riigihanke korraldamisel määrata seadme eeldatav maksumus. Hageja ei ole tunnistanud lubamatute investeeringute tegemist, millest kostja nõukogu pole teadlik. Kostja on kohtumenetluses täiendavaid etteheiteid investeeringute tegemisele. Hageja tutvustas 26.01.2022 nõukogule 2021–2030 arengukava, mis hõlmas investeeringuid, mille nõukogu oli heaks kiitnud. EKG holterisüsteemi ostmise investeeringu etteheide on ekslik, sest see viide on 22.12.2023. a protokollist eemaldatud. RHS rikkumised ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) võimalikud tagasinõuded ei ole kostjale etteheidetavad. Riigihangete eest vastutas majandusteenistuse juhataja, mitte juhatuse liige. Kostja ei pidanud maksma RHS rikkumiste tulemusel trahvi, vaid üksnes haldusasjas nr 3-232155 vastaspoole menetluskulud 5268 eurot seoses riigihankes nr XX tehtud otsusega tunnistada pakkumus vastavaks ja edukaks, mille halduskohus tühistas. Kaebust ei rahuldatud siiski täies ulatuses. RTK kontrollis riigihangete nr XX ja XX läbiviimist, millega hangiti generaatorid autonoomse elektrienergia toimepidevuse tagamiseks Haigla tn 3, 5, 7 ja 9 hoonetesse. RTK leidis nende hangetega seoses 21.03.2024. a otsuses, et generaatorid tulnuks hankida ühes riigihankes, misjärel oleks maksumus ületanud rahvusvahelist piirmäära. Samas 4(23)

2-24-8271 luges RTK mitteabikõlblikeks kulusid üksnes 14 368,25 euro ulatuses, samas kui abikõlblikud kulud olid 724 839,75 eurot toetusemääraga 100%. Mitteabikõlblike kulude osa on marginaalne. RTK ei olnud hageja tagasikutsumise ajaks asjaomast otsust ka teinud, mistõttu oli kostja etteheide hagejale ennatlik. Kostja ise ei pidanud RTK-le edastatud vastuväidetes abikõlblike kulude vähendamist põhjendatuks. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei esitanud õigeaegselt 2024. a eelarve eelnõud. Kostja sisedokumentides ei sätestata menetluskorda eelarve eelnõu esitamise, menetlemise ja kinnitamise kohta. Ka varasematel aastatel kinnitati eelarve pärast eelarveaasta algust. 2024. a eelarve esitamiseks pidid olema teada Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga (TAI) sõlmitavate lepingute tingimused, sest nende lepingute alusel rahastatakse ülekaalukalt eelarves ette nähtud tervishoiuteenuse maksumust. Rahastuse mahtu teadmata ei ole võimalik eelarvet koostada. Läbirääkimised toimusid 2024. a jaanuaris ja veebruaris. Lepingud sõlmiti 19.02.2024 ja 23.02.2024, misjärel edastas hageja kostjale eelarve 26.02.2024 ja 27.02.2024 selle seletuskirja. Kostja ei ole põhjendanud, missuguseid kahjulikke tagajärgi toob eelnõu esitamine pärast eelarveaasta algust. Kostja etteheited personali tööajanormide ületamise ja arstide töötasu erinevuste kohta on põhjendamatud. Haigla töötajate töögraafikuid koostavad ja tööaja arvestust peavad struktuuriüksuste juhid ning kliinikute ja osakondade vanem- ja vastutavad õed. Ükski töötaja ei ole väljendanud rahulolematust tööaja korralduse või vahetuste pikkusega. Haigla üle ei ole tehtud riiklikku järelevalvet. Ületunnid kompenseeritakse vaba aja või rahaga. Arstide töötasu sõltub nende kvalifikatsioonist, kogemusest ning ka töötamise mahust. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja suhtub patsientide sugulastesse ja haigla personali solvavalt ja alandavalt. Kostja ei ole seda ühegi juhtumiga konkretiseerinud. Hagejale teadaolevalt kaebas tema peale ühe patsiendi väimees, kellele ei antud teavet patsiendi raviprotsessi kohta. Nimetatud isik ei olnud teabe nõudmise ajal patsiendi kontaktisik, mistõttu asjaomast teavet talle ei antud. Isiku kaebustele vastati. Hageja oletab, et personali puudutavad etteheited on seotud naistekliiniku juhataja O P , kelle juhtimisstiiliga ei olnud paljud töötajad rahul. Samas ei ole naistekliiniku juhataja juhtimisstiil etteheidetav hagejale. Hagejat on avalikult toetanud haigla personal ning talle on antud erilise panuse eest Narva arengusse ja heaolusse linna teenetemärk. Kostja esitas ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate osaliselt samadel põhjustel, mille tõttu kutsus hageja juhatusest tagasi, kuid ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud. Nõukogul puudus hageja tagasikutsumiseks mõjuv põhjus, mistõttu on 29.02.2024. a otsus põhikirjaga vastuolus ja tuleb kehtetuks tunnistada. Eelnevast tuleneb, et teenistuslepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja on määranud ametisse uue juhatuse liikme ja juhatus koosneb 1 liikmest, mistõttu ei ole hagejal võimalik kostja juhatuse liikme ülesandeid täita. Kostja ei maksnud hagejale alates 10.04.2024 tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Hageja ütles neil põhjustel teenistuslepingu etteteatamistähtaega järgimata üles 29.04.2024. a avaldusega. Hagejal on VÕS § 629 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt juhatuse liikme tasu aja eest, mil tal ei olnud võimalik teenistuslepingut täita. Hageja ei täitnud teenistuslepingut kostja tegevuse tõttu ning ta võis eeldada, et saab lepingut täita selle tähtaja möödumiseni. Hageja nõudis hagiavalduses 146 354,19 eurot ja hiljem suurendas seda 185 838,71 euroni. Ajavahemiku 01.03.2024–17.05.2026 oli hagejal õigus saada 146 354,19 eurot (neto). Hageja peab juhatuse liikme tasult maksma tulumaksu, mistõttu tuleb nõutud summa välja mõista koos tulumaksuga (bruto), s.o 185 838,71 eurot. Hageja pidi täitma juhatuse liikme ülesandeid 5 aastat, s.o kuni 17.05.2026 ning tema igakuine tasu oli 7000 eurot (bruto), mis tuli tasuda iga järgneva kuu 10. päevaks pärast õigusaktides sätestatud maksude ja maksete kinnipidamist. 5(23)

2-24-8271 Kostja ei maksnud hagejale tasu alates 2024. a märtsikuust. Kostja saab tasu väljamõistmisel tasust ise tulumaksu kinni pidada. Puuduvad alused nõude vähendamiseks VÕS § 629 lg 2 alusel. Alternatiivselt on hageja nõude aluseks VÕS § 115 lg 1 või teenistuslepingu p 10.4. Hagejal ja kostjal oli kehtiv leping, mida kostja rikkus, öeldes lepingu üles põhikirjaga vastuolus oleva otsusega. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Hagejal oleks lepingu rikkumiseta olnud võimalik saada lepingu kehtivusaja lõpuni juhatuse liikme tasu, mis jäi rikkumise tõttu saamata (vt ka RKTKo 13.03.2000, 3-2-1-21-00). Teenistusepingu p 10.4 võimaldab hagejale maksta lepingu kehtivuse lõpuni makstavat tasu ka lahkumishüvitisena. Hagejal nõuab kostjalt viivist 888,57 eurot põhivõlalt alates 11.05.2024 kuni 24.05.2024 ning hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivsel alusel nõude rahuldamisel puudub alus hüvitise vähendamiseks VÕS § 127 lg 5 alusel, sest puudub kasu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ning kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja töö Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) ei ole põhjuslikus seoses kostja rikkumisega ning see ei ole asendustegevus. Hageja sai TÜK-lt töötasu enne tema tagasikutsumist 29.02.2024 ning töötas seal ammu enne kostja juhatuse liikmeks asumist. Eesti Kiirabi Liit ei maksa hagejale juhatuse liikmele tasu. TÜKi maksete eesmärk ei olnud korvata hagejale kostjalt saadavat tasu või seda asendada. Kostja ei saa kohtumenetluses hageja juhatusest tagasikutsumist täiendavate alustega põhjendada. Kostjale oli teada, et hageja töötas kostja juhatuse liikme kohustuste täitmise ajal TÜK-s, samuti olid sellele viitavad tõendid lisatud hagiavaldusele. Samaaegne töötamine oli vajalik arstide toomiseks Narva. Hageja tegevused ka erinesid. Kostja leppetrahvinõue pole esitatud mõistliku aja jooksul ning on alusetu. Lisaks on kostja väited vastuolulised. Kui istungil kostja pidas 29.02.2024. a otsuses toodud etteheiteid mõjuvaks põhjuseks kogumis, siis kirjalikes seisukohtades pidas iga üksikut etteheidet mõjuvaks kostja tagasikutsumiseks. Kostjal ei ole endal selget arusaama, mida ta hagejale konkreetselt ette heidab. Kostja arvutused tasu vähendamiseks ei ole selged. Hageja töötas 0,25 koormusega TÜK-s nõunikuna ja oleks seda tööd teinud ka siis, kui teda ei oleks tagasi kutsutud. Seega ei ole õige selles osas mahaarvamist teha. Nõunikuna sai hageja palgatulu 750 eurot ning võrgustunud haiglate koostöö juhina 4600 eurot. Hageja teeniks ajavahemikul 03.04.2024 kuni 17.05.2026 TÜK-s 119 063,40 eurot, kuid 19 161,29 eurot (750 x 25 + 17 : 31 x 750) nõuniku tasuna teeninuks ta ka juhatuse liikmena. Kui hageja nõudest 185 838,71 eurot arvata maha summa, mis ta teenis TÜK-s töötamisel ajavahemikul 03.04.2024–17.05.2026 (99 902,11 eurot), oleks nõue 85 936,60 eurot. Viivisenõue oleks sellisel juhul 410,90 eurot hagi esitamise seisuga. Kostja vastuväited ja põhjendused

2-24-8271 arvestatakse kogumis. Pärast eelistungit esitatud kirjalikes seisukohtades märkis kostja, et iga põhjust kümnest võib pidada mõjuvaks põhjuseks hageja tagasikutsumiseks. Hagejal ei olnud iseendaga töölepingu sõlmimiseks SAS § 18 lg-s 4, põhikirja § 18 p-s 3 ja § 51 ja teenistuslepingu p-s 2.10 sätestatud nõukogu nõusolekut, mistõttu oli tööleping tühine. Juhatuse liikmena ta ei võinud teha tehingut iseendaga ja määrata selle tingimusi. Nõukogu esimehe nõusolek eelnevat ei väära, sest nõukogu saab anda asjaomase nõusoleku üksnes kollegiaalselt. Teadmine hageja tegevusest oli temal endal juhatuse liikmena ning tema mõjualas. Hageja ei saanud töölepingu täitmise ajal täita juhatuse liikme ülesandeid. Hageja eiras nõukogu. Lisaks maksis kostja tühise töölepingu alusel hagejale 14 810,86 eurot, mida võib käsitada kostja kahjuna. Hageja võttis täiendavaid ülesandeid, mistõttu ta ei saanud ka juhatuse liikme kohustusi vajaliku hoolsusega täita. Sõiduauto Škoda Superb soetamiseks oli eelarves ette nähtud 37 700 eurot, kuid see maksis 45 203 eurot, millele lisandus riigilõiv 192 eurot. Seega ületas hageja selle soetamisel eelarvet. 2021. a eelarves sellist kulu polnud ja eelarves oli puudujääk. Kulu pidi olemas 2021. a eelarves, sest müügileping sõlmiti 03.11.2021. Kostja nõukogu sai sõiduki ostmisest teada pärast hanke toimumist. Kostjal oleks olnud prioriteetsemaid investeeringuid. Hageja vajas sõiduki kasutamiseks kostja nõukogu nõusolekut. Hageja kasutas sõidukit isiklikul otstarbel, st sisuliselt on tegemist sõiduki kasutamise lepinguga, mille hageja sõlmis iseendaga. Hageja juhatuse liikmena pidi olema tutvunud kostja majandustegevust puudutavate dokumentide, sh vara kasutamise regulatsiooni ja käskkirjaga nr XX. Asjaomane kohustus tulenes ka teenistuslepingu p-dest 2.1 ja 2.2.2b. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et käskkiri ei kehti, sest seda ei ole talle teatavaks tehtud. Kostja vara võib põhikirja § 65 järgi kasutada ainult sihtasutuse eesmärgi täitmiseks. TuMS viited on asjakohatud, sest need puudutavad töölepingu alusel töötamist. Hageja ei kooskõlastanud erisoodustuse maksmist nõukoguga. Hageja ei täitnud kohustust esitada igal kuul ülevaade eelarve täitmisest vastavalt nõukogu 19.01.2023. a otsusele, rikkudes nõnda SAS § 17 lg-t 1, põhikirja § 48 p 18 ja teenistuslepingu p 2.1. Samuti ei täitnud ta põhikirja p 48 p-s 8 sätestatud kohustust esitada nõukogule iga kvartali jooksul ülevaade eelmise kvartali eelarve täitmisest. Hageja esitas ülevaateid omal äranägemisel. Hageja rikkus finantsdistsipliini. Hageja tegi jõulupidu korraldades piirmäära ületavaid kulusid, jättes riigihanke läbi viimata ja kostja hankekorra järgi küsimata kolm pakkumust. Hageja kohustus on teenistuslepingu p 2 järgi korraldada kostja majandustegevust õiguspäraselt ja seda juhtida. Hageja tegi investeeringute plaanis kajastamata investeeringuid, mis ületasid 30 000 eurot nõukogu kooskõlastuseta ja esimeest teavitamata. Nt võttis ta S AS-lt hinnapakkumise MRI puuri ostuks maksumusega 125 000 eurot ilma käibemaksuta, samuti on hageja tunnistanud meedias investeeringute tegemist, millest nõukogu liikmed ei olnud teadlikud. Nõukogu pööras juba 2022. a hageja tähelepanu sellele, et ta peab investeeringutega jääma eelarve piiridesse. Kostja nõukogu esimees vahetus 28.09.2023 ning juhatuselt nõuti dokumente ja andmeid. Kostja ostis nt EKG holterisüsteemi tarkvara 19 909 euro eest, ilma et oleks seda nõukoguga kooskõlastanud. Arengukava ei ole investeeringute tegemise alus. Eelarvest väljuvate investeeringud väljuvad ka igapäevasest majandustegevusest. Nõukogu tegi pidevalt hagejale märkusi eelarve järgimise kohta. Dokumentidega tutvumine või esitamine ei tähenda, et tegemist oleks ülevaatega eelarve täitmisest. Audiitori hankimine ei ole asjakohane, sest auditeerimine oli kohustuslik. Hageja juhatuse liikmena vastutab riigihangete läbiviimise õiguspärasuse eest, sest tema määrata on hangete eest vastutavad isikud. Juhatuse liikmena on hagejal kohustus tagada kostja toimimine. Kostjale kaasnes riigihangete läbiviimise korra rikkumisega varaline kahju. 7(23)

2-24-8271 Hageja oleks 2024. a eelarve pidanud kostja nõukogule esitama enne eelarve aasta algust. Vastupidine seab ohtu uue hoone ehitamise ja vana hoone rekonstrueerimise projekti koostamise. Eelarve eelnõu esitamist ei takistanud info puudumine Tervisekassa ja TAI rahastuse kohta, sest eelarve on võimalik koostada täpset summat teadmata. Eelarvet on võimalik hiljem muuta. Hageja rikkus tööaja korraldust, millega langeb tervishoiuteenuse kvaliteet ning võib kaasneda oht patsientidele. Hageja juhatuse liikmena vastutas tööaja korralduse eest, sõltumata sellest, missugune konkreetne töötaja tööaega korraldab. Tööd tasustati ebavõrdselt. Hageja on solvavalt ja alandavalt suhtunud patsientide sugulastesse ja personali. Rahvakogunemiste toimumine ei tõenda, et hageja pole üksikjuhtumil käitunud taunitavalt. Personal tegi etteheiteid enamasti suuliselt. Isegi kui osa etteheiteid ei ole põhjendatud, on iseendaga tehingute tegemine ja finantsdistsipliini rikkumine ning nõukogu korralduste ja rolli eiramine niivõrd olulised rikkumised, mille tõttu kostjal oli õigus hageja juhatusest tagasi kutsuda. Kuna otsus kehtib, lõppes teenistusleping hageja juhatusest tagasikutsumisel 29.02.2024. Kuna teenistusleping oli lõppenud, ei saanud seda üles öelda. Hageja nõue lepingujärgse tasu hüvitamiseks on alusetu, sest leping lõpetati hagejast tulenevatel asjaoludel. Puuduvad alused hageja nõude rahuldamiseks alternatiivsetel alustel. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole teenistuslepingut rikkunud. Kuna põhinõue on põhjendamatu, puudub alus viivise väljamõistmiseks. Põhjendatud ei ole nõude suurendamine, sest tulumaksu kinnipidamine ja tasumine on kostja kohustus ning tasu väljamakse tegemisel võib kostjal tekkida kohustus maksta tulumaksu topelt. Isegi kui hageja nõue oleks põhjendatud, on nõue ebamõistlikult suur, sest hageja ei ole käsundit täitnud. Hüvitisest tuleks maha arvata kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel. Tasu maksmise kohustust ei ole võimalik järeldada ka teenistuslepingu p-st 10.4. Hageja teenis pärast juhatusest tagasikutsumist tulu, mis tuleb tema nõudest maha arvata. Ta asus 2024. a märtsis tööle TÜKi võrgustunud haiglate koostöö juhina. Lisaks on ta 09.07.2024 MTÜ Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige. Kostja täidab avalikke ülesandeid, mistõttu tuleks kohaldada analoogiat töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg-ga 1. Kostja tõi uue asjaoluna menetluses välja, et hageja rikkus teenistuslepingu p-s 7 ja põhikirja §-s 55 sätestatud konkurentsikeeldu, töötades samal ajal TÜK-s. Kostja sai sellest asjaolust teada 19.01.2026. Kostja esitas teenistuslepingu p 7.3 rikkumisest tulenevalt hageja vastu leppetrahvi nõude 42 000 euro (6 x 7000 = 42 000) saamiseks. Konkurentsikeelu rikkumine on iseseisev alus hageja juhatusest tagasikutsumiseks. Leppetrahvinõue tuleb hageja nõudega tasaarvestada, kui kohus mingis osas hageja nõude rahuldab. Leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Hagejale on tehtud pärast tööjõumaksude mahaarvamist ajavahemikul 01.03.2024–26.01.2026 makseid 81 151,75 eurot, mida ta ei oleks teeninud, kui ta oleks töötanud kostja juhatuse liikmena. See summa tuleks lisaks leppetrahvile hageja nõudest maha arvata.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-24-8271 lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul võib hageja nõue rahuldamisele kuuluda VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning § 629 lg 1 alusel. Nõude rahuldamine eeldab, et 29.02.2024. a otsus hageja juhatusest tagasikutsumise kohta tunnistatakse kehtetuks, teenistusleping on lõppenud kostjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.

Kostja nõukogu valis 08.04.2021. a otsusega I.B Narva Haigla juhatuse liikmeks alates 17.05.2021 viieks aastaks, s.o kuni 17.05.2026. Hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2021 juhatuse liikme lepingu, mis jõustus selle allakirjutamisest mõlema poole poolt. Hageja oli kostja juhatuse liige alates 17.05.2021 (vt ka dtl 59–66).

-

Teenistuslepingu p 4.1 järgi kohustus kostja maksma hagejale kohustuste täitmise eest igakuist tasu 7000 eurot (bruto) ja p 4.3 järgi pidi kostja tasu maksma välja igakuiselt hageja määratud pangakontole hiljemalt iga järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, pidades kinni asjakohased maksud ja maksed. 9(23)

2-24-8271 -

Hageja sõlmis iseendaga 17.04.2023 töölepingu töötamiseks haiglas anestesioloogina 0,5 koormusega (vt ka dtl 49–53).

-

Kostja nõukogu esimees oli 26.01.2022–20.09.2023 K R ning alates 28.09.2023 A J (dtl 21–25, 750). Kostja nõukogu oli kuni hageja tagasikutsumiseni viieliikmeline (dtl 18, 129, 138).

- Kostja nõukogu kogunes 29.02.2024 ning sellel koosolekul otsustati hageja alates 29.02.2024 juhatusest tagasi kutsuda. Viiest nõukogu liikmest oli kohal neli, kes hääletasid kõik hageja juhatusest tagasikutsumise poolt. Samal koosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks N.I (dtl 3, 18–20). -

Kostja ei maksnud hagejale enam 2024. a märtsikuu eest juhatuse liikme tasu.

-

Hageja edastas 29.04.2024 kell 17.16 Narva Haigla äriregistrisse kantud e-posti aadressile XXX juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 21, 26–30, 48). I Nõukogu 29.02.2024. a otsus

Hageja hinnangul on nõukogu 29.02.2024. a otsus tema tagasikutsumise kohta vastuolus põhikirjaga ja tuleb TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kostja arvates on nõukogu otsus põhikirjaga kooskõlas. Kostja leiab, et tal oli mõjuv põhjus hageja juhatusest tagasikutsumiseks.

2-24-8271 sisalduv etteheide on ka eraldiseisvalt tagasikutsumise alus. Kohus möönab, et kostja seisukohad on selles osas vastuolulised.

2-24-8271 riigilõivuga 45 395 eurot. Hagejal ei olnud hankelepingu sõlmimise ajal sõiduki ostmiseks nõukogu nõusolekut (dtl 368–372; kostja 01.07.2024. a vastuse p 2.3; hageja 23.08.2024. a vastuse p 5.3.3).

2-24-8271 XX, mille p-s 1 lubab teenistussõidukite kasutamise vaid teenistussõitudeks ega luba sõiduki kasutamist isiklikul otstarbel (dtl 373). Kohus ei nõustu hagejaga, et käskkirja näol on tegemist haldusaktiga. Kostja on eraõiguslik juriidiline isik. Kostja ei teosta avalikku võimu ega ole haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõistes, kes saaks anda haldusakte. Kohus nõustub siiski hageja etteheitega, et käskkiri on venekeelne ning kostja ei ole selle tõlget ka kohtumenetluses esitanud. Samuti ei ole kostja põhistanud, et käskkiri on hagejale teatavaks tehtud. Käskkirja adressaadid on transpordiosakond, autojuhid, raamatupidaja, vanemökonomist ja finantsosakond. Hageja alustas juhatuses 17.05.2021, s.o pärast käskkirja andmist. Isegi kui möönda, et hagejal juhatuse liikmena oli hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevalt kohustus järgida sihtasutuse organite varasemaid otsuseid (vt ka teenistuslepingu p 2.1 ja 2.2), ei ole hageja kostja usaldust ametiauto isiklikul otstarbel kasutamisega kuritarvitanud määral, mis küündiks mõjuvaks põhjuseks hageja tagasikutsumiseks. Kostja organid ei ole sisustanud, mida tähendab ametiauto isiklikuks otstarbeks kasutamine ning kostja ei ole välja toonud, kui suur kahju talle sõiduauto või kütusekaardi kasutamisega kaasnes. Üksiti ei ole sõidud juhatuse liikme elu- ja ametikoha vahel maksuseaduse mõistes eratarbeks kasutamine (TuMS § 48 lg-d 3 ja 51). Hageja elas Tartus, täitis juhatuse liikme kohustusi Narvas ning vajas kahe linna vahel, mille kaugus teineteisest on üldteadaolevalt u 180 km ja puudub mõistlik ühistranspordi ühendus, sõitmiseks sõiduautot. Hageja oli teenistuslepingu p 3.2 järgi töö korraldamisel iseseisev, seega võis ta tööülesandeid täita ka ajal, mil teised inimesed puhkasid ja mida kostja peab tööväliseks ajaks. Kostja ei ole välja toonud, et oleks Transpordiametit teavitanud, et ei võimalda sõidukit erasõitudeks kasutada. Kuna erasõite ei hüvitata arvestuse alusel, ei ole maksuõiguse seisukohalt sõidupäeviku pidamine vajalik. Kostja ei ole esitanud sihtasutuse organite otsuseid või korraldusi, mille järgi tuleb ametiauto kasutamiseks isiklikul otstarbel pidada sõidupäevikut. Hageja kinnitas, et sõiduki kasutamisel tasuti erisoodustusmaksu ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Sihtasutuse vara kasutada andmine juhatuse liikmele peaks toimuma siiski nõukogu ja juhatuse liikme kokkuleppel. Kohtu hinnangul võib kohtu ette toodud asjaoludest järeldada praegusel juhul, et nõukogu kiitis sõiduki kasutamise heaks konkludentselt. Hageja kasutas sõidukit ligikaudu kahe aasta jooksul enne, kui kostjal tekkisid etteheited sõiduki kasutamisele isiklikel eesmärkidel. Sõiduk anti üle 11.03.2022 ning nõukogul tekkisid etteheited selle kasutamisele 2024. a veebruaris. Nõukogu pidi teadma, et hageja kasutab kostjale kuuluvat sõidukit. Kostja asjaomane etteheide on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 32).

2-24-8271 kvartali eelarve täitmisest ning lepingu p 2.7 järgi peab juhatuse liige esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Eelnev ei tähenda, et nõukogu 19.01.2023. a otsus esitada igakuiselt ülevaade eelarve täitmise kohta oleks seadusvastane. Nõukogu üheks ülesandeks on teostada sihtasutuse tegevuse üle järelevalvet (SAS § 24). Selle ülesande täitmiseks võib sihtasutus nõuda vajadusel juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi kohta (põhikirja § 18 p 5). Praegusel juhul valmistas nõukogule sihtasutuse majanduslik seis muret, sest põhivara soetus ületas eelarvet. Ka ei saa igakuise ülevaate esitamist pidada juhatuse liikmele ebaproportsionaalselt koormavaks. Juhatuse liikmena juhtis hageja kostja igapäevast majandustegevust ning pidi tagama, et on kostja majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast informeeritud, samuti pidi ta informeerima nõukogu majanduslikust olukorrast ja majandustegevusega seonduvatest olulisematest asjaoludest (teenistuslepingu p 2.2.1, 2.2.2. 2.2.4).

2-24-8271 seoses eelarve ülevaadete esitamata jätmisega. Kohtu hinnangul võib eelnevast järeldada, et nõukogu ei soovinud pärast nõukogu liikmete vahetust igakuiselt eelarve täitmise ülevaateid ning hageja ei pidanud arvama, et nõukogu seda soovib. Kostja etteheited 19.01.2023. a otsuse täitmata jätmisele on otsitud. Kostja nõukogu ise juhindus SAS § 17 lg-st 8. Kostja nõukogul oli kostja eelarve täitmise ja majandusliku olukorra kohta ülaltoodut arvestades ülevaade olemas.

2-24-8271 620, 624, 627). Kohtu ette ei ole toodud, et need selgitused ei piisanud enne 29.02.2024. a otsuse tegemist. On ka üldteada asjaolu, et seoses COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse tõusid enamus asjade hinnad märgatavalt, mistõttu ei olnud kulusid võimalik varem planeeritud rahaga katta (dtl 617).

2-24-8271 lepingutest, ei ole neid tuluallikaid võimalik enne rahastuse selgumist arvestada. Hageja sõlmis kostja nimel lepingud 19.02.2024 ja 23.02.2024 (dtl 183–239) ning edastas 2024. a eelnõu koos 2023. a eelarve täitmise ülevaatega nõukogule 26.02.2024 e-kirjaga (dtl 240), seletuskirja 27.02.2024 (dtl 264). Asja materjalidest võib ka järeldada, et sihtasutuse eelarved on esitatud nõukogule varemgi kinnitamiseks pärast eelarveaasta algust. Nt 2021. a eelarve kinnitati sama aasta aprillis (dtl 607–614). 08.12.2022. a koosolekul on toonane nõukogu liige T märkinud, et iga eelarveaastat alustatakse ilma eelarveta ning koostasime seda aasta alguses (dtl 617). Kohtu hinnangul oli nõukogul sihtasutuse majanduslikust seisundist ülevaade olemas (otsuse põhjenduste p 16.2). Kostja ei ole väitnud, et eelarve hilinenud esitamine ja kinnitamine on teda kahjustanud vms. Tõendamata on väited, et kinnitamata eelarve seab ohtu haigla uue hoone ehitamise ja vana hoone rekonstrueerimise projektide teostamise.

2-24-8271 täiendada. Ametisuhe ja teenistusleping on lõppenud (vt allpool). Üksiti on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et TÜK-s samaaegne töötamine pidi kostjale teada olema. Hageja nägi oma rolli TÜKi nõunikuna võimalusena, et toetada kostja arengut ja teha haiglate vahel koostööd (dtl 331–332, 653–659). Kostja ei ole usutavalt näidanud, et see asjaolu oli talle teadmata. Asjaolu, et konkreetne lepinguline esindaja seda ei tea, ei tähenda, et kostjalt ei saanud asjaomast teadmist eeldada. Kuna hageja esitatud tõenditest võib järeldada, et TÜK-s töötamine pidi kostjale teada olema, võib järeldada, et kostja nõukogu on sellega konkludentselt nõustunud.

2-24-8271 vabandatav ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid. Kostja rikkus teenistuslepingust tulenevat kohustust maksta tasu, kostja rikkumine ei ole vabandatav. Hageja ei saanud teenistuslepingut täita kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Seega on hageja nõue tasu saamiseks 01.03.2024–30.04.2024 eest põhjendatud.

2-24-8271 Hageja teenib TÜK-s töötamise eest ajavahemikul 03.04.2023–17.05.2026 seega eelduslikult 119 063,40 eurot (93 540,82 + 25 552,58 = 119 063,40). Kuna eelduslikult oleks hageja saanud kostja juhatuse liikmena TÜK-s nõunikuna jätkata, tuleb summast nõunikuna töötamise tasu, s.o 19 161,29 eurot maha arvata. Tasust tuleb seega maha arvata 99 902,11 eurot (119 063,40 19 161,29 = 99 902,11), mis hageja sai kostja juhatusest lahkumise tõttu. Põhjendatud tasu on 85 936,60 eurot (185 838,71 - 99 902,11 = 85 936,60 eurot).

2-24-8271

2-24-8271 981,27). Kostja kanda jääb hagi rahuldamise proportsiooni arvestades 75% ehk 13 485,95 eurot (17 981,27 x 0,75 = 13 485,95). Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

22(23)

2-24-8271

Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (12 279,62 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.