nende Avaldaja: Tiivi Otsus (ik XXXXXXXXXXXX) Siim Otsus (ik XXXXXXXXXXXX) Plumps OÜ (rg-kood 17219116), juhatuse liige: Siim Otsus Torrotion OÜ (rg-kood 17118390), juhatuse liige Siim Otsus Avariivalve OÜ (rg-kood 16515462), juhatuse liige Siim Otsus Priep OÜ (rg-kood 16283520), juhatuse liige Siim Otsus OÜ Tiemme (rg-kood 16993339), juhatuse liige Janar Otsus Plumbing OÜ (rg-kood 16986859), juhatuse liige Janar Otsus Pipefy OÜ (rg-kood 12931790), juhatuse liige Janar Otsus Avariiteenus OÜ (likvideerimisel) 14733752), likvideerija Janar Otsus
Asja läbivaatamine
(rg-kood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata Tiivi Otsuse määruskaebusele lisatud tõendid.
Jätta Tartu Maakohtu 25. septembri 2025 määrus muutmata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Tiivi Otsuse kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5, § 696 lg 1). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.Tiivi Otsus (avaldaja) esitas 22. septembril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus järgmist: - tuvastada, et Põlvamaal Kanepi vallas Peetrimõisa ja Närapää külades asuva XX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX; XX kinnisasi) registriaadressina kasutamise õigust saab anda ainult avaldaja kui eluaegse isikliku kasutusõiguse omaja; - kohustada registripidajat kustutama Plumps OÜ, Torrotion OÜ, Avariivalve OÜ, Priep OÜ, OÜ Tiemme, Plumbing OÜ, Pipefy OÜ ja Avariiteenus OÜ (likvideerimisel) aadressina XX kinnisasi; - tuvastada, et 4Partner OÜ on ainus äriühing, kellel on õigus kasutada XX kinnisasja aadressi registriaadressina. XX kinnisasja omanik on Siim Otsus. Avaldaja on XX kinnisasja hoonete ja hoonetealuse maa eluaegse isikliku kasutusõiguse omaja, mis annab talle õiguse kasutada kinnisasja ja hooneid sõltumata kinnisasja omanikust, kes ei või tema õiguse teostamist piirata (asjaõigusseaduse (AÕS) § 225, § 226 lg 2). Isiklik kasutusõigus kehtib ka kõigi kolmandate isikute suhtes. Sellele vaatamata on äriregistris mitmete Siim Otsuse ja Janar Otsuse osalusega äriühingute registriaadressiks XX kinnisasja aadress. Avaldaja ei ole andnud selleks nõusolekut. Registripidaja jättis avaldaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et andmete ebaõigsus ei ole selgelt tuvastatav.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2025 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et avaldaja õigusi ei ole rikutud ning avaldusega ei ole ka taotletud eesmärki võimalik saavutada, ja keeldus avaldust TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmast. Kinnistusraamatust nähtuvalt on XX kinnisasja omanik Siim Otsus ning avaldajal on kinnisasja suhtes eluaegne isiklik tasuta kasutusõigus elamule ja kõrvalhoonetele. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on Siim Otsusel kui kinnisasja omanikul õigus kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada. Tema õigusi saab kitsendada seaduse või teiste isikute õigustega. Praegusel juhul on omaniku õigusi kitsendatud avaldaja kasuks. AÕS § 227 lg 1 järgi tähendab isiklik kasutusõigus elamule, et avaldaja saab eluruume ja kõrvalhooneid kasutada 2
oma igapäevaseks elamiseks ning Siim Otsusel ei ole õigust elamut ja kõrvalhoonet kasutada. Avaldajal tuleb arvestada, et tema õigus piirdub üksnes elamu, kõrvalhoonete ja nende aluse maa kasutamise õigusega. Registriosa väljavõttest ei nähtu, et avaldajale oleks antud isiklik kasutusõigus muuks, st et omaniku ülejäänud õiguste teostamine oleks välistatud. Ülejäänud osas võib Siim Otsus kinnisasja kasutada, vallata või käsutada. Üldjuhul on eluruumi omanik see, kes otsustab ja annab loa eluruumi aadressi kasutamiseks füüsilise isiku elukoha aadressina (rahvastikuregistri seadus § 70 lg 1 p 3, § 72, § 78, § 88). Sama põhimõte kehtib ka äriregistris kannete tegemisel. Kui äriühingu aadressiks määratakse eluruum, on vajalik eluruumi omaniku nõusolek. Siim Otsuse õigust anda nõusolek äriregistri kannete tegemiseks ei ole piiratud ning avaldaja nõusolek vajalik ei ole. Lisaks on OÜ Tiemme aadress Vallikraavi 16–5, Tartu, ning Plumbing OÜ, Pipefy OÜ ja Avariiteenus OÜ (likvideerimisel) aadress Vilja 22–33, Võru.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 25. septembri 2025 määrus ning võtta avaldus menetlusse hagita asjana ja jätkata sisulist arutelu eesmärgiga kustutada avaldaja eluruumi aadress puudutatud äriühingute registrikaardilt ilma tema kirjaliku nõusolekuta tehtud kannete tõttu; alternatiivselt kohustada maakohut täitma selgitamiskohustust, suunata avaldaja hagiavalduse täpsustamisele ja võtta asi hagimenetlusse; vajadusel keelata aadressikasutus esialgse õiguskaitse korras. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isikute või riigi kanda ja tagastada riigilõiv või mõista see välja vastaspoolelt. Vaidlust ei ole, et rahvastikuregistri puhul küsitakse omaniku nõusolekut. Praegune vaidlus puudutab aga eluruumi valduse ja kasutamise häirimist äriühingute registriaadresside tõttu. Kui omanik annab aadressi omal äranägemisel kasutada, kuid eluruumi valdaja, isikliku kasutusõiguse omanik, ei nõustu sellega, rikutakse valdaja elurahu ja valduse kaitstavat sfääri. Küsimus ei ole üksnes registripidaja tehnilises kandes, vaid faktilises häirimises, mis on kohtu hinnata. Asjaolu, et mõne äriühingu aadress on mujal, ei muuda vaidlust olematuks. Kohus saab rahuldada nõuded ka osaliselt, sh fikseerida keelu tulevikuks. Rikkumise võimalikkus tuleneb korduvatest sisenemistest, aadressikasutusest ja koormavast postiliiklusest eluruumi aadressil. Avalduse tagasilükkamine oli enneaegne, tegemist ei ole ilmse õigusliku aluseta nõudega. On vähemalt usutav rikkumiskahtlus, mis nõuab sisulist arutelu, tõendite kogumist ja hindamist. Isiklik kasutusõigus on erga omnes reaalõigus, mis kohustab igakordset omanikku ja kolmandaid isikuid õigust taluma. Õiguse sisu tuleneb kandest ja lepingust ning hõlmab valdamist ja kasutamist ulatuses, mis on vajalik rahulikuks elamiseks. Aadressi kasutamine mõjutab eluruumi ja on häiriv – post, kättetoimetamised, kontrollid, külastused. Seega on vajalik isikliku kasutusõiguse omaja nõusolek, vastasel juhul tühjeneks isiklik kasutusõigus sisust, sest omanik võiks ühepoolselt tuua eluruumi aadressile piiramatult juriidilisi isikuid. Lisaks on avaldaja esitanud negatoorhagina käsitatavad taotlused tegevuste keelamiseks või piiramiseks XX kinnisasjal.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata (TsMS 657 lg 1 p 1, § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. 3
Ringkonnakohus ei võta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendeid.
Puudub vajadus esitada ja võtta asja materjalide juurde toimikus juba olevaid dokumente ja tõendeid, sealjuures lisas avaldaja ka algsele avaldusele osad dokumendid mitmekordselt. Vaidlustatav määrus on toimikus olemas (dtl 37–39, määruskaebuse lisa dtl 136–138). Samuti esitas avaldaja koos algse avaldusega 3. augusti 2023 kinnisasja kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (dtl 8–17, määruskaebuse lisa dtl 122– 131), 12. septembri 2025 taotluse äriregistripidajale (dtl 18–21 / 24–27, määruskaebuse lisa dtl 107–110 / 132–135), 2. septembri 2025 avalduse notarile kinnistusosakonnale kandeavalduse edastamiseks (dtl 22–23 / 33–34, määruskaebuse lisa dtl 111–112) ning kinkelepingust taganemise avalduse (dtl 28–32, määruskaebuse lisa dtl 113–117). Asja materjalide juurde tuleb jätta võtmata ka avaldaja süüteoteade (dtl 101–103), Tartu Maakohtu registriosakonna 15. septembri 2025 vastus avaldaja pöördumisele (dtl 104–106), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16. septembri 2025 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (dtl 118–119), avaldaja 15. septembri 2025 nõusolek ja kinnitus registriaadressi kasutamise kohta (dtl 120–121), avaldaja 29. septembri ja 1. oktoobri 2025 e-kiri Siim Otsusele (dtl 139–140), avaldaja 24. aprilli 2025 e-kiri Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja 23. aprilli 2025 e-kiri PPA-le seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega (dtl 141–142, 143– 145). Nimetatud tõenditel ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). Kohus ei hinda praeguses asjas avalduse perspektiivituse tõttu menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustamisel tõendeid. Avaldaja 15. septembri 2025 nõusolekul ja kinnitusel registriaadressi kasutamise kohta ei ole tõendina tähtsust ka seetõttu, et tegemist on avaldaja enda koostatud dokumendiga, mis sisaldab samu asjaolusid, mis otse kohtule adresseeritud menetlusdokumendid.
7.TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 saab kohus jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendas avalduses toodud asjaolusid arvestades menetlusse võtmisest keeldumist piisavalt ja asjakohaselt ning jättis avalduse õigesti TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel perspektiivituse ning õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid TsMS § 654 lg 6, § 659 alusel. Ükski määruskaebuses esitatud väide ega asjaolu ei anna alust teha teistsugust lahendit. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Äriregistrisse kantakse äriseadustiku § 145 lg 1 p 2 alusel osaühingu kohta mh asukoht ja aadress. Ka äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 5 järgi kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile mh asukoht ja aadress. ÄRS § 10 lg 3 esimene lause näeb ette, et isiku aadressina peab registripidajale esitama isiku elu- või asukoha aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud hoone või hooneosa koha-aadressi täpsusega. Kohtu registriosakonna kodukorra § 92 p 2 alusel kantakse äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Ärinimi ja aadress” äriühingu asukohaks olev koha-aadress. Kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda ÄRS § 50 esimese lause kohaselt juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist. 4
Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et OÜ Tiemme, Plumbing OÜ, Pipefy OÜ ja Avariiteenus OÜ (likvideerimisel) äriregistrisse kantud aadress ei ole XX kinnisasja aadress. Seega ei saa nimetatud osaühingute äriregistrisse kantud aadressidega seonduv rikkuda avaldaja õigusi ning nende osas puudub avaldajal õiguskaitsevajadus ja avaldus on selgelt perspektiivitu. Samuti on avaldaja avaldus perspektiivitu Plumps OÜ, Torrotion OÜ, Avariivalve OÜ, Priep OÜ osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et XX kinnisasjale avaldaja kasuks seatud isiklik kasutusõigus elamule ja kõrvalhoonetele ei piira kinnisasja omaniku Siim Otsuse õigust lubada kanda kinnisasja asukoha aadress äriühingu aadressina äriregistrisse. Avaldaja õigus piirdub üksnes elamu, kõrvalhoonete ja nende aluse maa kasutamise õigusega ning neid kinnisasja osasid, millele piiratud asjaõigus ei laiene, võib kasutada kinnisasja omanik (vt ka Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Juura 2014, § 227 komm. 3.1). Praegusel juhul ei ole tegemist mitte niivõrd kande võimaliku ebaõigsuse küsimusega, kuivõrd omaniku ja isikliku kasutusõiguse omaja vahelise vaidlusega selle üle, mis ulatuses võib omanik kinnisasja kasutada. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et pooleli on vaidlus XX kinnisasja omandiõiguse üle, mille tulemusest sõltub, millise hagi avaldaja oma õiguste rikkumise lõpetamiseks saab esitada.
8.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg-t 1 ja kaebuse rahuldamata jätmist arvestades avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad, sest puudutatud isikutel ei ole selles menetlusetapis menetluskulusid tekkinud.
9.Avaldaja maksis määruskaebuselt riigilõivu 140 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lgte 15 ja 5 alusel tuli avaldajal tasuda määruskaebuselt riigilõiv 50 eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 90 euro tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada nõuetekohane taotlus, milles on mh ära näidatud andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.