Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetluskulude nimekiri. Kostja sai kohtunõude 29.04.2026 KÄPO kaudu ning kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 06.05.2026 vastust kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas kuna kostja on pärast kohtumenetluse algatamist hageja nõude täitnud. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus võlgnevuse väljamõistmise nõudest põhjusel, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude täitnud. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja riigilõiv hagimenetluses summas 75 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Väljamõistetud riigilõivu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb enne lahendada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada riigilõivu hageja kontole. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagist loobumise tõttu. 2(3)

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 75 eurot. Kuna kohus ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagist loobumise tõttu, on hagejal õigus saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot (75/2). Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv 37,50 eurot tuleb tagastada hageja arveldusarvele nr xxxx. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause) ning riigilõivu 102,50 euro ulatuses (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 37,50 eurot ehk 50% tagastamata riigilõivu osas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 122,50 eurot (20+102,50). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.