Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8277
Kohtuasi
A.K hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa ja I.Q vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu kahju hüvitamiseks ning I.Q vastu kinnisasja väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks ning kasutuseelise hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja A.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja I.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marta Lember
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.K määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus muutmata.
3.Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel A.K nimi tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi.
4.Mõista A.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 70 eurot. Makseinfo on lisatud määrusele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb A.K-l tasuda alates määruse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui
2-24-8277 menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.K (hageja) esitas 25.05.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa (kostja I) ja I.Q (kostja II) vastu täiteasjas nr 014/2007/1189 10.05.2024 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu kahju hüvitamiseks ning I.Q vastu kinnisasja väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks ning kasutuseeliste hüvitamiseks.
2.Maakohus keeldus 05.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega jäi hageja määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.06.2024, kui Riigikohus jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja II esitas 31.07.2024 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada menetluskulud 1431,46 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu) koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Kostja II advokaadist lepinguline esindaja tegi tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks) kostjat II esindades toiminguid kokku 7 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palus ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
4.Hageja vaidles kostja II menetluskuludele vastu, tuginedes 24.09.2024 vastuväites sellele, et tsiviilasja toimik ei sisalda ühtegi dokumenti, mis kinnitaks Mari-Liis Ranna esindusõigust. Juhuks kui kohus leiab, et Mari-Liis Rand on kostja II esindajaks, esitas hageja järgmised vastuväited. 31.07.2024 kuupäevaga menetlusdokument ei sisalda ühtegi tõendit, mis kinnitaks 1431,46 euro tasumist kostja II poolt õigusabi osutajale. Arvestades, et kostjal II tuli menetluse käigus täita ainult 28.05.2024 kohtunõue, on põhjendamatu ajakulu 20 minutit 05.06.2024 kohtutäituri seisukoha ja 05.06.24 määrusega tutvumiseks. Eelduslikult kulus hageja hinnangul nendeks toiminguteks maksimaalselt 5 minutit. Samuti on hageja hinnangul põhjendamatu ajakulu 10 minutit 20.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja klientidega suhtluseks. Jääb arusaamatuks, milliste klientidega on suheldud ning millisel eesmärgil, kui asjas on kostjaks ainult kostja II. Lisaks on tegemist ilmselgelt ülepaisutatud ajakuluga, millele eelduslikult kulus maksimaalselt 5 minutit. Ka ajakulu 10 minutit 26.06.2024 Riigikohtu määrusega tutvumiseks on ülepaisutatud, eelduslikult kulus maksimaalselt 5 minutit. 31.07.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele kulus hageja hinnangul eelduslikult maksimaalselt 30 minutit. 04.06.2024 menetlusdokumendi, s.o 3leheküljelise kohtunõude täitmise ajakulu 5 tundi ja 40 minutit on ülepaisutatud, sest vastuse koostamisel kasutatud väited on identsed tsiviilasjas nr 2-23-9972 esitatuga. Samuti ei olnud tegemist keeruka õigussuhtega. Eelduslikult kulus kohtunõude täitmiseks ja kostjaga II suhtlemiseks maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit. Kuna tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 140 eurot.
2
2-24-8277 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 05.11.2024 määrusega kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 1006,50 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 viimase lause kohaselt eeldada advokaadi esindusõiguse olemasolu. Kohtul ei ole hageja esitatu ega muude asjaolude pinnalt tekkinud advokaadi esindusõiguses kahtlust. Seega ei ole alust jätta kostja II lepingulise esindaja kulusid kindlaks määramata.
5.2.Hageja hinnangul on tõendamata, et kostja II oleks esindajale õigusabi osutamise eest tasunud. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale tasunud (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Poolel peab õigusabi tasu väljamõistmiseks olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seejuures peab TsMS § 176 lg 6 esimese ja teise lause kohaselt õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda (vt RKTKm 10.02.2026, 3-2-1-173-15, p 13). Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka advokaadist esindaja kohta. Kokkuvõtvalt ei ole kohtul tsiviilasja materjalide pinnalt tekkinud kahtlust, et kostjal II puuduks advokaadist esindaja ees õigusabi eest tasumise kohustus.
5.3.Kostja II põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 1006,5 eurot. Vaidluse keskmist keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) arvestades saab hüvitatavaks pidada maksimaalselt tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga). Kostja II menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu teine menetlusosaline peaks kandma, saab kokkuvõtvalt pidada: hagiavalduse ja lisadega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmisele ja hagi tagamise taotlusele – 4 tundi ja 20 minutit; tutvumine kohtutäituri seisukoha ja 05.06.2024 määrusega – 20 minutit; tutvumine ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega, suhtlus klientidega – 10 minutit; tutvumine Riigikohtu määrusega, suhtlus klientidega – 10 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit. Arvestades menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni, pidas kohus kostja II esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 tundi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 05.11.2024 määruse ja saata asja maakohtule kostja II menetluskulude avalduse uueks läbivaatamiseks ning määrata kostjale II tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja kohustada kostjat II esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (leping, arved, maksekorraldused). Samuti palus hageja lahendi avalikustamisel asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustamata isikukoodi ja vara andmed. 3
2-24-8277 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel valesti tuvastanud, et kostja II esindaja esindas teda ainult praeguses tsiviilasjas. Kohtule oli e-toimiku kaudu nähtav, et kostja II kasutas sama esindajat ka tsiviilasjades nr 2-23-9972 ja 224-9140 kui ka täitemenetluses täiteasjas nr 018/2024/1016, mistõttu on hagejal õigustatud alus kahelda kostja II menetluskulude põhjendatuses ja vajalikkuses. Kostja II menetluskulud sisaldavad ilmselt teises tsiviilasjas, sh täitemenetluses osutatud õigusabi kulusid. Kostja II kinnitus, et õigusabi on osutatud praeguses tsiviilasjas, on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohtul tuli eeltoodust tulenevalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eeldada, et esitatud andmed ei pruugi olla õiged, kuna tõendeid kostja II ei esitanud. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18 ja RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11) ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, sest viidatud tsiviilasjades ei olnud menetluskulude suurust vaidlustatud põhjendusel, et õigusabi kulud võivad olla seotud teiste tsiviilasjade ja täitemenetluse kuludega. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 6, kuna ei kohustanud kostjat II esitama kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, piirates seega hageja menetlusõigust tutvuda esitatud tõenditega ning vajadusel esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kuna kostja II esindaja menetluskulude suurust ja tasumist kinnitavaid tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsida asjas esitatud tõendeid ja toimingute keerukust. Hageja kordas kaebuses 24.09.2024 vastuväites esitatud seisukohti kostja II menetluskuludele ning lisas, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud ka asjaoluga, et hageja ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, kuna kohtul oli iseseisev kohustus edastada hagiavaldus menetlemiseks õigele kohtule (TsMS § 65 ja § 76 lg 3). Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Samuti ei kontrollinud kohus tasumisele kuuluva menetluskulu reaalset mõju hageja kui vähekindlustatud isiku ja osalise töövõimega isiku põhiõigustele sh hageja iseseisva toimetuleku võimele. Hagejal puuduvad rahalised vahendid nõutava menetluskulu hüvitise tasumiseks ühekordse summana. Kohtul on võimalik ajatada tasumisele kuuluv menetluskulu, arvestades hageja majanduslikku olukorda ja vältimaks täiendava täitemenetluse läbiviimist.
7.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja 4
2-24-8277 vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Kostjat II esindas siinses menetluses toimingute tegemisel advokaat Mari-Liis Rand. Asjaolu, et kostja II kasutas teda esindanud lepingulist esindajat lisaks käesolevale tsiviilasjale ka teistes tsiviilasjades ja täitemenetluses, ei anna alust kahelda käesolevas menetluses kantud kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatuses ja vajalikkuses. Maakohus on nõutava põhjalikkusega hinnanud siinse menetluse raames kostja II esindamisel tehtud toimingute vajalikkust ning ajakulu põhjendatust, arvestades seejuures asja keerukust, menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni. Määruskaebuses esitas hageja kostja II lepingulise esindaja konkreetsete toimingute ja nende ajakulu vaidlustamisel samad seisukohad, mis maakohtule 24.09.2024 esitatud vastuväites (dtl 616). Maakohus on hageja poolt vaidlustatud kostja II lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse osas juba seisukoha võtnud, vähendades seejuures kostja II lepingulise esindaja ajakulu taotletuga võrreldes 1 tunni ja 50 minuti ulatuses. Samuti vähendas maakohus kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Eeltoodut arvestades on maakohus lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hageja vastuväidete valguses hinnanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.
12.Kolleegiumil ei ole asja materjalide põhjal alust kahelda, et kostjal II on advokaadist lepingulise esindaja õigusteenuse eest tasumise kohutus, mistõttu jätab ringkonnakohus kulude kandmist tõendavad dokumendid TsMS § 176 lg 6 alusel kostjalt II välja nõudmata. Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et osundatu kehtib ka advokaadist esindaja kohta.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele tasumisele kuuluva menetluskulude hüvitise ajatamise kohta märgib ringkonnakohus, et hageja vastav taotlus määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei anna alust menetluskulude hüvitise maksmise kohustust ajatada. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Tasumise ajatamine riivab paratamatult kostja II huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Arvestades hagejalt väljamõistetud hüvitise suurust (1006,5 eurot) ning asjaolu, et määruskaebuse esitamise tõttu on hüvitise sissenõutavaks muutumine lükkunud üle aasta edasi, ei ole põhjust 5
2-24-8277 hageja kehva varalise seisundi tõttu hüvitise maksmise kohustust lahendi jõustumise järel ajatada. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust sellises olukorras hüvitise maksmist täiendavalt edasi lükata. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna pelgalt menetlusosalise võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel TsMS § 445 lg 1 järgi alust kohustuse täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17).
14.Hageja väited selle kohta, et menetluskulude tema kanda jätmine oli põhjendamatu, puudutavad menetluskulude jaotust ega anna alust muuta menetluskulude kindlaksmäärmaise määrust. Menetluskulude jaotus on määratud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega (20.06.2024 määrus), mida sai TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tulenevalt vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates. Hageja määruskaebus menetluskulude jaotust ette nägeva ringkonnakohtu määruse peale jäi aga Riigikohtu 26.06.2024 määrusega menetlusse võtmata. Seega määras maakohus menetluskulude suuruse õigesti kindlaks jõustunud lahendist tuleneva menetluskulude jaotuse alusel.
15.Hageja taotlusel asendab ringkonnakohus TsMS § 462 lg 2 alusel koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 kohtumääruse avalikustamisel hageja nime tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõistab ringkonnakohus TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse riigilõivu 70 eurot, mida hageja pidi määruskaebuselt tasuma, kuid mille tasumisest vabastas maakohus 14.11.2024 määrusega hageja, juhindudes TsMS § 184 lg-s 4 sätestatud menetlusabi jätkumisest. Enne seda andis Harju Maakohus hagejale 10.06.2024 määrusega menetlusabi teise määruskaebuse esitamisel ning hoiatas hagejat, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal arvestada võimalusega, et tal tuleb kohtulahendi alusel tasuda riigilõiv, mille tasumisest ta algselt vabastati. Seega sai hageja menetlusabi kohustusega see hiljem hüvitada. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta tuleks mõjuval põhjusel riigilõivu tasumisest TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda TsMS § 179 lg 9 järgi lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.