A S hagi kohtutäitur X vastu täiteasjas nr xxx toimunud 10.05.2024 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks ning hagi T K vastu kinnisasja väljanõudmiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A S (isikukood xxx) Kostja I: kohtutäitur X Kostja II: T K (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Mari-Liis Rand
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja taotluste ning vastuväite lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A S hagi kohtutäitur X vastu täiteasjas nr xxx toimunud 10.05.2024 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks ning hagi T K vastu kinnisasja väljanõudmiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks menetlusse võtmisest.
6.Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel hageja nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-24-8277 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A S (hageja) esitas 25.05.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur X (kosja I) vastu täiteasjas nr xxx toimunud 10.05.2024 kordus-enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks ning hagi T K (kostja II) vastu kinnisasja väljanõudmiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning talle riigi õigusabi ja menetlusabi andmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur X 06.11.2007 R K AS-i avalduse alusel täitemenetluse nr xxx. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx, millega oli hagejalt välja mõistetud 19 752,58 eurot (309 060,78 krooni). 06.11.2007 otsusega mõistis kohtutäitur hagejalt välja täiteasja täitekulud summas 2200,74 eurot. 25.05.2011 seadis kohtutäitur X täiteasjas nr xxx hagejale kuuluvatele mõttelistele osadele kinnistutest kinnisturegistri nr xxx; xxx; xxx; xxx; xxx R K AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks keelumärked.
1.2.15.08.2023 lõpetas kohtutäitur R K AS-i nõude sissenõudmise aegumisega täitemenetluse, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes 810 euro ja tasumata täitekulude 18,53 euro osas. 11.04.2024 teavitas kohtutäitur hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hagejale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa hoonestatud kinnistust kinnistusregistri nr xxx (aadressiga xxx) enampakkumisest. 13.05.2024 edastas kohtutäitur 10.05.2024 kordusenampakkumise akti, mille kohaselt müüs kohtutäitur hagejale kuulunud 1⁄2 mõttelise osa Xxx kinnistust kostjale II hinnaga 19 200 eurot.
1.3.13.05.2024 teavitas Tartu Maakohtu kinnistusosakond, et kostja II on kantud hageja asemel Xxx kinnisasja omanikuks. 22.05.2024 edastas kostja II nõude hagejale kuuluva valduse Xxx kinnistust vabastamiseks ja isiklike asjade äraviimiseks tähtajaga 05.06.2024.
1.4.Hageja palub hagiavalduses: (1) tunnistada täiteasjas nr xxx toimunud ja 10.05.2024 lõppenud kordusenampakkumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja heade kommetega ning tühistada 10.05.2024 koostatud kordusenampakkumise akt; (2) nõuda kinnisasja Xxx, xxx 1⁄2 suurune mõttelise osa valdus kostjalt II välja; (3) kasutamiseeliste hüvitamist kostja II poolt omandatud 1⁄2 mõttelise osa kinnistu registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kandmisest, s.o alates 13.05.2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni ühekordselt aastas tasutava summana, kuid mitte vähem kui 2000 eurot; (4) kostjalt II hagejale kuuluvate isiklike asjade hoiustamiseks tehtavate igakuiste mõistlike kulutuste hüvitamiseks omandatud 1⁄2 mõttelise osa hoonestatud kinnistu registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kandmisest, s.o alates 13.05.2024 kuni 2 (6)
2-24-8277 kohtuotsuse täitmiseni igakuise minimaalse maksega, mitte vähem kui 102 eurot kuus ja mitte vähem kui 1224 eurot aastas; (5) mõista kostjalt I välja ühekordselt makstav hüvitis 255 646,59 eurot.
2.Hagi tagamise vajadust põhjendab hageja vajadusega vältida hagejale olulise kahju tekitamist, kui kostja II asub realiseerima 22.05.2024 nõuet või asub sundtäitma 10.05.2024 kordusenampakkumise akti, esitades kohtutäiturile täitmisavalduse valduse vabastamiseks. Lisaks on hagi tagamise eesmärgiks kostjale II kuuluva 1⁄2 mõttelise osa Xxx kinnistust võõrandamise ja koormamise vältimine kolmandate isikute õigustega kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, mis tagab kohtulahendi täitmise hageja poolt taotletaval viisil.
2.1.Hagi tagamise taotluses (ja selle 31.05.2024 täienduses) palub hageja: (1) keelata kostjal II hageja seadusliku valduse äravõtmine ja valduse rikkumine ning hagejale kuuluvate isiklike asjade teisaldamine hoonestatud kinnistult registriosa nr xxx aadressiga xxx, xxx; (2) keelata kostjal II täiteasjas nr xxx 10.05.2024 kordusenampakkumise akti sundtäimiseks esitamine kohtutäiturile; (3) keelata kostjal II täiteasjas nr xxx 10.05.2024 kordusenampakkumise akti alusel omandatud 1⁄2 mõttelise osa hoonestatud kinnistust registriosa nr xxx aadressiga xxx, xxx, võõrandamisele ja koormamisele suunatud tehingute tegemine; (4) kanda kostjale II kuuluvale mõttelisele osale kinnistust registriosa nr xxx (aadressiga xxx, xxx) III jakku märge käesolevas asjas tehtava hagi tagamise määruse kohta; (5) arestida hageja kasuks kostjale II kuuluv arveldusarve nr xxx Swedbank AS-is; (6) keelata Saaremaa Vallavalitsusel ja kostjal II hageja elukoha muutmine rahvastikuregistris kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
3.Kohus kuulas kostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 3 teise lause alusel enne hagi tagamise taotluse lahendamist ära.
3.1.Kostja I vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu. Täiteasjaga nr xxx on ühinenud teised sissenõudjad tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 149. Täitemenetluses on hageja suhtes sundtäitmisel 15 nõuet. Täitemenetluses nr xxx on kohtutäitur korraldanud kokku 40 enampakkumist, mis kõik on nurjunud osalejate puudumise tõttu. Enampakkumine on toimunud õiguspäraselt vastavalt TMS-s sätestatud tingimustele. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis oleksid enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja väljatoodud põhjus enampakkumise kehtetuks tunnistamisel vastuolu hea usu ja heade kommete põhimõttega ei ole enampakkumise oluline tingimus. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
3.2.Enampakkumisel müüdud kinnisasi arestiti 13.03.2014. Akt oli kehtiv kuni arestitud kinnistu enampakkumisel müümiseni, s.o 10.05.2024. Akti ei muuda kehtetuks see, kui sissenõudja nõue vahepeal aegus. Tulenevalt TMS § 481 lg-st 1 ja kohtutäituri seaduse § 32 lg-st 3 ja §-st 412 koostas kohtutäitur tasumata täitekulude kohta otsuse, mis on jätkuvalt täitedokumendiks. Harju Maakohtu määrusega nr xxx tunnistati nimetatud kohtutäituri tasu otsus õiguspäraseks. Kohtutäituril on õigus keelduda täitemenetluse lõpetamisest ja asja arestist vabastamisest kuniks on tasutud kohtutäituri tasu. Seda seisukohta on märkinud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-10815. Kohtutäitur ei saa põhitasu nõudes alustada uut täitemenetlust või 3 (6)
2-24-8277 esitada uue täitemenetluse alustamiseks avaldust mõnele teisele kohtu-täiturile, sest see tooks kaasa uue põhitasu määramise otsuse ning lõputu täitemenetluste jada.
3.3.Kostja II vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu. Kostja II hinnangul on hageja nõue tunnistada enampakkumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja heade kommetega õiguslikult perspektiivitu. xxx kinnistu on arestitud juba 2014. aastal. Kui hagejal oli kohtutäiturile etteheiteid kinnistu arestimisega seoses, tuli hagejal need TMS § 217 lg 1 kohaselt juba varem esitada. xxx kinnistu ei olnud arestitud ainult kohtutäituri nõude tagamiseks, nagu püüab hageja eksitavalt väita. Kohtutäituri nõudega on ühinenud teised sissenõudjad, kelle nõuete katteks enampakkumine toimus. xxx kinnistu ei ole hageja peamine elukoht, nagu hageja eksitavalt väidab, vaid hageja on kinnistut kasutanud ainult suvisel perioodil. Hageja on ka ise xxx kinnistut erinevate hüpoteekidega koormanud.
3.4.Hageja ei ole veenvalt selgitanud, kuidas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Samuti jääb arusaamatuks, milles seisneb oluline kahju või omavoli, mida peab vältima õigussuhte esialgse reguleerimisega. Kostja II ei ole pöördunud kohtutäituri poole xxx kinnistu valduse vabastamiseks. Samuti ei oleks valduse vabastamiseks kohtutäituri poole pöördumise näol tegemist omavoliga. Kostjal II kui xxx kinnistu kaasomanikul juba on xxx kinnistu valdus, seega on igasugused viited omavolile arusaamatud ja põhjendamatud. Kostja II hinnangul ei ole hagi tagamise eeldused täidetud. Hagi tagamine takistaks kostjal II oma omanikuõigusi teostada, mis ei ole perspektiivitu hagi puhul õigustatud.
4.Hageja esitas 28.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja heidab kohtule ette, et kohus ei asunud hagi tagamise taotlust lahendama, vaid koostas 28.05.2024 kohtunõude, millega andis kostjale II võimaluse esitada omapoolne seisukoht.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 69 lg 1 sätestab, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda (TsMS § 69 lg 4 esimene lause).
6.TsMS § 99 lg 1 näeb erandliku kohtualluvusena ette, et kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on: 3) kinnisasja valduse kaitse; 5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue. Hageja kinnisasja valduse kaitse, selle valduse väljaandmise ja kasutuseeliste nõuded on tihedalt seotud xxx kinnisasjaga. Eelnimetatud kinnisasi asub xxx. Nimetatud nõudeid saab erandliku kohtualluvuse tõttu esitada vaid kinnisasja asukoha järgsele kohtule. Samuti tuleb vaidlusaluse kinnisasja asukohast lähtuda kohtualluvuse kindlaksmääramisel kinnisasja sundtäitmisega seotud nõude osas.
7.Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 3 kohaselt on Pärnu Maakohtu tööpiirkonnaks mh Saare maakond. Eeltoodust tulenevalt allub hagiavaldus Pärnu Maakohtule. Selliselt on Pärnu Maakohtule varasemalt esitatud nii A S hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust registriosa nr xxx aadressiga xxx, xxx välja nõudmiseks (tsiviilasi nr xxx) kui ka sama kinnisasja suhtes esitatud avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr xxx).
8.TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg-st 7 tuleneb, et kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel sama seadustiku §-s 75 sätestatut, mille teise 4 (6)
2-24-8277 lõike kohaselt saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Antud juhul ei saada Harju Maakohus kohtuasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, sest hagi menetlemisest tuleb keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.TMS § 223 lg 1 alusel võib enampakkumise hagi alusel kehtetuks tunnistada, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Arestimine on TMS §-dest 55 ja 137 tulenevalt tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh kui vara on arestitud kehtiva täitedokumendita.
10.Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis saaks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Enampakkumisel müüdud kinnisasi arestiti 13.03.2014. Etteheited seoses kinnisasja arestimisega tuli hagejal esitada TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See kehtib ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitades. Sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada ja selliselt rikkumise tagajärgi kõrvaldada (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 13). Samal põhjusel ei saa enampakkumise olulise tingimuse rikkumise tuvastamiseks alust anda väide, et kinnisasi müüdi alla selle hariliku väärtuse. Hagiavalduses esile toodu kohaselt arestiti kinnisasi mh ka täitmiskulude katteks. Arestimine ei muutu tühiseks sissenõudja nõude aegumise korral. TMS § 2231 lg 6 ja § 481 lg 4 järgi ei vabasta nõude aegumine võlgnikku täitekulude kandmisest. Tulenevalt TMS § 481 lg-st 1 ja kohtutäituri seaduse §-st 412 koostab kohtutäitur tasumata täitekulude kohta uue otsuse, mis on samas täiteasjas jätkuvalt täitedokumendiks (vt TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 7 jj). Kohtu hinnangul ei ole selline regulatsioon põhiseadusega vastuolus. Olukorras, kus täitemenetluses on võlgniku vara arestitud, ei vabastata võlgniku vara arestist, vaid tasunõude sissenõudmine toimub samas menetluses ja sama arestimisakti alusel (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 12–13). Harju Maakohtu 15.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxx on hageja suhtes siduvalt tuvastatud kohtutäituri 15.08.2023 uue tasu väljamõistmise ja selle tagamiseks võlgniku vara jätkuva arestimise otsuse õiguspärasus. Isegi kui enampakkumisel müüdud kinnisasi oleks hageja püsielukohaks, millele kostja II vaidleb vastu ja mida ei kinnita mh hageja poolt hagiavalduses märgitud aadress, ei tähenda püsielukoha või lapsepõlvekodu müümine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist ega saa sellel põhjusel olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtutäituril on seadusest tulenev kohustus täitemenetlus läbi viia ja õigus kinnisasi enampakkumisel müüa.
11.Kokkuvõtvalt on hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada. Sellest tulenevalt puudub perspektiiv ka hageja teistel nõuetel, mille eelduseks on läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamine või p-s 10 kirjeldatud väidetavad rikkumised täitemenetluse läbiviimisel. Hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv.
12.Hageja on koos hagiavaldusega esitanud hagi tagamise taotluse, mille lahendamisel tuleb kohtul hinnata hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kuna kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud, kuid käesoleval juhul kohus hagi menetlusse ei võta, jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata. Lisaks ei ole hageja kohtule usutavaks muutnud, et kordus5 (6)
2-24-8277 enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel. Vaidlusaluse täiteasjaga on ühinenud teised sissenõudjad ning täitemenetluses on hageja suhtes sundtäitmisel 15 nõuet. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, milles seisneb oluline kahju või omavoli, mida peab vältima õigussuhte esialgse reguleerimisega. Hagi asjaoludest nähtub (ja seda on ka kostja II kinnitanud), et kostja II ei ole xxx kinnistu valduse vabastamiseks kohtutäituri poole pöördunud. Samuti ei oleks valduse vabastamiseks kohtutäituri poole pöördumise näol tegemist omavoliga. Liiatigi on kostjal II xxx kinnistu kaasomanikul juba kinnistu valdus. Seega ei saaks kohus hagi tagamise taotlust põhjendatuks pidada ka hagi edulootuse jaatamisel.
13.Hageja taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi andmiseks tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata. Hageja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole seetõttu eeldatavasti edukas.
14.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, kuna leiab, et kostjate ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist ja hagi menetlusse võtmist oli õiguspärane ega kahjustanud hageja menetlusõigusi. Hagi tagamise taotlusest ei nähtunud, et kostjate ärakuulamine võiks tekitada hagejale pöördumatut kahju. Taotluse esitamise ajaks ei olnud kostja II algatanud sundtäitmist valduse vabastamiseks (vt ka eespool p 12).
15.Hageja on palunud asendada lahendis selle avalikustamisel tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Kohus rahuldab hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi (TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).
16.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Sama järelm saabub ka juhul, kui kohus avaldust selle elektroonilise esitamise tõttu ei tagasta.
17.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
18.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 alusel esitada määruskaebuse. TsMS § 191 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse menetlusabi ja riigi õigusabi andmisest keeldumise peale. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise ja vastuväite lahendamise peale määruskaebuse esitamist TsMS ei võimalda. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024. a määrusega nr 2-24-8277
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.