Aktiva Finance Group OÜ hagi S I vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5676,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Urmas Tross
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S I vastu osaliselt.
2.Mõista S I Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja S I vahel 14.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr L3783399 tulenev põhivõlg 470,20 eurot ja viivis perioodi 10.03.2024–13.05.2026 eest 114,55 eurot.
3.Mõista S I Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (470,20 eurot) alates 14.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista S I Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja S I vahel 22.03.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3787171 ja 01.04.2022 lepingu muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlg 2000 eurot ja viivis perioodi 23.03.2023– 13.05.2026 eest 712,89 eurot.
5.Mõista S I Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2000 eurot) alates 14.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi S I vastu ülejäänud osas (intress, lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulud, lepingutasu) rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt S I kasuks välja menetluskulud (õigusabikulud) 1540 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna edasikaebamiseks luba. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 20.08.2025 hagi (täiendatud 01.10.2025 ja 15.10.2025) S I (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2561,59 eurot, intressi 203,07 eurot, sissenõudmiskulude 90 eurot ja viivise 2561,59 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (krediidiandja) ja kostja 22.03.2022 krediidikontolepingu nr KK3787171, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1000 eurot. 01.04.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu muutmise kokkuleppe, millega krediidilimiiti suurendati 2000 euroni. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40% ja krediidi kulukuse määras 48,39%. Kostja võttis krediidi kasutusse järgmiselt: 22.03.2022 500 eurot, 01.04.2022 950 eurot, 03.04.2022 300 eurot ja 250 eurot, kokku 2000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4061 lg 4 p 2 järgi tuli kostjal saadud krediit 2000 eurot tagastada 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 22.04.2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 22.03.2023. Krediidiandja võttis lepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed, mida kontrollis Pensioniregistri andmete alusel. Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1250,46 eurot (laenutaotluses 1300 eurot). Väljaminekuteks arvestati 434,90 eurot (liising/järelmaks 400 eurot ja laenumakse 34,90 eurot) ning majapidamiskuludeks 225 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 53,33 eurot. Arvestades kostja kõiki kulusid, jäi talle raha reservi vähemalt 537,23 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostja kohta polnud. 01.04.2022 muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja kostja keskmise sissetulekuga 1239,22 eurot. Väljaminekuteks arvestati 434,90 eurot ja majapidamiskuludeks 225 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 106,67 eurot. Arvestades kõiki kostja kulusid, jäi talle raha reservi vähemalt 472,65 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, jäädes võlgnevusse 10.06.2022, 10.07.2022 ja 10.08.2022 osamakse tasumisega. Krediidiandja saatis kostjale 10.08.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. 2
Kuna võlgnevust ei tasutud, luges krediidiandja 25.08.2022 lepingu üles öelduks. Kostjal on hageja ees põhivõlg 2000 eurot, intressivõlg alates 10.06.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni s.o 10.08.2022, kokku 155,56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise alates 26.08.2025 kuni hagi esitamiseni 19.08.2025 lepingujärgse intressimääraga 40%, s.o 2386,80 eurot. Hageja vähendab viivise summat põhisummani 2000 eurot.
3.14.03.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr L3783399, mille alusel sai kostja laenu 600 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 34,24% ja krediidi kulukuse määras 49%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 14.03.2022–09.03.2024. Krediidiandja võttis lepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed, mida kontrollis Pensioniregistri andmete alusel. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 1300 eurot ning kohustustena liising/järelmaks 400 eurot kuus. Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1250,46 eurot. Väljaminekuteks arvestati 400 eurot ja majapidamiskuludeks 225 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 34,90 eurot. Arvestades kostja kõiki kulusid, jäi talle raha reservi vähemalt 590,56 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostja kohta polnud. Kostja tegi tagasimakseid kokku 99,80 eurot, millest arvestati 38,41 eurot põhiosa katteks, 31,39 eurot intressi katteks ja 30 eurot lepingutasu katteks. Kostja jäi võlgnevusse 09.06.2022, 09.07.2022 ja 09.08.2022 osamaksete tasumisega. Krediidiandja saatis kostjale 09.08.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kuna võlgnevust ei tasutud, luges krediidiandja 24.08.2022 lepingu üles öelduks. Kostjal on hageja ees põhivõlg 561,59 eurot. Kostjal on intressivõlg alates 4. osamaksest (09.06.2022) kuni ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni (09.08.2022) kokku 47,51 eurot (16,56+15,5+15,45). Kostja intressi tasunud ei ole. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates 25.08.2025 kuni hagi esitamiseni 19.08.2025 lepingujärgse intressimääraga 34,34%, s.o 574,23 eurot. Hageja vähendab viivise summat põhisummani 561,59 eurot.
4.Hageja esitas 01.10.2025 ja 15.10.2025 nõuete ümberarvestuse. Seoses lepinguga nr KK3787171 märgib hageja, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 2000 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.08.2022 lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas. Seoses lepinguga nr TL3783399 märgib hageja, et kui arvestada kõik kostja maksed (99,80 eurot) põhinõude katteks, siis moodustab kostja põhivõlg 500,20 eurot ja lepingut ei saa lugeda 24.08.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on kostja viivituses alates 7. osamaksest (09.09.2022). Seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja nõuab viivist alates lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o alates 10.03.2024 lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 34,34% aastas.
5.Hagi ei ole aegunud. Kostjale saadeti 09.08.2022 ja 10.08.2022 lepingute ülesütlemise hoiatused. Lepingud öeldi üles alles 24.08.2022 ja 25.08.2022, mis on ka selgelt teatistes välja toodud. Hagi esitati 19.08.2025 ehk enne nõude aegumist. 3
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja nõue on aegunud. Hagi lisade kohaselt ütles krediidiandja lepingu nr KK3787171 üles 10.08.2022 ja lepingu nr L3783399 üles 09.08.2022. Nende teavitustega algas hageja nõuete aegumistähtaja kulgemine. Hagi esitati 20.08.2025, seega rohkem kui kolm aastat laenulepingute lõpetamisest.
8.Tarbijakrediidilepingutele kohaldunud krediidi kulukuse määrad ei ole seadusega kooskõlas, mistõttu on lepingud tühised. Laenulepingu nr KK3787171 krediidi kulukuse määr oli 48,39% ja laenulepingu nr L3783399 krediidi kulukuse määr 49%. 2022 aprillis tarbimislaenude väljaandmisel kehtis Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 05.2022 seisuga 16,30%. Seega kolmekordne krediidi kulukuse määr laenu väljastamisel oli u 48,90%. Kostjal tuleks seega maksta tagasi üksnes saadud laenude põhiosa. Laenulepingu nr KK3787171 alusel on laekunud kostja pangakontole 2000 eurot ja laenulepingu nr L3783399 alusel 570 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud lepingu nr L3783399 põhiosa tagasi 38,41 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada kokku põhiosa 2532 eurot.
9.Krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagist nähtuvalt on mõlema laenu taotlemisel info sissetuleku kohta, mis oli u 1250–1300 eurot, ja majapidamiskulude kohta, mis oli u 225 eurot, liising u 400 eurot. Muid andmeid, nagu varalised kohustused, varasemate finantskohustuste täitmine ja sellest tulenevad mõjud, ega ka muid andmeid andmekogudest ei kogutud. Kui töötasu oli ainult 1250–1300 eurot ja kohustusi kokku juba 625 eurot, poleks pidanud 2000 eurot laenu üldse andma. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Seega on lepingud ka sel alusel tühised ja hageja saab nõuda tagasi üksnes põhisummat ja seadusjärgses määras intressi. Kokku tuleks kostjal tagastada laenu põhiosa 2532 eurot ja tasuda intressi perioodi 09.08.2022–20.08.2025 eest 486,78 eurot, kokku 3018,78 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (krediidiandja) ja kostja 22.03.2022 krediidikontolepingu nr KK3787171, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1000 eurot. 01.04.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu muutmise kokkuleppe, millega limiiti suurendati 2000 euroni. 14.03.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr L3783399, mille alusel sai kostja laenu 600 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
12.Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud ning et lepingud on tühised krediidi kulukuse määra vastuolu tõttu seadusega, samuti põhjusel, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4
14.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
15.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagi on aegunud. Hagiavalduse kohaselt ütles esialgne võlausaldaja lepingu nr KK3787171 üles 25.08.2022 ja lepingu nr TL3783399 üles 24.08.2025. Kostja leiab, et lepingud olid üles öeldud vastavalt 10.08.2022 ja 09.08.2022. Hagiavalduse lisaks olevast lepingu nr KK3787171 ülesütlemise teatisest (dtl 34) nähtub, et krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning juhul, kui võlgnevust ei tasuta, loeb lepingu üles öelduks alates 25.08.2022. Hagiavalduse lisaks olevast lepingu nr TL3783399 ülesütlemise teatisest (dtl 35) nähtub, et krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning juhul, kui võlgnevust ei tasuta, loeb lepingu üles öelduks alates 24.08.2022. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, saab lugeda lepingud üles öelduks vastavalt 25.08.2022 ja 24.08.2022. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). Lepingud öeldi üles 25.08.2022 ja 24.08.2022, mil muutusid lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja ühtlasi hakkas kulgema nõuete aegumistähtaeg. Hageja esitas kohtusse hagiavalduse 20.08.2025, seega enne kolme aasta möödumist nõuete sissenõutavaks muutumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud.
16.Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et tarbijakrediidilepingutele kohaldunud krediidi kulukuse määrad ei ole seadusega kooskõlas. Lepingu nr KK3787171 sõlmimise ajal 22.03.2022 ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 01.04.2022 ning lepingu nr L3783399 sõlmimise ajal 14.03.2022 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,95% (avaldatud 30.11.2021, viimati uuendatud 22.12.2021). Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 48,39% ja 49% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 50,85%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kostja viitab hagivastuses ekslikult krediidi kulukuse määrale, mis on avaldatud alles 31.05.2022 (viimati uuendatud 22.06.2022), seega peale vaidlusaluste lepingute sõlmimist.
17.Kohus nõustub aga kostja vastuväitega, et krediidiandja ei ole järginud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 5
Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis 22.03.2022 lepingu ja 01.04.2022 lepingu muutmise kokkuleppe ning 14.03.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja lepingu nr KK3787171 sõlmimisel (22.03.2022), et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Pensioniregistri päringu alusel on kostja keskmine sissetulek 1250,46 eurot, väljaminekuteks arvestati kostja märgitud 434,90 eurot (liising/järelmaks 400 eurot ja laenumakse 34,90 eurot) ning majapidamiskuludena 225 eurot. Arvestades laenu osamakset (53,33 eurot), jäi kostjale vaba raha 532,55 eurot. 01.04.2022 muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja Pensioniregistri väljavõtte alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1239,22 eurot. Väljaminekuteks arvestati 434,90 eurot ja majapidamiskuludeks 225 eurot. Arvestades laenu osamakset (106,67 eurot), jäi kostjale vaba raha 472,65 eurot. Laenulepingu nr TL3783399 sõlmimisel (14.03.2022) arvestas krediidiandja Pensioniregistri väljavõtte alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1250,46 eurot. Väljaminekuteks arvestati 400 eurot ja majapidamiskuludeks 225 eurot. Arvestades laenu osamakset (34,90 eurot), jäi kostjale vaba raha 590,56 eurot. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Kohus selgitas eeltoodut hagejale ka 08.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses ja andis hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt laenuandja krediidianalüüsi. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja tuvastanud kostja keskmise töötasu Pensioniregistri andmete põhjal. Samuti tegi krediidiandja päringud krediidiinfo andmebaasidesse.
6
Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, mis aga kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, seega ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Kohus märgib, et majandamiskuludena arvestatud summa 225 eurot on ka väiksem kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 2022. aastal (303,38 eurot). Kostja tegelikku majapidamiskulude suurust saanuks kontrollida kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvatelt andmetelt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.
19.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 teise lause tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
7
21.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on lepingu nr KK3787171 kehtivalt üles öelnud. Hageja märgib 15.10.2025 menetlusdokumendis, et kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, seega on ülesütlemine kehtiv. Hageja selgitab, et VÕS § 4061 lg 4 p 2 järgi tuli kostjal saadud krediit 2000 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, seega esimese tagasimakse tasumise tähtpäev oli 22.04.2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev oli 22.03.2023. Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses kolme järjestikuse tagasimakse (10.06.2022, 10.07.2022 ja 10.08.2022) tasumisega. Tasuda tuli iga kuu 10. kuupäevaks (dtl 18). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles alates 25.08.2022 (dtl 34). Hageja ei esitanud kohtule lepingust tulenevate nõuete ümberarvestust leides, et praeguseks on saabunud kõigi osamaksete tasumise tähtpäev ja kogu laenusumma seega sissenõutavaks muutunud. Kohus märgib, et kuna hageja ei esitanud nõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Samas, kuna hageja on esile toonud, et viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 22.03.2023, on kõik laenu osamaksed muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
22.Hageja palub kostjalt lepingu nr KK3787171 alusel välja mõista põhivõla 2000 eurot. Kostja on 06.04.2026 vastuses hagile nõustunud, et sai viidatud lepingu alusel laenu 2000 eurot (dtl 219). Seega tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 2000 eurot.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 155,56 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 40% aastas (dtl 15). Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust, milles oleks arvestatud intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu on hageja intressinõue arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus jätab selle tervikuna rahuldamata.
24.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 40% alates ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 26.08.2022 kuni hagi esitamiseni. Hageja vähendab viivisenõude põhinõudeni 2000 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Samuti ei saa hageja viivist nõuda alates 26.08.2022. Kuna hageja ei esitanud lepingust tulenevate nõuete ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas krediidiandja ütles lepingu 25.08.2022 kehtivalt üles. Seega tuleb lepingu lõppemise ajaks lugeda viimase osamakse tasumise tähtpäev s.o 22.03.2022, millele järgnevast päevast on hagejal õigus viivist nõuda. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2000 eurot perioodil 23.03.2023 kuni otsuse tegemiseni (13.05.2026) ja mõistab kostjalt välja viivise 712,89 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). 8
Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja tugineb sissenõudmiskulu suuruse osas VÕS § 113 2 lg 2 p-le 3. Selle eelduseks on, et leping on lõppenud. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid seoses 21.09.2022, 27.10.2022 ja 07.12.2022 tasuliste kirjade saatmisega. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandjal oli alus lepingu ülesütlemiseks ka nõude ümberarvestuse korral. Seega ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulu pärast lepingu ülesütlemist. Kohus jätab sissenõudmiskulude osas hagi rahuldamata.
26.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu nr TL3783399 kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas kohtule 01.10.2025 nõuete ümberarvestuse, milles märgib, et kui arvestada kõik kostja maksed (99,80 eurot) põhinõude katteks, siis on kostja põhivõlg 500,20 eurot ja lepingut ei saa lugeda 24.08.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega viivituses. Seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Kohus märgib, et hageja esitatud maksegraafikust nähtub, et viimase osamakse tähtaeg oli 09.03.2024 (dtl 26). Seega on kõik laenu osamaksed muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
27.Hageja palub kostjalt lepingu nr TL3783399 alusel välja mõista põhivõla 500,20 eurot. Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja lepingu alusel saanud laenu 600 eurot ja tasunud kokku 99,80 eurot. Kostja vastuse kohaselt sai ta nimetatud lepingu alusel laenu 570 eurot (dtl 219, 255). Sama nähtub hageja esitatud laenu väljamakse maksekorraldusest (dtl 141). Lepingu järgi oli laenusumma 600 eurot, aga selles sisaldus ka lepingutasu 30 eurot (dtl 26). Seega tuleb laenusummaks lugeda 570 eurot. Kuna kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 99,80 eurot, tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 470,20 eurot (570-99,80).
28.Kohus jätab rahuldamata põhivõlana nõutud lepingutasu 30 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu kostja muid tasusid (sh lepingutasu) hagejale ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 teine lause), jääb lepingutasu nõue tervikuna rahuldamata.
29.01.10.2025 ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 34,34% aastas alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 10.03.2024 (dtl 104). Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 470,20 eurot perioodil 10.03.2024 kuni otsuse tegemiseni (13.05.2026) ja mõistab kostjalt välja viivise 114,55 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). 9
Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
30.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jääb VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud intressinõue 47,51 eurot. Samuti jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue 40 eurot, kuna hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud temalt nendega kaasnevate kulude väljamõistmine.
31.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla kokku 2470,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 827,44 eurot, samuti lisanduva viivise. Ülejäänud osas (intressinõue, lepingujärgne viivisenõue, lepingutasu, võla sissenõudmiskulud) jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõla 2561,59 euro, intressi 203,07 euro, sissenõudmiskulude 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2561,59 euro, s.o kokku 5416,25 euro väljamõistmist. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 3297,64 eurot. Kostja on teinud hagejale menetluses mitu kompromissipakkumist: ettepaneku tasuda hagejale 2997,50 eurot ühe maksena (dtl 238), samuti ettepaneku tasuda hagejale 3500 eurot (dtl 233). Kohus tegi 07.04.2026 määruses pooltele kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale laenulepingutest tuleneva võlgnevuse ja osaliselt menetluskulude katteks kokku 3200 eurot ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja nõustus kohtu ettepanekuga (dtl 245), hageja ettepanekuga ei nõustunud ja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde (dtl 248). Arvestades, et kohus rahuldas kokkuvõttes hagi sarnases ulatuses (3297,64 eurot) nagu pakkus kompromissina kostja, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta siinse asja menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel tervikuna hageja kanda. Kostja tegi korduvalt jõupingutusi kompromissi sõlmimiseks ning ka kohus püüdis pooli suunata asja kokkuleppel lahendamisele. Hageja ettepanekutega ei nõustunud ja omapoolse ettepanekuna esitas sisuliselt sama nõude nagu hagiavalduses (dtl 236).
34.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 1540 eurot 14 tunni õigusabi eest tunnitasuga 110 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja osas seisukohta. 10
36.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
37.Kostja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: 1) hagimaterjalidega tutvumine, 30.11.2025 taotluse esitamine – 3 tundi 30 minutit (385 eurot); 2) 06.04.2026 hagivastuse koostamine – 5 tundi 30 minutit (605 eurot); 3) 08.04.2026 kompromissi kooskõlastus kostjaga ja esitamine – 1 tund (110 eurot); 4) 26.04.2026 vastuse koostamine hageja seisukohtadele – 4 tundi (440 eurot).
38.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja turuhinnale ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
39.Kohus kontrollis toimiku materjalide põhjal kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Seega peab kohus kostja esindajakulusid täies ulatuses, s.o 14 tunni eest põhjendatuks. Hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikulud 1540 eurot.
40.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1540 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.