B2 Impact OÜ hagi Z.A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja Z.A, isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi Z.A vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja Z.A-lt B2 Impact OÜ kasuks Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja Z.A vahel 13. jaanuaril 2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhivõlg 1980,10 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 203,51 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Z.A vastu põhivõla nõudes 769,48 euro ulatuses, intressinõudes 387,95 euro ulatuses ja viivisenõudes 623,96 euro ulatuses.
Jätta menetluskulud 56% ulatuses Z.A ja 44% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.2.Määrata B2 Impact OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 288,40 eurot.
1
4.3.Mõista välja Z.A-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 288,40 eurot.
4.4.Välja mõistetud menetluskulude summalt (288,40 eurot) tuleb Z.A-l tasuda B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. novembril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.A-lt (kostja) 3748,39
2
euro saamiseks. Kohus tegi 7. novembril 2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 19. veebruaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 11. märtsil 2025 maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2749,58 eurot, intressid 387,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 827,47 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
Hagi aluseks on Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja vahel 13. jaanuaril 2023 sõlmitud krediidileping (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot.
28.märtsil 2023 sõlmiti lepingu lisa, millega suurendati limiiti summani 2800 eurot. Lepingu alusel teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kokku summas 3296 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi detsember 2023 kuni märts 2024 arvete tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 12. aprillil 2024 üles. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale, milles teavitas kostjat 3. mail 2024. Kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid summas 1315,90 eurot, millest arvestati põhisumma katteks 496,42 eurot, kulude katteks 75,48 eurot ja intressi katteks 744 eurot.
Tartu Maakohus võttis 27. mai 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 5. veebruaril 2026 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (26. veebruar 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
Kohus koostas 19. märtsil 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestusega.
Hageja esitas 6. aprillil 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise järgimist. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tugineb hageja VÕS § 4034 lg-le 7 ning leiab, et selle tagajärjeks ei ole krediidilepingu tühisus, vaid üksnes lepingujärgse intressi vähendamine seadusjärgse määrani ja muude krediidikulude äralangemine. Hageja märgib, et krediidikonto lepingu eripära tõttu puudub võimalus koostada uut maksegraafikut, kuna tegemist on tähtajatu ja muutuva kasutusmahuga krediidisuhtega. Hageja selgitab, et kostja 3
kasutas krediiti kokku 3296 euro ulatuses ning tasus lepingu kehtivuse ajal kokku 1315,90 eurot. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul tasumata põhivõlg 1980,10 eurot, millele lisanduvad sissenõudmiskulud 35 eurot, seadusjärgne intress 31,37 eurot ning seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni summas 203,51 eurot. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning hagis esitatud asjaolud võimaldavad teha tagaseljaotsuse. Samas on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul esitab kohus põhjendused osas, milles hagi jäetakse rahuldamata või milles on vajalik selgitada hageja nõude õiguslikku põhjendatust.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja 13. jaanuaril 2023 krediidilepingu (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugines krediidiandja peamiselt kostja pangakonto väljavõttele ajavahemikul 15. oktoober 2022 kuni 10. jaanuar 2023 ning viitas maksehäireregistri andmetele, kuid vastavaid päringuid kohtule esitatud ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 98 – 120) nähtub, et kostjal on laenukohustus Swedbank AS ees lepingu nr 08-073800 alusel, samuti täiendavad laenukohustused. Lisaks nähtub, et kostja on 8. jaanuaril 2023 saanud laenu summas 400 eurot lepingu nr 2102276180 alusel ning 1342 eurot lepingu nr 2102276183 alusel. Väljavõttest ilmneb ka, et kostjale on tehtud väljamakseid krediidikonto lepingu nr KK3587165 alusel, millest tulenevad kostjale igakuised maksekohustused. Samuti on toimunud laenulepingu nr SR3726486 pikendamine. Kostja sissetulekud on olnud muutuvad, novembris 2022 oli sissetulek 2815 eurot, samas jaanuaris 2023 vastavalt 300 eurot ja 1368 eurot, Samas nähtub konto väljavõttest ka märkimisväärseid väljaminekuid, sealhulgas 400 eurot (märgitud kui „uncategorized“) ning 633,20 eurot (märgitud kui „home mortgage“). Lisaks ilmneb, et kostjale on andnud laenu ka eraisikud. Isegi nimetatud lühikese perioodi pangakonto väljavõttest nähtusid kostja olemasolevad laenukohustused ning asjaolu, et kostja oli saanud laene ka eraisikutelt. Vaatamata sellele ei küsinud krediidiandja kostjalt täiendavaid selgitusi ega andmeid tema olemasolevate kohustuste kohta ega 4
arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel täiel määral pangakonto väljavõttest nähtuvaid finantskohustusi. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 tähenduses piisava kindlusega veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
11.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Esitatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 1980,10 eurot (3296 – 1315,90), sissenõudmiskulud 35 eurot, intress summas 31,37 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 203,51 eurot.
12.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhinõude osas summas 1980,10 eurot, sissenõudmiskulude osas summas 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste osas summas 203,51 eurot.
13.Kohus on seisukohal, et hageja intressinõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestust nõutava intressi kohta. Nõude ümberarvestusele on lisatud intressiarvestus VÕS § 94 lg-s sätestatud seadusjärgses intressimääras perioodi kohta 3. detsember 2023 kuni 12. aprill 2024. Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 12. aprill 2024. Hagiavalduse kohaselt on teinud kostja lepingu kehtivuse ajal laenu katteks tagasimakseid. Samas ei ole selge, millal ja mis summades on kostja tagasimakseid teinud ning milliselt summalt millise aja eest on hagejal õigust intressi nõuda. Kohus ei saa lähtuda hageja lähtekohast, et ta saab nõuda intressi viimasest väljamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni, sest teada ei ole kostja poolt tagasimaksete kuupäevi. Seega on hageja intressinõue ebaselge ning kohus jätab selle rahuldamata.
14.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla nõudes (2749,58 – 1980,10) 769,48 euro ulatuses, intressinõudes 387,95 euro ulatuses ja viivisenõudes (827,47- 203,51) 623,96 euro ulatuses.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
16.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses.
5
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud lõpliku nõude 56% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 56% ulatuses kostja ning 44% ulatuses hageja kanda.
19.Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot.
20.Kohtu hinnangul on hageja kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 455 eurot, kohtutäituri tasu summas 40 eurot, mis on käsitletav menetlusega seotud kuluna TsMS § 144 p 5 1 tähenduses ning maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot TsMS § 4842 alusel.
21.Kuna kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskuludest 56% kostja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 288,40 eurot.
22.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.