Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

hageja Green-Moto (pankrotis) kasuks

(i) (ii) (iii)

Tartu Maakohus nimetas 28.11.2025.a. võlgnikule ajutise pankrotihalduri ja kuulutas 05.02.2026.a. välja võlgniku pankroti (lisad 1 ja 2). Kohus nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri (hageja). V.M ja Z.F (kostjad) omandasid 14.07.2023.a. Põltsamaa vallaga sõlmitud lepingu alusel ühisomandisse kinnisasja Põltsamaa linnas XXX. Kostjad soovisid kinnisasjale ehitada üksikelamu ja tellisid selleks Sirje Projektbüroo OÜ-lt (11137854) elamu arhitektuuriosa eelprojekti. 06.10.2023.a. on võlgnik maksnud kostjate eest Sirje Projektbüroo OÜ-le 4200 eurot eelprojekti koostamise eest (lisa 5). 25.09.2023.a. 2(6)

(iv)

(v)

(vi)

(vii) (viii)

(ix)

(x)

(xi)

(xii)

ja 31.10.2023.a. on projekteerija esitanud Põltsamaa Vallavalitsusele ehitusloa taotluse, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus väljastas 03.11.2023.a. ehitusloa kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks (lisad 6 ja 7). 25.09.2023.a. tegi ehitusettevõtja JAH Teenus OÜ (12988270) kostjatele hinnapakkumise summas 19 683,70 eurot elamu vundamendi ja 1. korruse põranda ehitamiseks (lisa 8). Kostjad ja JAH Teenus OÜ (edaspidi JAH Teenus) sõlmisid 2023.a. suulise kokkuleppe, mille alusel alustas JAH Teenus 23.10.2023.a. kostjatele kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamisega. JAH Teenus pidi kostjatele kuuluvale kinnisasjale ehitama elamu „võtmed kätte“ tulemusega. Kirjalikku töövõtulepingut kostjate elamu ehitamiseks ei ole sõlmitud (lisa 9). Kostjate elamuehitusel kasutatud IsoteQ soojustatud betoonivormid tellis ja ostis võlgnik Ungari äriühingult IsoteQ Block Kft. Võlgniku nimel pidas läbirääkimisi ja tegi tellimuse juhatuse liige V.M. Tellimuse aluseks olid kostjate elamu ehitusjoonised. Võlgnik tasus IsoteQ Block Kft-le 09.08.2024 a arve nr IB5458/2024/V alusel 32 904,61 eurot (lisa 11), 30.09.2024. a arve nr IB5466/2024/V alusel 882,20 eurot (lisa 12) ja 15.11.2024. a arve nr IB5474/2024/V alusel 843,73 eurot (lisa 13), kokku 34 630,54 eurot (lisa 14). Elamu ehitustööde eest tasumiseks väljastas JAH Teenus arved võlgnikule. Arvete selgitustes märgitud tööd ei vasta tegelikkusele (näiteks, lisad 15–18). Võlgniku raamatupidamises on kajastatud JAH Teenus arveid kokku summas 104 638,93 eurot (lisa 20). Kuigi võlgniku raamatupidamisandmete järgi on kõik ülaltoodud JAH Teenuse arved tasutud, siis võlgniku arvelduskontolt on tehtud JAH Teenusele makseid 2023.a. 12 679,85 eurot ja 2024.a. 23 835,23 eurot, kokku 36 707,08 eurot (lisa 19). JAH Teenus lõpetas elamu ehitustööde tegemise 2024. a detsembri alguses (lisa 9, p-d 7-9). JAH Teenus esitas kostjatele kuluaruande ja 09.12.2024. a arve nr 490 summas 29 562,58 eurot elamu ehitustööde eest tasumiseks (lisad 21 ja 22). Arve saajaks on märgitud võlgnik. Arve kirjelduses märgitud tööd ei ole õiged. Võlgnik ega kostjad ei ole arvet nr 490 eurot tasunud. 12.02.2025. a esitas JAH Teenus Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu mh põhivõlgnevuse 29 562,58 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-25-7295) (lisa 23). Tsiviilasjas nr 2-25-7295 esitatud kostjate vastusest ja esitatud tõenditest nähtub, et 29.11.2023.a. saatis Z.F JAH Teenusele sõnumi, milles kostjad palusid arve ehitustööde eest esitada võlgnikule (lisa 9, p 6, lisa 24). Kostjate arvates leppisid JAH Teenus, kostjad ja võlgnik kokku selles, et kostjate ja JAH Teenus vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate tasude maksmise kohustused täidab kostjate asemel võlgnik. Kostjad on seisukohal, et JAH Teenusel puudub alus töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude esitamiseks kostjate vastu, sest maksmise kohustus on JAH Teenus nõusolekul üle läinud võlgnikule (lisa 9, p-d 6, 11, 29, 30). Kostjad taotlesid võlgniku kaasamist tsiviilasja nr 2-25-7295 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel. JAH Teenus kostjate väidetega ei nõustunud ning märkis, et tuli kostjate soovile vastu esitada arve võlgnikule. JAH Teenus selgitas, et arve esitati võlgnikule vaid selleks, et kostjad saaksid oma maksukoormust optimeerida, st ettevõtte alt arveid tasudes saaks käibemaksu riigilt tagasi küsida, ning JAH Teenus märkis arvele alati kostjate poolt ette määratud selgituse ja summad. JAH Teenus arvates ei oleks selline arvete esitamine vajalik olnud, kui võlgnik oleks soovinud kostjate kohustuse üle võtta (lisa 25, p 2.2 ja 2.3). 30.04.2024. a on võlgnik ostnud Profikliima OÜ-lt maasoojuspumba 10 082,08 euro eest (käibemaksuta hind 8264 eurot). Maasoojuspump ei olnud vajalik võlgniku majandustegevuses. Ehitusloa taotlusest ja ehitusloast nähtub, et kostjate elamu energia- ja soojusallikaks on kavandatud maasoojus ning soojuspump (lisa 6, lk 5-6, ja lisa 7, lk 4-5). Järelikult osteti maasoojuspump kostjate elamu varustamiseks soojusega. Võlgnik ei ole maasoojuspumpa hagejale üle andnud ning pankrotivara hulgas seda ei ole. Võlgniku ajutine haldur nimetati 28.11.2025.a. (lisa 1). Võlgniku pankrot kuulutati välja 05.02.2026.a. (lisa 2). Betoonivormide müügileping sõlmiti 2024.a. Seega on leping 3(6)

sõlmitud enne pankroti väljakuulutamist ning enne ajutise halduri nimetamist viie aasta jooksul. Täidetud on PankrS § 109 lg-s 1 ja § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud ajalise kriteeriumi nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. (xiii) Kostjad ehitasid elamu seinad ja vahelae võlgniku poolt ostetud IsoteQ betoonivormidest. Järelikult on võlgnik võõrandanud IsoteQ betoonivormid kostjatele ja kostjad on need ära kasutanud oma elamu ehitamisel. Leping on sõlmitud võlgniku majandustegevuses, seega eelduslikult on tegemist tasulise võõrandamisega - müügilepinguga. Hageja leiab, et betoonivormide müügilepingul on kinke iseloom. Võlgniku raamatupidamisest ei nähtu, et kostjad oleks nende eest midagi maksnud. Kostjad omandasid võlgniku vara 34 630,54 euro väärtuses selle eest vastusooritust tegemata. (xiv) Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagi rahuldamine eelnimetatud alusel ei ole võimalik, palub hageja tunnistada müügilepingu kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. PankrS § 110 lg 1 punkti 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Hageja leiab, et kõik eeldused PankrS § 109 lg 1 ja PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. (xv) Võlgniku pankrotimenetluses on esitanud nõudeid 5 võlausaldajat, kokku summas 94 526,53 eurot. Seega on võlgnikul pankrotimenetluses olemas võlausaldajad, kelle huvisid PankrS § 109 lg. 1 tähenduses kahjustas kostjatega sõlmitud leping. Kui võlgnik ei oleks kostjatega müügilepingut sõlminud, siis oleks betoonivormid jäänud pankrotivara hulka ning võlgniku pankrotimenetluses oleks saanud nende müügist rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Tõenäoliselt oleks saanud betoonivormid müüa 34 000 euro eest, see raha laekunuks pankrotivara hulka ja selle arvel oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. (xvi) PankrS § 119 lg 3 järgi tuleb kostjatel hüvitada IsoteQ betoonivormide väärtus 34 630,54 eurot. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagiavaldusele lisatud IsoteQ Block Kft arved tõendavad, et betoonivormide turuhind on 34 630,54 eurot (lisad 11 – 13). Hageja palub kostjatelt välja mõista hüvitise 34 630,54 eurot. (xvii) Hageja palub PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingud, millega võlgnik võttis üle kostjate kohustused tasuda JAH Teenusele kostjate elamu ehitamiseks 2024.a. tehtud ehitustööde eest. Kostjad, nende hulgas võlgniku juhatuse liige, on avaldanud, et elamu ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kostjate tasu maksmise kohustused täidab võlgnik. Hageja hinnangul saab sellest järeldada, et vähemalt kostjad ja võlgnik on sõlminud lepingud, mille kohaselt kostjate kohustused JAH Teenus ees täidab võlgnik. (xviii) Võlgnik kahjustas JAH Teenusega sõlmitud elamu ehitamise töövõtulepingust tulenevate kostjate isiklike kohustuste ülevõtmisega teadlikult võlausaldajate huve, sest kostjate elamu ehitamine ei olnud seotud võlgniku majandustegevusega ning võlgnikul polnud mingit vajadust seda kohustust üle võtta, kostjate kohustuste ülevõtmisega suurenesid võlgniku kohustused, mille täitmise tulemusena vähenesid võlgniku varad, kuid vastusooritus puudus. (xix) Võlgnik tegi tagasivõidetavad tehingud 2024.a. Seega on PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-s 3 sätestatud ajalise kriteeriumi nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 4(6)

Kostjad on võlgniku lähikondsed, kelle puhul eeldatakse, et nad teadsid, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). (xx) Hageja leiab, et kõik eeldused PankrS § 109 lg. 1 ja PankrS § 110 lg. 1 p. 3 alusel kostjate kohustuste ülevõtmise lepingute kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. Alternatiivselt saab võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. (xxi) Korraldades oma elamu ehitamise eest tasumise võlgniku arvel pidid kostjad aru saama, et kahjustavad sellega võlgniku ja võlgniku võlausaldajate huve. Kostjate kohustuse tagastamine kostjatele on võimatu, sest kostjate kohustused JAH Teenus ees on täidetud, v.a. vaidlus 29 562,58 euro üle (tsiviilasi nr 2-25-7295). Võlgnik täitis 2024.a. kostjate eest nende kohustusi JAH Teenusele summas 23 835,23 eurot, mille ulatuses kostjad vabanesid oma kohustuste täitmisest JAH Teenus ees. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostjatel tuleb PankrS § 119 lg 3 ja VÕS § 1032 alusel hüvitada võlgniku pankrotivarasse 23 835,23 eurot. (xxii) Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt, juhul kui kohus ei tuvasta, et võlgniku ja kostjate vahel olid sõlmitud IsoteQ betoonivormide müügileping ja kostjate kohustuste ülevõtmise lepingud, siis palub hageja rahuldada oma nõuded käsundita asjaajamise sätete järgi.

5(6)

Kohus kohustas kostjaid hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 24.03.2026 menetlusse võtmise määruses kostjate tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostjad vastust hagile ei esitanud.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulu summas 70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.