Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
A S-i maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine nende Avaldaja (võlgnik): A S (isikukood XXX) Usaldusisik: P A (isikukood XXX, tel: XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A S-i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A S-i (isikukood XXX) pankrot 06.05.2026 kell 13.00 ning algatada A S-i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A S-i pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; tel 684 4400, 52 55 757; e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Vabastada P A usaldusisiku ülesannetest.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. mai 2026 kell 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Kohustada A S-i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27.05.2026 kell 11.55 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui A S vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on
kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
11.Jätta menetluskulud A S-i kanda.
12.Määrata usaldusisiku P A ’e tasuks 382,50 eurot (ilma käibemaksuta).
13.Anda A S-ile menetlusabi usaldusisiku tasu 382,50 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so xxxx OÜ-le (arveldusarve nr xxxx).
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldur Oliver Ennokile ning resolutsiooni p 13. täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A S (avaldaja, võlgnik) esitas 18.03.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, tema ülalpeetavaks on tema tütar. Võlgniku varaks on osa OÜ-s xxxx. Osa väärtuseks hindab võlgnik 0 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on pension 346,97 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 2550 eurot. Avalduses esitatud makseraskuste põhjuste selgituse järgi on avaldaja töötu ning ei suuda seetõttu võlgu tasuda. 2 (6)
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus või menetlus lõpetada. 05.05.2026 istungil usaldusisik jäi oma seisukoha juurde. Võlgnik on töötu ning ainuke sissetulek on toetus summas 346 eurot. Teadaolevad kohustused on võlgnikul 1095,99 eurot. Maksejõuetusavaldusse on võlgnik märkinud nõude Maksu- ja Tolliameti ees, kuid usaldusisiku päringule ei ole nõuet esitatud. Kohtutäitur K J menetluses on täiteasi 167/2024/730, mille aluseks on Maksu- ja Tolliameti nõue, kuid see on tasutud juba varasemalt otse sissenõudjale. Kuigi võlgniku võlgnevuste kogusumma ei ole suur, siis olemasoleva sissetulekuga ei ole võimalik nõudeid tasuda. Kõige suurem nõue tuleneb 2016 aasta kohtuotsusest tsiviilasjas, mis on tänaseks loovutatud Julianus Inkassole. Täitemenetlus antud nõude osas on algatatud 2016, milles tulenevalt on käesoleval aastal võimalik võlgnikul esitada avaldus nõudele aegumise kohaldamiseks. Sellest tulenevalt võib aasta lõpuks olla võlgniku koguvõlgnevus ligikaudu 500 eurot. Võlgnik on perekonnaseisult abielus, kuid neil on lahusvara režiim. Võlgniku abikaasa nimel on kinnisasjad, mis on tema lahusvara. Võlgniku makseraskused hakkasid vaikselt kujunema umbes 9 aastat tagasi, kui tervis hakkas vaikselt halvenema. Ajaga on tervise probleemid süvenenud ning tänaseks ebapiisavate sissetulekute juures ei ole võlgnikul enam võimalik ennast üleval pidada ja kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul ei pruugi pankrotimenetluse läbiviimine olla otstarbekas. Võlgnikul puudub vara ning pankrotimenetlust tuleb suure tõenäosusega finantseerida riigi vahenditest. Arvestades võlgniku võlgnevuste kogumahtu ja asjaolu, et ühele nõudele saab käesoleva aasta jooksul kohaldada aegumist, siis tuleks kaaluda, kas võlgnikul on pereliikmete abiga võimalik olemasolevad võlgnevused tasuda pankrotiväliselt. Usaldusisik taotleb tasu 382,50 eurot (ilma käibemaksuta).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (1095,99 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse 3 (6)
algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikule 05.05.2026 kohtuistungil selgitanud tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11.), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (terviseprobleemide tõttu ebapiisava sissetulekute juures võimetus kohustusi täita) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 382,50 eurot (ilma käibemaksuta).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
4 (6)
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 4,5 tundi, tunnihinnaga 85 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 382,50 eurot (ilma käibemaksuta).
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta xxxx OÜ-le (registrikood xxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel ei ole äriühing käibemaksukohustuslane.
10.5.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd TsMS § 183 lgs 2 kehtestatud määr on suurem, kui usaldusisiku taotletav tasu, annab kohus võlgnikule tema varalise seisundi tõttu menetlusabi täies ulatuses usaldusisiku tasu maksmiseks, so summas 382,50 eurot.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka 5 (6)
enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.