Vallo Kariler, Aleksandr Kondrašov ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
4. mai 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-13337
Kohtuasi
C.M-i avaldus Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu vastu Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu liikmete (korterite omanike) 23.07.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Puudutatud isik Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu (registrikood 80515379), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.05.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C.M (avaldaja) esitas Loksa linn, Posti tn 38 korteriühistu (KÜ, puudutatud isik) vastu avalduse korteriühistu 23.07.2023 üldkoosolekul (üldkoosolek) vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks. Lõplike nõuetena palus avaldaja tuvastada tühisus, alternatiivselt tunnistada kehtetuks üldkoosolekul vastuvõetud järgmised otsused: 1) juhatuse liikme tagasikutsumine; 2) uute juhatuste liikmete valimine.
Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
1.1.Avaldaja on Loksa linn, Posti tn 38 asuva korteriomandi omanik ning KÜ liige.
1.2.23.07.2023 toimus korteriomanike üldkoosolek, millel mh otsustati juhatuse liikme tagasikutsumine ja uute juhatuse liikmete valimine. Juhatusest kutsuti tagasi avaldaja ning uuteks liikmeteks valiti Q.W ja U.P.
1.3.Avaldaja hinnangul ei olnud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmine seaduslik alljärgnevatel põhjustel.
1.3.1.Üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletas H.B vaidlusaluste otsuste poolt, kuid üldkoosoleku registreerimislehelt ei nähtu, et H.B oleks koosolekul osalenud ning puudub ka märge tema esindamise kohta.
1.3.2.Puudutatud isiku poolt registrile esitatud, trükitud protokoll ja registreerimisleht sisaldavad valeandmeid ning erinevad vahetult üldkoosoleku toimumise ajal käsitsi vormistatud protokollist. Protokoll ei vasta ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 6 ja 7 nõuetele, kuna selles ei ole kajastatud, kes hääletas poolt ja kes vastu. Lähtuda tuleks vahetult üldkoosoleku käigus käsitsi vormistatud protokollist. Selle kohaselt osalesid koosolekul viis KÜ liiget, avaldaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise poolt hääletas vaid kaks liiget ning uute juhatuse liikmete valimise poolt hääletasid kaks ühistu liiget, kelleks olid juhatuse liikmeks valitud isik ise ja teise isiku abikaasa, ning vastu kolm liiget.
1.3.3.Q.W, kes valiti juhatuse liikmeks, hääletas iseenda poolt, ning tema hääl oli otsustavaks. Teise valitud juhatuse liikme U.P poolt hääletas tema abikaasa, kes elab koos U.P samas korteris. Põhikirja kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle, mis tähendab, et ka U.P hääletas enda poolt.
1.3.4.Avaldajat ei teavitatud üldkoosoleku toimumise ajast nõuetekohaselt, kuigi Q.W oli teada avaldaja e-posti aadress ja telefoninumber, samuti asjaolu, et avaldaja ei ela antud majas. Puudutatud isiku vastuväited
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Puudutatud isik ei nõustu sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumisel või läbiviimisel rikuti selleks ettenähtud nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud eelkõige KÜ põhikirjas. Selle p. 6.4. kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Mitmed korteriomanikud kinnitavad, et teade 23.07.2023 toimuva korduva üldkoosoleku kohta pandi välja maja trepikodades alates 09.07.2023. Põhikirjas ei ole sätestatud, et korteriomanikku tuleks eraldi teavitada e-posti või telefoni teel.
2.2.Seadus ega KÜ põhikiri ei keela iseenda poolt hääletada.
2.3.Puudutatud isikule jääb ebaselgeks, miks on oluline avaldaja väljatoodud asjaolu, mille kohaselt hääletas juhatuse liikmeks valitud U.P poolt tema abikaasa, kes elab temaga samas korteris, ning asjaolu, mille kohaselt puudub registreerimislehel H.B nimi ja märge tema esindamise kohta.
2.4.KÜ esitas notari abil registriosakonnale kandeavalduse koos protokolliga. Tegemist oli lõplike dokumentidega, mitte mustandiga. Avaldaja väited, mille kohaselt sisaldavad registrile esitatud dokumendid valeandmeid, on otsitud ja paljasõnalised. Seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et protokollis peab olema kajastatud kes konkreetselt ja kuidas hääletas. 2 (5)
Edasine menetlus maakohtus
3.Harju Maakohus uuendas 10.09.2024 määrusega menetluse, selgitas tõendamiskoormist ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti-tõendeid. Muu hulgas palus maakohus puudutatud isikul selgelt välja tuua ja esitada tõendid, kes kutsus koosoleku kokku ning selgitada, kas esines MTÜS § 20 lg-s 3 ja 4 sätestatud olukord, mis võimaldanuks üldkoosoleku juhatuse asemel kokku kutsuda liikmel.
4.Vastuseks maakohtule selgitas puudutatud isik, et neli KÜ liiget pöördusid juhatuse liikme J.F poole avaldusega kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek päevakorraga 1) korstnate remont, 2) juhatuse ümbervalimised ja 3) jooksvad küsimused. Kuna juhatus keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest, kutsusid KÜ liikmed ise kokku üldkoosoleku sama päevakorraga. 25.06.2023 paigaldati maja trepikodadesse teated üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Täiendavalt selgitas puudutatud isik, et kuna 09.07.2023 üldkoosolekul ei olnud kvoorumit, sest esindatud oli vaid kolm liiget, otsustati kokku kutsuda korduskoosolek 23.07.2023. Teated korduskoosoleku kokkukutsumiseks paigaldati maja trepikodadesse 09.07.2023. Puudutatud isik tõi ka välja, et avaldaja ei ole eelkirjeldatud asjaoludele tuginenud ning poolte vahel puudub vaidlus selle osas, kas üldkoosoleku kutsusid kokku selleks õigustatud isikud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 12.05.2025 määrusega avalduse ja tuvastas üldkoosolekul vastuvõetud juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete valimise otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja summas 410 eurot.
5.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja omab korteriomandit aadressil Posti tn 38, Loksa ning on KÜ liige.
5.2.Maakohus asus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ja koosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna puudutatud isiku väited selle kohta, et üldkoosoleku oleksid kokku kutsunud selleks õigustatud isikud vastavalt seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatule, jäid tõendamata. Seejuures ei nõustunud maakohus puudutatud isiku väitega, et kohus ei peaks õigustatud isikute poolt koosoleku kokkukutsumisega seonduvaid asjaolusid analüüsima, kuna avaldaja ei ole neid vaidlustanud. Maakohtu hinnangul on kohtul kohustus selgitada välja otsuse tühisust tingivad asjaolud või nende puudumine. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt kutsuti üldkoosolek kokku seaduslikult ning maakohtu vastupidine järeldus põhineb tõendite vääral hindamisel ja menetlusõigusnormide rikkumisel. Ka hagita menetluses määravad pooled vaidluse eseme ning avaldust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Avaldaja ei ole avalduses ega hilisemates seisukohtades vaidlustanud KÜ liikmete õigust ise üldkoosolek kokku kutsuda.
6.2.Maakohtu argumentatsioon puudutatud isiku väidete tõendamatuse kohta on ekslik. Kuna avaldaja ei vaidlustanud liikmete õigust ise koosolekut kokku kutsuda, ei olnud see asjaolu pooltevahelise vaidluse objektiks ega vajanud seetõttu tõendamist, vaid piisas faktilise kokkukutsumise protsessi kirjeldamisest. Puudutatud isik esitas 3 (5)
maakohtule selgitused liikmete poolt üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Liikmete poolt üldkoosoleku, sh korduskoosoleku kokkukutsumine oli nõuetekohane.
6.3.Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 3 ja 4, kui asus seisukohale, et puudutatud isiku väited koosoleku kokkukutsumise õigusliku aluse kohta on tõendamata.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ning TsMS § 659 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna tulenevalt asja tagasisaatmisest ei tee ringkonnakohus ise lahendit, mida puudutatud isik on kaebuses taotlenud.
9.Käesolevas asjas on avaldaja korteriomanikuna esitanud nõude üldkoosoleku otsuste tühistamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel: 1) üldkoosoleku registreerimislehelt ei nähtu, et koosolekul oleks osalenud isik, kes üldkoosoleku protokolli kohaselt otsuste poolt hääletas, 2) juhatuse liikmeks valimise otsuse poolt hääletasid valitavad juhatuse liikmed ise, 3) avaldajat ei teavitatud üldkoosoleku toimumise ajast nõuetekohaselt, kuigi tema e-posti aadress ja telefoninumber olid teada. Maakohus rahuldas avaldaja nõude põhjusel, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et üldkoosoleku kutsusid kokku selleks õigustatud isikud vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 ja lg-le 4.
10.Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus lahendi tegemisel vääralt asjaolust, millele pooled menetluses ei tuginenud. Sellega ületas maakohus kaebuse piire ning rikkus TsMS § 5 lg-3 esimest lauset ja § 477 lg-d 5 ja 7. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 11 ja RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (mh on selliseks ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamine, TsMS § 613 lg 1 p 4), ei pea maakohus vaatamata TsMS § 477 lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid, mille tõttu võiksid vaidlustatud otsused veel tühised olla (RKTKm 29.10.2025, 2-21-9853, p 21). Käesolevas asjas ei tuginenud avaldaja ei avalduses ega mistahes hilisemas menetlusdokumendis, sh ka mitte oma vastuses määruskaebusele, asjaolule, et üldkoosoleku oleksid kokku kutsunud selleks õigustamata isikud.
11.Ühtlasi rikkus maakohus oluliselt ja ulatuslikult kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis kõik poolte esitatud väited ja tõendid hindamata (TsMS § 442 lg 8 rikkumine, koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Kuna maakohus rahuldas avalduse omaalgatuslikult väljaselgitatud asjaolu alusel koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, ei analüüsinud maakohus lahendi tegemisel väiteid, millele avaldaja kaebuses tugines.
12.Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 652 järgi maakohtus tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest ega lahenda asja reeglina n-ö algusest peale (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 34). Kolleegiumi hinnangul on vastav põhimõte kohaldatav ka määruskaebemenetluses. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud poolte esitatud väiteid, hinnanud poolte esitatud tõendeid ega tuvastanud 4 (5)
kaebusest lähtudes ühtegi asja lahendamiseks vajalikku asjaolu. Seetõttu on põhjendatud asja uueks läbivaatamiseks tagasisaatmine maakohtule. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lahendama vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimuse üksnes lähtudes asjaoludest, millele pooled on menetluses tuginenud, ning võtma seisukoha kõigi poolte esitatud väidetevastuväidete ja tõendite osas.
13.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (TsMS § 696 lg 3; vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14 p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.