Aktiva Finance Group OÜ hagi V. Š. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 732,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja K. U. Kostja: V. Š. (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
13. aprill 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V. Š. vastu osaliselt.
2.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Pank AS-i ja V. Š. vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingu nr L451100 alusel välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2847,26 eurot, intress 57,46 eurot ja ajavahemikus 11. juuli 2025 – 4. mai 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 115,50 eurot.
3.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 2847,26 eurot alates 5. maist 2026 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Pank AS-i ja V. Š. vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr L451100 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1486,11 eurot ja intress 7,23 eurot järgmise maksegraafiku alusel: Maksepäev
5.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni ps 4 tähtaegselt tasumata põhiosa makselt põhiosa tasumise tähtajale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhiosamakse tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud 49% ulatuses V. Š. kanda ja 51% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 660,03 eurot.
8.Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (660,03 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. juulil 2025 (täiendatud 4. septembril 2025) Viru Maakohtule hagi V. Š. (kostja) vastu kostja ja Coop Pank AS-i vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingu nr L451100 alusel põhivõla 7614,62 euro, intressi 525,73 euro, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1020,89 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 1. augustist 2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määraga 19,9% aastas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja 20. septembril 2022 laenulepingu nr L451100, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot. Krediidiandja kandis kostjale üle 11 760 eurot (laenusummast arvestati maha lepingu sõlmimise tasu). Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 23,50%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma (12 000 eurot), intressimäära (19,90%), osamaksete arvu (48), laenulepingu sõlmimise tasu (240 eurot), igakuist lepingu haldustasu (1,50 eurot) kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 21. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja
31.oktoobril 2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale 2
täiendav tähtaeg 23. novembrini 2024 võla tasumiseks. 27. novembril 2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 28. novembril 2024 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks läbi viidud krediidiandja krediidianalüüsi tulemusel selgus, et kostja arvestatud sissetulek oli 2070 eurot ja igakuised arvestatud kohustused 347 eurot kuus. Aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei tuvastatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja kolme kuu keskmine sissetulek 2070 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek 1683 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Krediidiandja on teabe kogunud ja seda kontrollinud. Pangakonto väljavõtte võib jätta küsimata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav arvestades laenutoote omapära. Kostja oli krediidi võtmisel krediidivõimeline. Kostja kohustus saadud laenu (12 000 eurot) tagastama maksegraafiku alusel ajavahemikul 20. september 2022 – 10. september 2026. Kostja tagastas põhiosa katteks 4385,38 eurot. Seega on põhivõla nõue 7614,62 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on intressivõlg alates 15. osamaksest (15. august 2024) kuni lepingu ülesütlemiseni 27. novembril 2024 525,73 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja kohustus lepingu alusel tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostjal on tasumata 15. augustist 2024 kuni 27. novembrini 2024 haldustasud, s.o 6 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 50 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Hageja on kostjale saatnud 28. novembril 2024, 9. detsembril 2024 ja 6. jaanuaril 2025 tasulisi meeldetuletuskirju ning lisaks on hagejal muud makseviivitusega kulu 15 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 7614,62 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28. novembril 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 31. juulil 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 19,9% (lepingu põhitingimuste p 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmas lause) 1020,89 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on krediidiandjale kokku tagastanud 8145,40 eurot. Ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed 20. septembrist 2022 kuni 10. juunini 2025 ning osaliselt 10. juuli 2025 osamakse. Hageja palub alternatiivselt välja mõista 10. juulil 2025-10. augustil 2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku 380,51 eurot, millest põhiosa on 364,75 eurot ja intressid 15,76 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 364,75 eurolt lepingus kokku lepitud määras 19,90% aastas ehk 0,0553% päevas alates 11. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast (maksegraafik dtl 132-133) päevast ning viivis 19,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud. 3
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 20. septembril 2022 laenulepingu nr L451100 (dtl 136146). Kostja sai krediidiandjalt laenu 12 000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31. mai 2022 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 23,52% (dtl 136), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, laenusummat 12 000 eurot, intressimäära 19,9% aastas, osamaksete arvu (48), laenulepingu sõlmimise tasu 240 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 1,5 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 122). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
4
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
7.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja esitatud ja Maksu- ja Tolliametilt saadud teavet. Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistrisse (dtl 74).
8.Krediidiandja arvestas hagiavalduse kohaselt lepingu sõlmimisel kostja sissetuleku suurusega, mille tuvastas Maksu- ja Tolliametist saadud kolme kuu keskmise netosissetuleku alusel 2070 eurot. Samas hageja esitatud krediidiandja otsustusprotsessi koondfailist nähtub, et kostja märkis laenutaotluses enda sissetulekute suuruseks 1500 eurot. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt, kui krediidiandjale nähtuvad erinevatest allikatest sissetuleku kohta erinevad andmed, tuleb arvestada krediidivõime hindamisel väiksema sissetulekuga. Seega on krediidiandja ekslikult võtnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks 570 eurot suurema sissetuleku. Kostja oli krediidiandjale teatanud, et tema igakuised kohustused olid 347 eurot (dtl 73) ning selle võttis krediidiandja aluseks ka kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandjal oli kohustus kostja esitatud teavet kontrollida. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja kostja esitatud teavet kontrollis. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte. Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi kas ja kui jah, siis millises suuruses tuvastas krediidiandja kostja majandamiskulud. Laenutaotluses ei ole kostjalt neid andmeid küsitud. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
9.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei
5
võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja kohustus lepingu põhitingimuste ja maksegraafiku (dtl 136, 142-143) järgi laenu tagastama 48 osamaksena ajavahemikul 10. oktoober 2022 kuni 10. september 2026. Hageja on selgitanud 4. septembri 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse korral tuleb lugeda, et kostja oli laenumaksetega viivituses alates 10. juulist 2025 (osaline laekumine). Eelnevast tuleneb, et 27. novembri 2024 lepingu ülesütlemise eeldused olid täitmata, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (31. oktoober 2024) ei olnud kostja ümberarvestuse järgi viivituses ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Järelikult pooltevaheline leping kehtib.
12.Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel mh tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Hageja põhjendas seda 13. aprilli 2026 istungil. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad summad, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset pikemat aega, s.o aastast 2024.
13.Kostja sai lepingu alusel krediidiandjalt 11 760 eurot (dtl 148). Kostja on maksnud kokku 8145,40 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhiosa ja intressi võlgnevus alates 10. juulist 2025 (291,40-eurosest osamaksest on tasutud 206,49 eurot, tasumata on 84,91 eurot). Hageja on lugenud, et 206,49 eurot 10. juuli 2025 põhiosamakse (283,27 eurot) katteks (dtl 129). Seega on 10. juuli 2025 ümberarvestatud osamaksest tasumata põhiosa 76,78 eurot ja intressid 8,13 eurot. Hageja on ümberarvestuses õigesti märkinud intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, kuna see on väiksem lepingus kokkulepitud intressimäärast (19,9% aastas). Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhiosa nõue 2847,26 (s.o põhiosamaksed alates 10. juulist 2025 kuni 10. aprillini 2026) ja intressi nõue 57,46 eurot (s.o osamaksed alates 10. juuli 2025 kuni 10. aprillini 2026).
14.Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed 10. maist 2026 kuni 10. septembrini 2026 (dtl 130, 117). Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa kokku 1486,11 eurot vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele (dtl 116-117) ja intressinõude kokku 7,23 eurot.
15.Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist lepingujärgses määras (19,9%) See ei ole kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset viivisemäära. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras osas, milles see on väiksem kui lepingujärgne viivis 19,9% aastas. Praegusel juhul on seadusjärgne viivisemäär väiksem kui lepingujärgne, mistõttu rahuldab kohus viivisenõude osaliselt. 6
Viivis on alates 10. juulist 2025 kuni 4. maini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 115,50 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: -
11.07.2025-10.08.2025 põhivõlalt 76,78 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,66 eurot; 11.08.2025-10.09.2025 põhivõlalt 364,75 eurot (76,78+287,97) on sissenõutavaks muutunud viivis 3,14 eurot; 11.09.2025-10.10.2025 põhivõlalt 657,5 eurot (76,78+287,97+292,75) on sissenõutavaks muutunud viivis 5,49 eurot; 11.10.2025-10.11.2025 põhivõlalt 955,10 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60) on sissenõutavaks muutunud viivis 8,23 eurot; 11.11.2025-10.12.2025 põhivõlalt 1257,64 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54) on sissenõutavaks muutunud viivis 10,49 eurot; 11.12.2025-10.01.2026 põhivõlalt 1565,19 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54+307,55) on sissenõutavaks muutunud viivis 13,49 eurot; 11.01.2026-10.02.2026 põhivõlalt 1877,84 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54+307,55+312,65) on sissenõutavaks muutunud viivis 16,19 eurot; 11.02.2026-10.03.2026 põhivõlalt 2195,68 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54+307,55+312,65+317,84) on sissenõutavaks muutunud viivis 17,1 eurot; 11.03.2026-10.04.2026 põhivõlalt 2518,79 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54+307,55+312,65+317,84+323,11) on sissenõutavaks muutunud viivis 21,71 eurot; 11.04.2026-04.05.2026 põhivõlalt 2847,26 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60 +302,54+307,55+312,65+317,84+323,11+328,47) on sissenõutavaks muutunud viivis 19 eurot.
Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 2847,26 eurolt alates 5. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, st seadusjärgses viivisemääras (vt otsuse põhjenduste p 15).
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jätab kohus VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata hagiavalduses esitatud haldustasu nõude. Samuti jääb rahuldamata peale lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulude nõue (VÕS § 1132 lg 2), kuna hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud temalt nendega kaasnevate kulude väljamõistmine.
18.Kuivõrd kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4333,37 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja sissenõutavaks muutunud ja muutuva intressi 64,69 eurot, ajavahemikul 11. juuli 2025 – 4. mai 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 115,50 eurot ja edasiulatuva viivise. 7
Arvestades hageja nõudeid (hagis 9217,24 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4513,56 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 49% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
19.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 106-107 ja 170), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja esindajakuludest 1056,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas lepinguline esindaja K. U. tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: -
Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et täies ulatuses ei ole põhjendatud puuduste kõrvaldamise ja 4. septembri 2026 menetlusdokumendi koostamisele läinud ajakulu. Arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud esindajakulu on 3 tunni ulatuses, s.o 507 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1347 eurot (840 + 507). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 660,03 eurot (49% 1347 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.