lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-128585/6

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-128585/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-128585

Tsiviilasi

XXX korteriühistu avaldus N.E väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX korteriühistu (registrikood xxxxxx, aadress XXX, XXX-i), lepinguline esindaja Merike Valgmäe (e-post )

vastu võlgnevuse

Asjast puudutatud isik: N.E (isikukood XXX, e-post ) Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada XXX korteriühistu avaldus N.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus kokku 1260,04 eurot, millest põhivõlg on 1170,17 eurot, viivis 39,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu 16.01.2026 määrusega anti nõue N.E vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

XXX korteriühistu esitas 28.01.2026 avalduse N.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kui korteriühistu liikmelt majandamiskulude 1170,17 euro, viivise 39,87 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmist. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2025 kuni 31.10.2025, kuna ta ei tasunud esitatud arvete alusel ühistule majandamiskulude eest. Kulud on jaotatud korteriomanike vahel vastavalt seaduse ja põhikirja sätetele.

Kohus võttis 02.02.2026 määrusega avalduse menetlusse, andes puudutatud isikule tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest seisukoha esitamiseks. Kohus edastas avalduse lisadega ja kirjaliku vastuse nõude puudutatud isikule avaliku e-toimiku vahendusel, eposti aadressile ja postiaadressile. Kohus toimetas menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte kriminaalhooldaja vahendusel. Puudutatud isik sai menetlusdokumendid kätte 07.04.2026 ning seega oli viimane päev seisukoha esitamiseks 27.04.2026. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kohus on tuvastanud, et alates 07.06.2007 on korteriomandi aadressil XXX-i, Tartumaa omanik N.E (digitoimiku lehekülg (dtl) 36-37).

KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid summas 1170,17 eurot, s.o perioodi 01.03.2025 kuni 31.10.2025 eest (dtl 51-58, 60). Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud avaldaja põhikirja (dtl 61-65), ühistu üldkoosoleku protokolli, millega kehtestati 2025. a majanduskava (dtl 40-47), 2025. a majanduskava (dtl 48-50) ning puudutatud isikule esitatud arved ja kululiigid (dtl 51-58). Avaldaja saatis puudutatud isikule 31.10.2025 võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja, milles anti 2

puudutatud isikule täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid puudutatud isiku võlgnevust ei tasunud (dtl 66). Puudutatud isikule esitatud arved koosnevad järgmistest kommunaal- ja majandamiskuludest: haldusteenus avariivalveta (BRP Haldus OÜ), majandus- ja hooldustasu, remondifond, üldelekter, võrguteenus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon üld, vesi-ja kanalisatsioon, gaas arvestita II trepikoda (Eesti Gaas) ja küte.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10.Avaldaja põhikirja p 9.5 järgi tuleb ühistule tasuda regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks majandamiskulusid, koormatisi ning muid makseid. Põhikirja p 12 kohaselt alljärgnevad tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud arvutatakse ning jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Need kulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (dtl 61-65). Kulude jaotus on järgmine (dtl 40-47, 48-50, 63): -

vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tarbitud teenuse mahule, st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel ning veearvesti puudumisel on õigus vee- ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt üldkoosolekul kinnitatud korrale (dtl 63);

-

üldvesi – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63);

-

jäätmed – vastavalt elanike arvule korteriomandis, minimaalselt 1 inimene (dtl 63);

-

üldelekter (sh võrguteenus) – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63);

-

haldusteenus – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63). 2025. a märts ja aprill 209,28 eurot kuus, mai ja juuni 255,69 eurot kuus ning juuli kuni oktoober 259,88 eurot kuus (dtl 48);

-

gaas – vastavalt tarbitud teenuse mahule, st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumisel ning puudumisel on õigus gaasi tarbimist arvestada vastavalt üldkoosolekul kinnitatud korrale (dtl 63);

-

üldgaas – vastavalt korterite arvule elamus, kes tarbivad gaasi (dtl 63);

-

tsentraalküte – 20 % küttekulust jagada kõikide korteriomandite vahel vastavalt m2-le, 80% küttekulust – tsentraalsel küttel olevate korterite vahel vastavalt m2-le (dtl 63);

-

majandus- ja hooldustasu – vastavalt kaasomandi suurusele (KrtS § 40 lg 1). 2025. a märts ja aprill 130,94 eurot kuus ning mai kuni oktoober 248,90 eurot kuus (dtl 48);

-

remondifond – vastavalt kaasomandi suurusele (KrtS § 40 lg 1). 2025. a märts ja aprill 441,50 eurot kuus, mai kuni september 883 eurot kuus ning oktoober 441,50 eurot kuus (dtl 48). 3

11.Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ega temalt nõutavale võlgnevusele vastu vaielnud, sh asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majapidamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majapidamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1170,17 eurot.
12.Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja taotleb puudutatud isikult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvetel kajastuvatelt põhivõlgnevustelt alates arve tähtpäeva järgmisest päevast kuni 25.11.2025. Avaldaja esitas viivisenõude arvestuse (dtl 32-33, 67-74). Avaldaja viivisenõue on kokku 39,87 eurot. Kohtu hinnangul on avaldaja viivisenõue põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 39,87 eurot.
13.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. KrtS § 42 lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kohus rahuldab avaldaja sissenõudmiskulude nõude ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot, kuivõrd avaldaja nõue on üle 1000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majapidamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

4

16.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulu 50 eurot.
17.Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja