2.Mõista C.H-lt (C.H) Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 9428067 tulenev põhinõue 56 eurot 53 senti, perioodi 11. oktoobrist 2023 kuni 29. aprillini 2026 eest sissenõutavaks muutunud viivis 16 eurot 41 senti ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (56 eurot 53 senti) alates 30. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Mõista C.H-lt (C.H) Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 10762583 tulenev põhinõue 160 eurot 93 senti, perioodi 28. veebruarist 2023 kuni 29. aprillini 2026 eest sissenõutavaks muutunud viivis 57 eurot 80 senti ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (160 eurot 93 senti) alates 30. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista C.H-lt (C.H) Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 11096137 tulenev põhinõue 621 eurot 56 senti, perioodi 28. veebruarist 2023 kuni 29. aprillini 2026 eest sissenõutavaks muutunud viivis 223 eurot 26 senti ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (621 eurot 56 senti) alates 30. aprillist kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud 93% ulatuses C.H kanda ja 7% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
6.C.H-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 1
7.Mõista kostjalt C.H-lt hageja Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 413 eurot 66 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 10. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.H (C.H) (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus koostas
12.detsembril 2024 kostjale makseettepaneku, mis on kostjale isiklikult kätte toimetatud 7. märtsil 2025. Kostja nõudele vastuväidet ei esitanud ning kohus koostas 28. märtsil 2025 maksekäsu. Maksekäsk on kostjale isiklikult kätte toimetatud 11. aprillil 2025. Kostja esitas 15. aprillil 2025 kohtule määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas 26. mai 2025. a määrusega kostja määruskaebuse ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus andis 12. juuni 2025 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas 8. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 16. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9428067, 31. märtsil 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 10762583 ja 7. mail 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 11096137. Lepingu nr 9428067 alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 97 eurot 98 senti, krediidi kulukuse määr oli lepingu järgi 41,05% aastas ning intressimäär 36,79% aastas. Lepingu nr 10762583 alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 160 eurot 93 senti, krediidi kulukuse määr oli 40,90% aastas ning intressimäär 36,79% aastas. Lepingu nr 11096137 alusel soetas kostja kauba maksumusega 638 eurot 57 senti järelmaksuga, krediidi kulukuse määr oli lepingu järgi 41,18% aastas ning intressimäär 36,62% aastas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu nr 9428067 üles 24. detsembril 2022. Hageja kinnitas, et nimetatud lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu lõppes leping nr 9428067 viimase maksetähtpäeva (10. oktoober 2023. a) möödumisel ehk 11. oktoobril 2023. 2
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal saatis 8. veebruaril 2023 lepingute nr 10762583 ja nr 11096137 ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal lepingud nr 10762583 ja nr 11096137 üles 23. veebruaril 2023. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 4. juulil 2025 kostja vastased hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on teinud lepingu nr 9428067 katteks makseid summas 41 eurot 45 senti eurot ning lepingute nr 10762583 ja nr 11096137 katteks kostja makseid teinud ei ole. Hageja peab otstarbekaks esitada nõue arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme lepingu alusel kokku põhivõlgnevuse 839 eurot 2 senti, sissenõudmiskulud 85 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 228 eurot 64 senti.
3.Kostja teatas 19. veebruari 2026. a vastuses hagile soovist sõlmida hagejaga kompromiss. Kohus määras 2. märtsil 2026 kompromisslepingu sõlmimiseks tähtaja 21 päeva, kuid hageja andis 23. märtsil 2026 kohtule teada, et kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Kostja 19. veebruari 2026. a vastuse kohaselt on kostja põhinõudega nõus, kuid vaidleb vastu kõrvalnõuetele.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et kostja avaldused lepingute sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes. Lepingud on kostja poolt allkirjastatud (lepingud nr 9428067 (dtl 117) ja nr 10762583 (dtl 133) käsikirjaliselt ja leping nr 11096137 digitaalselt)).
6.Hageja selgituste kohaselt on lepingu nr 9428067 krediidi kulukuse määraks 41,05% aastas ja intressiks 36,79% aastas, lepingu nr 10762583 krediidi kulukuse määraks 40,90% aastas ja intressiks 36,79% aastas ning lepingu nr 11096137 krediidi kulukuse määraks 41,18% aastas ja intressiks 36,62% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr 9428067 sõlmimise ajal oktoobris 2021. a oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 1. juulist 2021 sõlmitud lepingutele), kolmekordne määr 56,04%. 3
Seega ei ületa lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr 10762583 sõlmimise ajal märtsis 2022. a ja lepingu nr 11096137 sõlmimise ajal 2022. a mais oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 1. detsembrist 2021 sõlmitud lepingutele), kolmekordne määr 50,85%. Seega ei ületa lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
7.Krediidiandja peab tarbijale laenu võimaldamisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtted. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 18). 4
Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 25.3; RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 19–22). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.
8.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Hageja selgitas hagiavalduses, et peab otstarbekaks esitada nõuded lähtudes VÕS § 403 4 lg-st
7.Sellest tulenevalt võib eeldada, et hageja tunnistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist laenuandja poolt.
9.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid). Hageja esitaski nõudeid selliselt, et nõuab vaid põhivõlgnevust ja seaduses sätestatud määras viivist, muid tasusid ega intressi hageja ei nõua. Hageja selgituste kohaselt ei olnud lepingu nr 9428067 ülesütlemine kehtiv ning leping lõppes peale maksetähtaja möödumist 11. oktoobril 2023. 5
Hageja toob välja, et lepingute nr 10762583 ja nr 11096137 alusel kostja makseid ei ole teinud ning need on 23. veebruaril 2023 kehtivalt üles öeldud.
10.Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr 9428067 alusel põhivõlgnevuse 56 eurot 53 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 11 eurot 77 senti ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 56 eurot 53 senti alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr 10762583 alusel põhivõlgnevuse 160 eurot 93 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 44 eurot 60 senti ning edasiulatuva viivisw põhivõlgnevuselt 160 eurot 93 senti alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr 11096137 alusel põhivõlgnevuse 621 eurot 56 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 172 eurot 27 senti ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 621 eurot 56 senti alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Kohtu hinnangul on hageja põhinõuded summades 56 eurot 53 senti, 160 eurot 93 senti ja 621 eurot 56 senti põhjendatud, kostja poolt omaks võetud ning tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kuna laenuandja ei öelnud kostjaga sõlmitud lepingut nr 9428067 kehtivalt üles, oli leping kuni tähtaja lõppemiseni kehtiv ning hagejal ei ole kostja vastu nõudeid VÕS §-de 416 ja § 195 mõttes tulenevalt lepingu ülesütlemisest, kuid hagejal võib olla kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja põhinõude suurusele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb lepingu nr 9428067 alusel mõista hageja kasuks välja VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 järgi põhivõlg 56 eurot 53 senti. Kostja sai lepingu alusel soetada kauba maksumusega 97 eurot 98 senti, sellest tuleb maha arvata 41 eurot 45 senti, mille ulatuses on kostja põhivõla tasumise kohustuse juba täitnud. Kohus leiab, et kuna laenuandja ütles kostjaga sõlmitud lepingud nr 10762583 ja nr 11096137 kehtivalt üles, siis on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuste tasumist. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ta oleks viidatud lepingute alusel tagasimakseid teinud ja / võiülesütlemine ei oleks olnud kehtiv.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist lepingu nr 9428067 alusel summas 16 eurot 41 senti (hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 77 senti ja perioodi 9. juuli 2025 kuni 29. aprill 2026 eest arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 4 eurot 64 senti), lepingu nr 10762583 alusel summas 57 eurot 80 senti (hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 44 eurot 60 senti ja perioodi 9. juuli 2025 kuni 29. aprill 2026 eest arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 13 eurot 20 senti) ning lepingu nr 11096137 alusel summas 223 eurot 26 senti (hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 172 eurot 27 senti ja perioodi 9. juuli 2025 kuni 29. aprill 2026 eest arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 50 eurot 99 senti).
6
Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingute nr 9428067, nr 10762583 ja nr 11096137 puhul viivis põhinõuetelt (vastavalt 56 eurot 53 senti, 160 eurot 93 senti ja 621 eurot 56 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. aprillist kuni nõude täitmiseni.
13.Hageja nõuab ka kõigi kolme lepingu alusel sissenõudmiskulude väljamõistmist kokku summas 85 eurot. Hageja tugineb seejuures VÕS § 1132 lg-tele 1 ja 2.
Hageja palub vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 mõista välja sissenõudmiskulud lepingute nr 10762583 ja nr 11096137 kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest. Kummagi lepingu alusel saadeti neli kirja, mille maksumuse osas viitab hageja nimetatud lepingute üldtingimuste p-dele 3.6 ja 3.7, mis omakorda viitavad hagiavaldusele lisatud laenuandja hinnakirjale. Vastavalt laenuandja alates 24. oktoobrist 2022 kehtinud hinnakirjale oli osamaksete tasumisega viivitamisel saadetavate meeldetuletuste tasu 5 eurot. Lepingute nr 10762583 ja nr 11096137 alusel tekkis hagiavalduse kohaselt kostjal maksekohustus alates novembrist 2022 (lepingud nägid esmalt maksepuhkust). VÕS § 1132 lg 1 ette näeb, et lepingu kehtivusajal peab enne iga tasulise meeldetuletuskirja saatmist võlausaldaja saatma vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on lisanud hagiavaldusele väljavõtted laenuandja süsteemist (dtl 135–136), millelt peaksid hageja sõnul olema nähtavad tasuta meeldetuletused, kuid kohtu hinnangul pole nimetatud väljavõtete põhjal võimalik kindlaks teha, millise konkreetse lepingu või makse kohta meeldetuletused on saadetud ega ka seda, kellele on nad saadetud. Lisaks nähtub kõnealustest väljavõtetest, et peale 2022. a oktoobrit on ainult üks meeldetuletus kohale toimetatud. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis ka peale lepingute nr 9428067, nr 10762583 ja nr 11096137 lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest. Kostjale saadeti iga lepingu kohta kolm meeldetuletuskirja, seejuures iga meeldetuletuskirja hind oli vastavalt laenuandja hinnakirjale 5 eurot ehk hageja nõue peale lepingute lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest kolme lepingu puhul on kokku 45 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kuivõrd laenuandja on lepingutes kehtestanud meeldetuletuskirja eest teenustasu, ei ole hageja nõue tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 põhjendatud. Kohtu hinnangul on tegemist tüüptingimusega, mis võib olla ka tühine. Seega saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja on sissenõudmiskulude nõuete tõendamiseks esitanud kostjale saadetud e-kirjad, kuid pole kahju tekkimist kuidagi põhjendanud ega tõendanud, mistõttu kohus jätab hageja nõude ka peale lepingute lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude osas rahuldamata.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust nr 9428067 tulenev põhinõue 56 eurot 53 senti, lepingust nr 10762583 tulenev põhinõue 160 eurot 93 senti ja lepingust nr 11096137 tulenev põhinõue 621 eurot 56 senti, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku kolme lepingu alusel 297 eurot 47 senti ning alates kohtuotsuse tegemisest jooksev viivis põhinõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7
Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ligi 93% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta 93% kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kostja osales menetluses isiklikult, seega ei ole kohtule teadaolevaid kulusid kostjal tekkinud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 144 eurot 80 senti, maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu 20 eurot ning riigilõiv 280 eurot, kokku 444 eurot 80 senti. Lisaks kinnitas hageja vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kulu. Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu 144 eurot 80 senti vaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu 444 eurot 80 senti, s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 144 eurot 80 senti. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 93% kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 413 eurot 66 senti (444,80*93%).
20.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8
kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.