Võlausaldaja I PlusPlus Capital AS Võlausaldaja II ERA Liisingu Inkassoteenused AS Võlausaldaja III RT Capital Estonia OÜ Võlausaldaja IV Aktiva Finance Group OÜ Võlausaldaja V SIA Citadele Leasing Eesti filiaal Võlausaldaja VI Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Menetlustoiming
2.Lõpetada Q.T (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada Q.T kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.04.2023. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Määrata Q.T usaldusisiku K.T tasuks 95 eurot (koos käibemaksuga), milline hüvitada usaldusisikule loovutatud vara arvelt ning välja maksta Õigusbüroo Edikte osaühingu (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE271010002051978001.
6.Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja, usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 12.04.2023 määrusega kuulutati välja võlgniku Q.T pankrot. 11.12.2024 määrusega lõpetas kohus Q.T pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, jätkas Q.T kohustustest vabastamise menetlust ning määras usaldusisikuks K.T .
2.Usaldusisiku 15.04.2024 aruande kohaselt oli võlgnikul töösuhe AS X. Töösuhe oli peatunud seoses võlgniku lapsehoolduspuhkusel viibimisega. Sissetulek kuus oli olenevalt töömahust miinimumpalga ulatuses 725 eurot. Mais 2023 maksti võlgnikule perioodiliselt Tervisekassa poolt töövõimetushüvitist kuus 778,78 eurot seoses lapsehoolduspuhkusega. Lapse sünniga tegi Sotsiaalkindlustusamet väljamakse summas 1148,04 eurot (08.09.2023). Võlgnik loovutas oma sissetulekute arvelt alates 22.09.2023 igakuiselt 100 eurot, lisaks Maksu- ja Tolliameti väljamakse 261,64 eurot, kokku 1062,42 eurot. Laekunud raha arvelt on tasutud osaliselt usaldusisiku tasu 85 eurot ja lisanduv käibemaks 17 eurot, kokku 102 eurot. Võlausaldajatele tehti väljamakseid kogusummas 827,89 eurot.
3.Usaldusisiku 11.04.2025 aruande kohaselt aruandeperioodil oli võlgnikul üks ülalpeetav, võlgniku sissetuleku moodustas vanemahüvitis, peretoetus ning muud sissetulekud. Aruandeperioodil saadud sissetulekud moodustasid kokku 14 122,28 eurot. Võlgnik oli lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku igakuised kulud olid keskmiselt 645 eurot, kulud kandis võlgnik. Võlausaldajatele tehti väljamakseid kogusummas 1200 eurot.
4.Usaldusisiku 09.04.2026 aruande kohaselt on võlgnikul neli ülalpeetavat, kellest kolm sündisid 2025. aasta sügisel. Võlgniku sissetuleku moodustas vanemahüvitis, peretoetus ning muud sissetulekud. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja asjaolu, et võlgnik viibib lapsehoolduspuhkusel, ei olnud tema tulule võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik kogus vabatahtlikult võlgade tasumiseks 951,18 eurot. Võlausaldajatele tehti väljamakseid kogusummas 854,68 eurot.
5.14.04.2026 esitas usaldusisik lõpparuande koos taotlusega menetlus lõpetada ja võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastada. 2
6.Kohus küsis 14.04.2026 seisukohta võlausaldajatelt. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ teatas kohtule, et jätab menetluse lõpetamise/pikendamise kohtu otsustada. Võlausaldaja leidis, et tema hinnangul oleks otstarbekas siiski menetlust pikendada. RT Capital Estonia OÜ asus seisukohale, et menetlust tuleks pikendada kuivõrd kolmeaastase menetlusperioodi jooksul on võlausaldaja nõudest rahuldatud üksnes 145,98 eurot ehk ligikaudu 5,1%. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ jätab asja kohtu otsustada ning teavitas, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel nõude katteks kokku 79,56 eurot. Kohtumääruse põhjendused
7.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 1 pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 12.04.2023. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
8.Kohus on võlgniku/usaldusisiku ning võlausaldajad kirjalikult ära kuulanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Seisukoha esitanud võlausaldajad palusid menetlust pikendada või jätta menetluse lõpetamine ja võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada.
9.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega kontrollib kohus, kas võlgnik on täitnud FiMS § 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FiMS § 49 lg 5).
10.FiMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
11.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FiMS § 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt võlgnik maksejõuetusavalduse esitamise ajal töötas, kuid oli juba sel hetkel esimesi kuid lapseootel ning tervislikel põhjustel haiguslehel. Kohustustest vabastamise perioodil oli võlgnik 3
lapsehoolduspuhkusel ning seejärel uuesti lapseootel. Võlgniku ülalpidamisel on 4 alaealist last. Kohus möönab, et arvestades Eesti tööturul toimuvat, võib olla tulutoova tegevuse leidmine raskendatud ning seda eriti maapiirkondades ja/või ilma vajalikke kvalifikatsioone omamata. Võlgnikul on keskeriharidus maaturismi teeninduse erialal, mis võib omakorda raskendada töö leidmist. Samuti on võlgnikul 4 alaealist last, kellest kolm noorimat ei ole veel aastasedki ning vanem laps on samuti alles lasteaiaealine. Kohtu hinnangul oleks nelja väikelapse kasvatamise kõrvalt võlgnikul pea võimatu tegeleda veel tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
13.FiMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral. Usaldusisik ei ole vastupidist teavet ka kohtule esitanud. Kohtul ei ole teavet asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FiMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust.
14.FiMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgniku sissetulekule (selle puudumisele) menetluse kestel ei saanud pöörata sissenõuet vastavalt TMS § 131, võlgnik on olnud töötu. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse perioodi kestel vabatahtlikke makseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FiMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
16.FiMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Võlgniku usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FiMS § 47 tulenevaid kohustusi süüliselt. Kohtu hinnangul puuduvad FiMS § 49 lg 5 sätestatud alused, et võlgnikku kohustustest vabastamata jätta. Ka ei tooks kohtu arvates soovitud eesmärki menetluse pikendamine. Arvestades võlgniku poolt esitatud teavet, ei oleks ka menetlust pikendades võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada.
18.FiMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4
19.FiMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. K.T tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
21.K.T esitas 09.04.2026 usaldusisiku aruande koos tasu taotlusega. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 95 eurot. Menetluse käigus oli usaldusisikule loovutatud kokku 95,12 eurot. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikule oma ülesannete täitmiseks 3 tundi – võlgniku nõustamine ning kulude ja tulude analüüs 1h; järelevalve teostamine 1h; aruandluse koostamine 1 tund. Usaldusisik palub enda tasuks määrata 95 eurot.
22.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt määratakse kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikule tasu FIMS § 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 alusel määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast (FIMS § 54 lg 6). 1
23.Usaldusisik palub määrata kindlaks oma tasu summas 95 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4 kolmas lause), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 3 tundi. Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks. Usaldusisiku tunnitasu 25-35 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse (FIMS § 54 lg 5) ning ei ole ebamõistlikult suur.
24.Vastavalt usaldusisiku taotlusele kuulub tasu maksmisele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, mistõttu lisandub tasule ka käibemaks (FIMS § 54 lg 5 kolmas lause, PankrS § 65 lg 1 , FIMS § 54 lg 9). FIMS § 54 lg 6 sätestab, et usaldusisiku tasu makstakse kohustustest vabastamise menetluses võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Eelmainitud kümme protsenti hõlmab kohtu hinnangul ka käibemaksu, s.o kui usaldusisiku tasule lisandub käibemaks, siis ei tohi koos käibemaksuga kindlaksmääratud ja usaldusisikule väljamaksmisele kuuluv tasu ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisik on taotluses märkinud, et aruandeperioodil loovutas võlgnik usaldusisikule 951,18 eurot. Usaldusisikule võlgniku vara arvel tehtav väljamakse (koos käibemaksuga) ei tohi seega olla suurem kui 95,12 eurot. Kohus rahuldab seetõttu usaldusisiku tasu taotluse osaliselt ning määrab tasu maksmise maksimaalses lubatud summas, s.o 95 eurot koos käibemaksuga. 1
5
25.FiMS § 54 lg 7 võimaldab usaldusisiku tasu maksmiseks anda võlgnikule menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kuid menetlusabi andmine otsustatakse võlgniku taotluse alusel. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt võib kohtukoosseis asja arutamise jooksul vahetuda. Kohus teatab, et Pärnu Maakohtu kohtunik Raina Pärna menetluses olnud tsiviilasi nr 2-23-2465 on juhindudes kohtute seaduse § 12 lg 3 p-st 1 ja Pärnu Maakohtu kohtunike tööjaotusplaani §-st 9 ümber jagatud kohtunik Nele Seping menetlusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.