Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Salamõisa (registrikood: 11437378; asukoht: Gildi 9, Tartu ) tehinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): H K (isikukood: XXXXX) tehinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Maakohtu 08.01.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jaotatakse lõppotsuses asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 173 lg 5).
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik
1.31.12.2012 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt alusetult tehtud kulutuste hüvitamist summas 13 100 eurot, viiviste summas 8 398,83 eurot ning menetluskulude tasumist.
2.03.04.2006 sõlmisid Herne 15, 10135 Tallinn asuva kinnistu korteriomanikud kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) Herne 15, Tallinn asuva elamu renoveerimistööde teostamises OÜ-ga Kingdom. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt otsustasid korteriomanikud anda elamu pööningukorruse väljaehitamise õiguse koos elamu renoveerimiskohustusega OÜ-le Kingdom (registrikood 10819913), kohustudes vastutasuks võõrandama OÜ-le Kingdom elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustvate eluruumide jagamisel tekkivad korteriomandid. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt elamu renoveerimistööde teostamise järjekorra ning tähtaja, samuti elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustavate eluruumide väljaehitamise, viimaste korteriomanditeks jagamise ja uute korteriomandite müügi täpsemad tingimused tuli fikseerida korteriomanike ja OÜ Kingdom vahel sõlmitavas notariaalselt tõestatavas kokkuleppes.
3.29.01.2007 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet OÜ-le Kingdom vastavasisulise ehitusloa nr 23224.
4.19.05.2009 esitas Kingdom OÜ Herne 15, Tallinn korteriomanikele lepingust taganemise avalduse.
5.31.03.2010 esitasid Herne 15, Tallinn korteriomanikud H K, T S ja M T OÜ-le Kingdom avalduse Kokkuleppest taganemise kohta, kaasomandi osale tehtud kulutuste hüvitamiseks ning lepingu alusel üleantu hüvitamiseks esitatud nõudega.
6.OÜ Kingdom loovutas Herne 15, Tallinn renoveerimistöödest tuleneva kaasomanike vastase nõude J S ile, kes omakorda loovutas 21.08.2012 nõude hagejale.
7.Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 65 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 1042.
8.Hageja märgib, et: kuni 19.05.2009 taganemisavalduse esitamiseni eeldas OÜ Kingdom, et neil on Herne 15 kaasomanikega lepingulised suhted renoveerimistööde teostamiseks ja et sõlmitud on töövõtuleping; kuna Herne 15, Tallinn osad kaasomanikud oma 31.03.2010 kirjas ei tunnistanud töövõtulepingu sõlmimist, sai OÜ-le Kingdom selgeks, et ta on teostanud töid õigusliku aluseta ning seetõttu on hagejal alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu; hagi ei ole aegunud.
9.30.08.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, seoses nõude aegumisega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata. 14.05.2014 otsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2013 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks
Kostja vastuväited
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354
10.Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi on aegunud, mille osas palub teha vaheotsuse ja jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Lepingust taganeti 2009 aastal, hagi on esitatud 3,5 aastat hiljem. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus tegi 08.01.2015 otsuse, millega tegi vaheotsuse kostja aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
12.Maakohus jättis aegumise kohaldamata ja otsuse jätkata menetlust tsiviilasjas nr 2-1256354, kohustades OÜ-d Salamõisa esitama 30 päeva jooksul arvates käesoleva vaheotsuse jõustumisest kõik asjas tähtsust omavad selgitused, taotlused ja tõendid, sh tõendid renoveerimistööde teostamise ulatuse ja maksumuse kohta.
13.Riigikohus märkis käesolevas asjas 14.05.2014 tehtud lahendi 3-2-1-36-14 punktis 10, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, kuna hageja nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud, sest nõuete aegumistähtajad on sõltuvad pooltevahelisest õigussuhtest erinevad (vt nt Riigikohtu 21.06.2013 otsus 3-2-1-54-13, p-d 11-12 ja 29.05.2013 otsus 3-2-1-40-13, p 13).
14.Hageja positsioon nõude õigusliku aluse kohta on olnud kohtumenetluses muutlik. Esialgses hagiavalduses leidis hageja, et tema nõue tuleneb alusetu rikastumise sätetest. 25.06.2014 seisukohas on hageja leidnud, et tegemist on VÕS § 1018 sätestatud käsundita asjaajamisega, mille kõik olemuslikud tunnused faktiliste asjaolude pinnalt esinevad. 29.08.2014 seisukohas leiab hageja, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, kuna 31.03.2010 kirjas ei tunnistanud Herne 15 kaasomanikud töövõtulepingu sõlmimist OÜ Kingdom ja Herne 15 kaasomanike vahel ning järelikult oli OÜ Kingdom teinud kulutusi Herne 15 kinnistu renoveerimiseks ilma õigusliku aluseta.
15.Kohus leiab, et hageja nõude kvalifitseerimiseks on esmalt vaja tuvastada, kas OÜ Kingdom, kes väidetavalt teostas Herne 15, Tallinn kinnistul renoveerimistöid, ning Herne 15, Tallinn kaasomanike vahel oli sõlmitud renoveerimistööde teostamiseks töövõtuleping või mitte. Sellest sõltub, kas hagejal võib olla kostja vastu VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi töövõtulepingu tagasitäitmise nõue, töövõtulepingu tühisuse korral alusetust rikastumisest tulenev nõue TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 järgi või kui töövõtulepingut ei sõlmitud, nõue käsundita asjaajamise sätete järgi (VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 ja 2) (vt ka Riigikohtu 14.05.2014 otsuse 3-2-1-36-14 p-des 11-13 antud selgitusi hageja nõude õigusliku aluse kohta).
16.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu sõlmimise vormile ei näe seadus ette kindlaid vorminõudeid. Seega sõltumata sellest kas töövõtuleping on kirjalik või suuline on lepingu sõlmimisel poolteks tellija ja töövõtja, kes tulenevalt seadusest peavad kokku leppima tulemuse ehk töö sisus, et saaks kontrollida töö vastavust lepingu tingimustele. Oluline on töövõtulepingu sõlmimisel leppida kokku makstava tasu suuruses ja viisis. Tavapäraselt on kokkulepe tulemuse valmimise ajas (tähtaeg).
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et väidetavad Herne 15, Tallinn kinnistu renoveerimistööd teostati 2006.a. Hageja selgituste kohaselt alustas OÜ Kingdom Kokkuleppe punktis 1 toodud tööde teostamist temale antud lubadusele tuginedes enne
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 notariaalse võõrandamislepingu sõlmimist. Hageja on märkinud, et OÜ Kingdom arvas kuni Herne 15 kaasomanike 31.03.2010 kirjani, et poolte vahel olid lepingulised suhted renoveerimistööde teostamiseks. Tunnistajana üle kuulatud ning kuni 2011.a OÜ Kingdom juhatuse liikme A K ütluste kohaselt pidas ta Herne 15 kaasomanike 03.04.2006 Kokkulepet töövõtulepinguks. OÜ Kingdom esitas Herne 15, Tallinn kaasomanikele 19.05.2009 lepingust taganemise avalduse. Hageja ei ole vaatamata kohtu 23.05.2014 kirjale nr 2-12-56354 täpsustanud, millisest ja mis kuupäeval sõlmitud kokkuleppest OÜ Kingdom 19.05.2009 avaldusega taganes. Kohus palus lisaks 23.05.2014 kirjas täpsustada hagejal, kas OÜ Kingdom ja Herne 15, Tallinn kinnistu omanikud sõlmisid töövõtulepingu vaidlusaluste tööde teostamiseks. Kui jah, siis millal, millises vormis ning kes olid lepingu poolteks. Hageja ei ole neid asjaolusid täpsustanud. Kohus märgib, et OÜ Kingdom ei saanud taganeda Herne 15 korteriomanike vahel 03.04.2006 sõlmitud Kokkuleppest ning vastavat Kokkulepet ei saa pidada OÜ Kingdom ja Herne 15 kaasomanike vahel töövõtulepingu sõlmimiseks, kuna OÜ Kingdom ei olnud vastava Kokkuleppe osapool. Kohus märgib, et Herne 15 kaasomanikud ei saanud omavahelise 03.04.2006 Kokkuleppega sõlmida OÜ-ga Kingdom töövõtulepingut, vaatamata sellele, et vastava Kokkuleppe allkirjastas kaasomanikuna ka A K, kes oli samal ajal OÜ Kingdom juhatuse liige. Kokkuleppe osapooleks ei olnud OÜ Kingdom. Nimetatud Kokkuleppega on Herne 15 kaasomanikud otsustanud renoveerimistööde teostamise, loetlenud üles vastavad tööd ning otsustanud anda elamus pööningukorruse väljaehitamise õiguse koos elamu renoveerimiskohustusega OÜ-le Kingdom. Lisaks on Kokkuleppe punktis 5 otsustatud, et elamu renoveerimistööde teostamise järjekorra ning tähtaja, samuti elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustavate eluruumide väljaehitamise, viimaste korteriomanditeks jagamise ja uute korteriomandite müügi täpsemad tingimused fikseeritakse korteriomanike ja OÜ Kingdom vahel sõlmitavas notariaalselt tõestatavas kokkuleppes. Seega otsustati nimetatud Kokkuleppega, et töövõtuleping sõlmitakse hiljem koos elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustavate eluruumide väljaehitamise, viimaste korteriomanditeks jagamise ja uute korteriomandite müügilepinguga notariaalses vormis. Kokkuleppe punktist 5 nähtub, et kaasomanike Kokkuleppega oli antud töövõtulepingu sõlmimisele notariaalne vorm. Puudub vaidlus, et vastavat lepingut notariaalses vormis ei sõlmitud. See, et OÜ Kingdom võis kaasomanike 03.04.2006 Kokkuleppest eeldada kaasomanike tahet asuda Herne 15 renoveerimistöid teostama, ei anna alust järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kui vastava töövõtulepingu sõlmimises oli Kokkulepe punktis 5 kokku lepitud hiljem notariaalses vormis. Pooled ei ole täpsustanud, millal vastav töövõtuleping sõlmiti, kuigi kostja on kohtumenetluses väitnud, et töövõtuleping oli sõlmitud. Samuti on ebaselge, kes olid väidetavalt sõlmitud töövõtulepingu poolteks, kas kõik Herne 15 kaasomanikud sõlmisid OÜ-ga Kingdom töövõtulepingu või tegid seda osad kaasomanikud, mh kostja. Vastavalt poolte väidetele oli üks kaasomanikest vaidlusalusel perioodil Austraalias. Kostja väide töövõtulepingu sõlmimise kohta on tõendamata ning see on vastuolus mh kostja poolt allkirjastatud Herne 15 kaasomanike 31.03.2010 kirjaga, millest järeldub, et OÜ Kingdom ja Herne 15 kaasomanike vahel ei olnud töövõtulepingut sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et toimikus olevate materjalidega ning kohtu ette toodud asjaoludega ei ole tõendatud, et OÜ Kingdom ja Herne 15 kaasomanike vahel oli sõlmitud töövõtuleping Kokkuleppe punktis 1 loetletud tööde teostamiseks.
18.Kuna tõendatud ei ole, et OÜ Kingdom ja Herne 15 kaasomanikud oleksid väidetavate renoveerimistööde teostamiseks sõlminud töövõtulepingu, saaks hageja nõue tuleneda
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 lepinguväliseid kohustusi reguleerivatest sätetest. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hagi kohaselt oli OÜ-l Kingdom tööde teostamiseks Herne 15 kaasomanike nõusolek. Selline nõusolek võib tähendada nõusolekut asjaajamiseks VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes (vt. Riigikohtu 05.12.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-107-07, p 16). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleneb käsundita asjaajamise sätetest (VÕS 51. ptk).
19.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Võttes arvesse, et väidetavad renoveerimistööd teostati 2006.a ning hagi on esitatud 31.12.2012, ei ole hageja nõue aegunud Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Kohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel ja tõendite hindamisel, samuti rikkus oluliselt kohtumenetluse normi.
22.Kohtulahend on vastuoluline ja üllatuslik, millega on oluliselt rikutud TsMS §-s 436 lg 1 ja 4 väljendatud põhimõtteid. Otsuse vastuolulisus väljendub selles, et p-s 21 loeb kohus töövõtulepingu sõlmimist samaaegselt nii tõendamatuks kui ka vormipuuduse (notariaalne vorm) tõttu tühiseks. Kostja arvates ei ole ühe ja sama lepingu kohta võimalik anda korraga mõlemat hinnangut. Kui leping oli sõlmimata, siis rakendub TsÜS § 149 alusel 10-aastane aegumistähtaeg, kui sõlmitud leping oli aga vormivea tõttu tühine, siis tuleb lähtuda TsÜS § 151 alusel 3-aastasest tähtajast. Vormiveale tuginemist näitab kohtu seisukoht, et 03.04.2006 kokkuleppe p-s 5 oli kokku lepitud töövõtulepingu notariaalne vorm, aga selles vormis leping jäi poolte vahel sõlmimata. Kohus ei ütle seega, et leping jäi üldse sõlmimata, vaid et see jäi teatud vormis sõlmimata.
23.Otsuse üllatuslikkus seisneb kohtu hinnangus töövõtulepingu puudumise kohta, samas kui mõlemad pooled tuginesid istungil (ja ka varasemas menetluses) lepingu olemasolule. Kohus ei küsinud tunnistajana üle kuulatud A K lt, kas OÜ Kingdom võis vaidlusaluseid töid teostada käsundita asjaajamise alusel. Istungiprotokolli lõpus on küll märgitud kohtu küsimus kostjale lepingu vastavusest VÕS nõuetele, ent selle all sai mõista vaid kohtu huvi lepingu vormistamise kohta (03.04.2006 lepingul puudus A K allkiri OÜ Kingdom esindajana). Kostja esindaja vastaski seepeale, et töövõtuleping on vormivaba ja lepinguline suhe kestis kuni taganemiseni. Rohkem
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 kohus antud teemat ei puudutanud. Et välistada lahendi üllatuslikkuse keelust üleastumine, oleks kohus pidanud selgesõnaliselt väljendama oma mittenõustumist lepingu olemasoluga ja küsima selle kohta poolte seisukohti.
24.Otsuse p-s 21 on kohus valesti hinnanud dokumentaalset tõendit – Herne 15 kaasomanike 31.03.2010 kirja. Kohtu arvates järeldub kirjast, et töövõtulepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Millisest konkreetsest lausest antud asjaolu võiks väljenduda, kohus kahjuks ei maini. Kirja p-s 3 kirjutavad kaasomanikud, et OÜ Kingdom ei ole esitanud konkreetset kokkuleppe dokumenti ja seetõttu jääb nõue arusaamatuks. Dokumendi (mitte lepingu kui sellise) puudumisele viidatakse lisaks kirja p-des 2 ja 8. Nii mõistis seda ka OÜ Kingdom ja oma 29.06.2010 vastuskirjaga esitatakse 03.04.2006 lepingu koopia, pidades küll selle nõudmist pahauskseks. Kostja ei ole vaadeldud kirjas ega ka kuskil mujal välistanud töövõtulepingu olemasolu.
25.Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1018 lg 2 sätet vaidlusalusele õigussuhtele. Hageja ei ole menetluses kordagi väitnud, et OÜ Kingdom tegutses töid tehes käsundita asjaajamise alusel. Vastupidi, hageja on järjepidevalt tuginenud töövõtulepingule kui tööde teostamise alusele. Ka kostja ei ole väitnud lepinguliste suhete puudumist ja sidus just seetõttu aegumise alguse lepingust taganemisega 2009. aasta mais.
26.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad vaidluse eseme pooled, mitte kohus. Kui hageja veendumus on kogu menetluse kestel olnud, et poolte vahel oli algselt lepinguline suhe, siis ei saa kohus asuda seda seisukohta omatahtsi ümber kujundama. Kohtu tegevus on otseses vastuolus eelmainitud menetlusõiguse normidega ja lisaks seab pooled ebavõrdsesse olukorda, mis rikub TsMS §-s 7 väljendatud põhimõtet.
27.VÕS § 1018 lg 2 välistab käsundita asjaajamise, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hageja on praeguses asjas ise välistanud oma tahte tegutseda kostja kasuks ilma lepinguta, sest on järjepidevalt väitnud OÜ Kingdom tegutsemist töövõtulepingu täitmisel. Ei ole võimalik, et isik kellelegi mingit tööd tehes täidab samaaegselt nii lepingut kui tegutseb ka VÕS § 1018 lg 2 alusel teise poole kasuks. Töö tegija peab eelkõige ikka ise teadma, mille alusel ta töödega pihta hakkab. Praegusel juhul ei ole kahtlust, et väidetavaid töid teostati lepinguliste kohustuste täitmiseks. Seda kinnitavad üheselt nii poolte poolt avaldatu kui ka asjas kogutud tõendid. Äärmisel juhul võiks tegu olla alusetu rikastumise õigussuhtega, kui leping oli vormipuudusel kehtetu (aegumine samuti 3 aastat), kuid mingil tingimusel ei saa rääkida käsundita asjaajamisest. Sarnaselt käsitleb vaidlust ka Riigikohus oma 14.05.2014 otsuses, pidades käsundita asjaajamise õigussuhet ebatõenäoliseks (kuigi teatud asjaolude ilmnemisel ei välistanud seda). Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu vaheotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust 08.01.2015 maakohtu otsuse tühistamiseks.
30.Käesolevas tsiviilasjas esitas Riigikohus 14.05.2014 kohtuotsuses seisukoha, et kuigi maakohus jättis 30.08.2013 otsusega hageja nõude rahuldamata aegumise tõttu ja ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, ei teinud kohtud selgeks, millise nõude ja millisel alusel hageja on esitanud, sest hageja tugines hagis alusetu rikastumise sätetele, kuid samas võis hageja esitatud asjaoludest järeldada, et
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 soovitakse tugineda VÕS § 189 lg 2 p-le 1. Riigikohus leidis, et maakohtul tuleb tuvastada, kas Kingdom OÜ ja kinnistu Herne 15, Tallinn kaasomanikud sõlmisid töövõtulepingu ning kui ei sõlminud, kuid Kingdom OÜ remonttöid tegi, tuleb hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollida, kas hageja nõude saab rahuldada lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel.
31.Maakohus tuvastas 08.01.2015 otsuses, et Kingdom OÜ ja kinnistu Herne 15, Tallinn kaasomanike vahel töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Maakohus leidis, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas maakohus sai kvalifitseerida hageja nõude käsundita asjaajamiseks.
32.Vaidluse lahendamisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele vaidluse pooled on viidanud. Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Menetluses on hageja esitanud vastuolulisi asjaolusid. Hageja väidetest võis järeldada, et Kingdom OÜ ja kinnistu Herne 15, Tallinn kaasomanike vahel oli sõlmitud leping, millest Kingdom OÜ taganes. Samas nõudis hageja kulude hüvitamist tehtud tööde eest kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi, mitte lepingu taganemisest tuleneva tagasitäitmisena. Menetluses ei olnud seega üheselt selge, millised asjaolud on hagi aluseks. Võis esineda ka võimalus, et hagi aluseks olevad asjaolud võivad olla esitatud alternatiivselt. Maakohus palus hagejal täpsustada, kas Kingdom OÜ ja Herne 15, Tallinn kinnistu kaasomanikud sõlmisid töövõtulepingu ning seda, millisest hagis märgitud kokkuleppest Kingdom OÜ taganes. Hageja asjaolusid ei täpsustanud.
33.Juhul, kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama TsMS § 370 lg 2 järgi kõiki alternatiivseid nõude aluse võimalusi, mis hagis esitatud asjaolude pinnalt nähtuvad (Riigikohtu otsus nr 3-2-121-13, p 18). Kostja taotles aegumise kohaldamist ja sellest tulenevalt tuli kohtul tuvastada, kas Kingdom OÜ ja kinnistu Herne 15, Tallinn kaasomanike vahel oli sõlmitud leping, mille alusel Kingdom OÜ kinnistul töid tegi. Apellatsioonkaebuse väited, et maakohus tuvastas vastuoluliselt töövõtulepingu tühisuse vormipuuduse tõttu, kuid samas ka selle, et töövõtulepingut ei sõlmitud, on põhjendamatud. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et sõlmitud töövõtuleping on vormipuuduse tõttu tühine. Maakohus hindas esitatud tõendeid, sh ka kinnistu kaasomanike kokkulepet, analüüsides, kas töövõtuleping sõlmiti. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostja väitnud, et Kingdom OÜ-ga sõlmiti töövõtuleping. Siiski nähtub kostja 06.02.2013 määruskaebusest, millele on viidatud ka hagile esitatud vastuses, et kostja (ja teised kinnistu kaasomanikud) ei ole hagis väidetud töid tellinud. Seega väljendas kostja seisukohta, et lepingut ei sõlmitud. 25.11.2014 toimunud kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et kostja loeb töövõtulepingu sõlmituks 2006 kokkuleppega. 2006 sõlmiti kinnistu Herne 15, Tallinn kaasomanike kokkulepe. Maakohus tuvastas, et kuna selle kokkuleppe pooleks ei olnud Kingdom OÜ, ei saanud sellest tekkida õigusi ja kohustusi Kingdom OÜ-le.
34.Aegumise taotluse lahendamiseks tuli maakohtul järgnevalt õigussuhe kvalifitseerida. Kolleegiumi arvates on ekslikud kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohtu poolt hageja nõude kvalifitseerimine tuli hagejale üllatuslikult, kuna hageja ei ole menetluses käsundita asjaajamise sätetele viidanud. Esiteks ei kuulu hagiavalduses või hilisemas menetluses viidatud materiaalõiguse normid hagi aluse hulka ja TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt hindab kohus ise, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Teiseks on
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-56354 hageja oma 25.06.2014 menetlusdokumendis viidanud, et tegemist võib olla käsundita asjaajamise sätetega. Hageja õigusliku positsiooni muutlikkusele on maakohus ka oma otsuses viidanud. Hageja õigusliku positsiooni muutumine ei oma aga eelpooltoodust tulenevalt tähtsust, sest seadust kohaldab kohus ise.
35.Eeltoodust tulenevalt apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 3 kohaselt ei märgi kohus vaheotsuses menetluskulude jaotust, kuna jätkab menetlust. Menetluskulude jaotuse teeb kohus lõppotsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.