Osaühingu Salamõisa hagi HK vastu 13 100 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu Salamõisa apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
21 498,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Salamõisa (registrikood 11437378), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada osaühingu Salamõisa hagiavaldus HK vastu osaliselt.
2.Välja mõista HK-lt võlgnevus 3536,16 eurot (kolm tuhat viissada kolmkümmend kuus eurot ja kuusteist senti) osaühingu Salamõisa kasuks.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 84 % ulatuses osaühingu Salamõisa kanda ja 16 % ulatuses HK kanda.
Jätta Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
5.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja käesoleva apellatsioonkaebuse hinda ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja käesoleva apellatsioonkaebuse hinnaks 21 498,83 eurot.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Salamõisa (hageja) esitas 31.12.2012 Harju Maakohtule hagi HK (kostja) vastu 13 100 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.01.2007 – 31.12.2012 eest 8398,83 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus seda kostjale kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi summas 13 100 eurot. Harju Maakohus rahuldas 02.01.2013 määrusega hagi tagamise avalduse ning seadis kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinn Herne 15-7 (registriosa nr 16730601) kohtuliku hüpoteegi summas 13 100 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.03.2013 määrusega maakohtu määruse muutmata.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid Tallinnas Herne 15 asuva kinnistu korteriomanikud (kaasomanikud) 03.04.2006 kokkuleppe kinnistul asuva elamu renoveerimiseks. Kokkuleppe p-s 2 leppisid kaasomanikud kokku, et renoveerimiskulude katmiseks ehitatakse kinnistul asuva peamaja pööningukorrus eluruumideks, ümberehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustuvad eluruumid jagatakse kolmeks korteriomandiks ja need korteriomandid võõrandatakse renoveerimistööde tegijale. Kokkuleppe p-s 4 leppisid omanikud kokku, et annavad elamu pööningukorruse korteriteks ehitamise õiguse koos elamu renoveerimise kohustusega üle Kingdom OÜ-le (töövõtja). Kõik kaasomanikud olid kinnitanud, et nad on tööde tegemisega nõus ning töövõtja alustas enne notariaalse võõrandamislepingu sõlmimist kokkuleppe p-s 1 toodud tööde tegemist. Kuna kaasomanikud ei täitnud kokkuleppe p-s 5 kokkulepitud kohustust sõlmida töövõtjaga notariaalne leping, esitas töövõtja neile 19.05.2009 lepingust taganemise avalduse. Avalduses soovis töövõtja, et kinnistu kõik kaasomanikud hüvitaksid talle tehtud kulutused, s.o kokku 17 050 eurot. Kostja on üks kaasomanikest.
3.Töövõtja loovutas 02.09.2010 oma nõude uuele võlausaldajale, kes loovutas saadud nõude 21.08.2012 edasi hagejale. Hageja ja kinnistu kaasomanik AK sõlmisid 21.12.2013 lepingu, millega AK tunnistas hageja nõuet ja sõlmis kokkuleppe 3950 euro tasumiseks. Seega on hagejal kostja vastu 13 100 euro suurune nõue. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada aegumist ja teha selle kohta vaheotsus. Hageja esitas alusetu rikastumise hagi 3,5 aastat pärast lepingust taganemist. Töövõtja tegi töid kinnistu kaasomanikule AK-le, kelle omandis on kinnistul asuv hoovimaja, parendades tema reaalosa. Kinnistu ülejäänud kaasomanike kasutuses olevat peamaja ei ole renoveeritud. Kuigi kokkuleppes peeti silmas peamaja renoveerimist, ei ole seda tehtud. Kaasomanikud ei ole hoovimajale tehtud töid tellinud ega nendest kasu saanud. Kaasomanikud ei ole andnud nõusolekut nende tööde tegemiseks, mida töövõtja tegi ja mille eest hageja hüvitist nõuab. Töövõtja ei teatanud kaasomanikele töödega alustamisest. Hageja ei ole tõendanud töö tegemist ega töö ja materjali hinda. Hoovimajale tehtud kulutused ei ole kaasomanikele kasulikud ega kooskõlas nende kavatsusega renoveerida peamaja. Kaasomanikel ei olnud huvi lasta teha kanalisatsioonitöid, sest avariid ei olnud. Hoovimaja torud lõhuti maja renoveerimisel. Kaasomanikele ei ole üle antud pööningukorruse ehitusprojekti. Menetluse vahepealne käik
5.Harju Maakohus jättis 30.08.2013 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 14.05.2014 otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohus jättis 08.01.2015 vaheotsusega aegumise kohaldamata ja jätkas tsiviilasja menetlemist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.05.2015 otsusega maakohtu vaheotsuse muutmata. Riigikohus keeldus 29.07.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 25.01.2016 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5480 eurot. Samuti tühistas maakohus Harju Maakohtu 02.01.2013 hagi tagamise määruse, millega maakohus seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 13 100 eurot.
7.Maakohtu otsuse kohaselt on tuvastatud, et 03.04.2006 kokkuleppes otsustasid kaasomanikud kinnistul asuva elamu renoveerida. Kokkuleppe p-s 4 otsustasid kaasomanikud anda elamu pööningukorruse väljaehitamise õiguse koos elamu renoveerimise kohustusega töövõtjale, kohustudes vastutasuks võõrandama töövõtjale elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustatavate eluruumide jagamisel tekkivad korteriomandid. Kokkuleppe p 5 järgi tuli elamu renoveerimistööde järjekord ja tähtaeg, samuti elamu juurdeehituse tulemusel korteriomanike kaasomandisse moodustatavate eluruumide väljaehitamise, korteriomanditeks jagamise ja tekkivate korteriomandite müügi täpsemad tingimused märkida kaasomanike ja töövõtja sõlmitavas notariaalses lepingus. 29.01.2007 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet töövõtjale ehitusloa. Töövõtja loovutas renoveerimistöödest tuleneva kaasomanike vastu suunatud nõude uuele võlausaldajale, kes loovutas nõude 21.08.2012 edasi hagejale.
8.Pooled vaidlevad selle üle, millised tööd töövõtja tegi, kas ta soodustas nende töödega kinnistu kaasomanikke, kui suured kulud töövõtjal tekkisid ning kas kostjal on kohustus
hagejale töövõtja kulud hüvitada. Hagejal on kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 järgi.
9.Tunnistajate AK, MT, IR, MV ja KL ütlustega on tõendatud, et töövõtja tellimusel tehti kinnistul 2006. a-l vee- ja kanalisatsioonitöid ning lammutati kinnistul asunud kuurid. Veeja kanalisatsioonitööde täpset mahtu ei ole võimalik kindlaks teha. Tunnistaja MT ütlused kinnitavad, et avariid ei olnud. Kuna majal oli vaidlusalusel ajal haldaja, ei olnud mõistlikku põhjust, miks kutsuti avariid kõrvaldama kolmas isik. Kinnistul asusid peamaja ja hoovimaja. Üheks kaasomanikuks olnud AK omandis olid reaalosana hoovimaja korterid. On tõendatud, et vee- ja kanalisatsioonitöid tehti eelkõige hoovimaja parendamiseks ja selle huvides. Seda kinnitab mh asjaolu, et AK oli töövõtja juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks. Ei ole tõendatud, et töövõtjal oli kõigi kaasomanike nõusolek tööde alustamiseks, kõik kaasomanikud kiitsid tööd heaks või tööd vastasid kõigi kaasomanike huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, mis on VÕS § 1018 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi käsundita asjaajamise üheks eelduseks.
10.Tunnistaja MV ütlused kinnitavad, et AK parandas töövõtja kaudu hoovimaja ning hiljem ei soovinud majaelanikud töövõtjalt midagi. Vaidlusaluste vee- ja kanalisatsioonitöödega soodustati kinnistu ühte kaasomanikku AK, mitte kõiki kaasomanikke. Isegi juhul, kui töid tehti ka peamaja huvides, ei ole hageja esitatud akt-arvelt nr 196 võimalik eristada erinevate tööde hinda ega seda, millised tööd tehti peamaja huvides. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et töövõtja on selle arve töö teinud isikule tasunud. Hageja ei ole tõendanud ehitusprojekti olemasolu ega selle üleandmist. Projekti koostamise arve töövõtjale esitamine ei tõenda, et projekt on antud kaasomanikele. Asjaolu, et AK tunnistas töövõtjale 3950 euro suurust võlga ja tasus 400 eurot, ei tõenda, et kinnistu teistel kaasomanikel on töövõtja või hageja vastu kohustusi. Kuna hagi ei ole põhinõude osas põhjendatud, jääb ka viivisenõue rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.25.02.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 25.01.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohus on ebaõigesti nõustunud kostja väitega, et kuivõrd 1995 tehti kinnistul kanalisatsioon korda, siis puudus vajadus teostada kanalisatsioonitöid veel 2006. Hageja hinnangul ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks 1995 toimunud kanalisatsioonitööde teostamist ning see asjaolu ei oma ka tähendust. Oluline on, et 03.04.2006 kokkuleppega soovisid Herne 15 kaasomanikud muu hulgas lasta Kingdom OÜ-l teostada ka kanalisatsioonitöid. Selleks andsid heakskiidu Herne 15 kaasomanikud. Samuti on maakohus ebaõigesti sedastanud, et töid on teostatud eelkõige hoovimaja parendamiseks ja selle huvides. Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku olemusest tulenevalt ei ole võimalik selle parandamise ja kaasajastamisega soodustada üksnes hoovimaja ja mitte samal kinnistul ning samas vee- ja kanalisatsioonivõrgustikus asuvat peamaja. Vahetatud kanalisatsioonitrass oli üks tervik ning see hargnes kinnistu piires nii hoovi- kui peamajja. Kogu kanalisatsioonitrass kuulub kaasomanike kaasomandisse. Tunnistaja IR ütlustest nähtuvalt tekkis kinnistul olukord, kus planeeritud kanalisatsioonitööd tuli teostada kiiremini, kui algselt plaaniti, kuid see ei tähenda, et kuidagi oleks AK seotud võimaliku avarii tekkimisega kinnistul.
13.Kohus on ebaõigesti tunnistaja MT ütlustega lugenud tõendatuks, et avariiolukorda ei olnud ning nõustunud kostja käsitlustega, et kuivõrd maja haldas tol perioodil BREM, oleks Kingdom OÜ pidanud teavitama majahaldurit, kes avarii ise likvideeriks, mitte pöörduma kolmandate isikute poole. Tunnistaja MT ütlused ei omanud asjas tähendust, ütlused on kõlbmatud ja ebausaldusväärsed. Kohus ei tuvastanud, kas Herne 15 kinnistul oli olemas majahaldur, kellele oleks pidanud andma teada võimalikust avariist. Majahaldur ei ole ka isikuks, kes kanalisatsioonitorusid ise vahetama hakkaks, vaid tema organiseerida oleks vastavate tööde korraldamine läbi kolmandate isikute. Herne 15 kaasomanikud soovisid ühiselt, et Kingdom OÜ teostaks Herne 15 kinnistul töid, sh ka kanalisatsiooniga seotud töid. Ka tasu kujunemine teostatud tööde osas oli 2006 kokkuleppes kajastatud. Ka antud ajahetkel vastavas valdkonnas tegutsev IR kinnitas kohtuistungil, et otstarbekas oli teostada lisaks avarii likvideerimisele ka muud kanalisatsiooni- ja torutööd, mis olid Herne 15 peamaja elanikega kokku lepitud. Kuivõrd 2006. aastal teostatud kanalisatsioonitöödest said kasu mõlemad kinnistul asuvad hooned, on käsundita asjaajamine toimunud Herne 15 elanike objektiivsetes huvides.
14.Tulenevalt Herne 15 elanike ja Kingdom OÜ vahelisest kokkuleppest oli Kingdom OÜ kohustuseks Herne 15 korterelamu renoveerimise ja pööningukorruse väljaehitusprojekti koostamine. Kohus on põhjendamatult leidnud, et Herne 15 korteriomanikud ei ole ehitusprojekti saanud ja tõendatud ei ole selle olemasolu. Tunnistaja KL ütluste kohaselt on projekti koopia tema käes olemas. OÜ Cera-Fil (tunnistaja toonane tööandja) on esitanud Kingdom OÜ-le arve ning tunnistaja on oma töö eest tasu saanud. Ehitusprojekt on koostatud märtsis 2006, mille alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kingdom OÜ-le ehitusloa nr 23224. Sellega tuleb ehitusprojekti olemasolu tõendatuks lugeda. Herne 15 korteriomanikud on ehitusprojektiga tutvunud ning selle heaks kiitnud. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.04.2016 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9926,50 eurot, otsuse tegemise päeva seisuga viivise 8122,70 eurot ja edasi viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Menetluskulud jättis ringkonnakohus 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
17.Riigikohus tühistas 16.11.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2016 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3536,16 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 16.11.2016 tehtud otsuses märkinud, et kohtud on õigesti kvalifitseerinud hageja nõude käsundita asjaajamisest tulenevaks nõudeks. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult asunud kontrollima, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel.
20.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2). Vastavalt VÕS § 1023 lg-le 1 võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult.
21.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendite pinnalt ebaõigesti järeldanud, et vee- ja kanalisatsioonitöödega ei soodustatud kõiki kaasomanikke. Sealhulgas on maakohus jätnud igakülgselt hindamata tunnistaja IR ütlused. Maakohus on ka põhjendamatult osundanud tähtsust asjaolule, kas Kingdom OÜ on tööde eest Artico Grupp OÜ-le tasunud. Lisaks on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et rekonsutreerimisprojektiga seonduvalt ei ole kaasomanikud soodustust saanud.
22.Artico Grupp OÜ 29.07.2006 arve nr 196 kohaselt on Artico Grupp OÜ teostanud Herne 15 objektil järgmisi töid: vee- ja kanalisatsioonitrassi kraavide kaevamine, kinnistu kahe hoone vaheline veetorustiku paigaldus, kanalisatsioonitrassivahetus hoovis, kahe kanalisatsioonikaevu vahetus, kanalisatsioonitorustiku ühendamine linnatrassiga, trassikaevude tagasitäide, tihendamine ning tasandamine koos killustiku tarnega, kuuri lammutamine, lammutusprahi, vanade torude jms, utiliseerimine. Arve esitati Kingdom OÜ-le summas 160 480 krooni (I kd tl 174). Tunnistaja IR, kes oli Artico Grupp OÜ juhatuse liige, ütluste kohaselt lõhkes Herne 15 objektil 2006 suvel reovee äravoolu toru. Seal vahetati välja keraamiline kanalisatsioon, samuti vahetati välja kaevud. Kanalisatsioon teenindas kahte maja ning torud viidi kahte majja. Lisaks võeti maha kinnistu piiril olnud vana sara. Tunnistaja AK, kes oli Kingdom OÜ juhatuse liige, ütluste kohaselt lammutati 2006. aastal kuuri ja tehti trasse. Tunnistaja MV, kelle ema korter asub Herne 15 majas, ütlustel ehitas AK temale kuuluvat maja osa. Tunnistaja MT, kelle ema elas sel ajal Herne 15 majas, ütluste kohaselt 2006.a ehitustöid ei toimunud, ei olnud ka avariid, kuurid lammutati 2006.a keskpaigas.
23.Kolleegiumi hinnangul saab tunnistaja IR ütlustega lugeda tõendatuks, et Artico Grupp OÜ tegi Herne 15 kinnistul 29.07.2006 arvel loetletud tööd. Asjaolu, et trasse ehitati ja kuure lammutati, kinnitavad ka tunnistaja AK ütlused. Kuuride lammutamist on kinnitanud ka tunnistaja MT. Hoolimata sellest, et MT ütluste kohaselt 2006.a avariid ei olnud ning ehitustöid ei toimunud, ei lükka ta ütlused ümber eelmärgitud tõendeid. MT ütluste kohaselt külastas ta küll regulaarselt oma ema, kuid ta ise 2006.a selles majas ei elanud. Kuna MT Herne 15 majas ei elanud ning seega seal igapäevaselt ei viibinud, siis ei ole MT ütlused piisavad järeldamaks, et avariid ning trassiehitustöid ei toimunud. Seda, et trassiehitustöid
ei toimunud, ei saa tuletada ka tunnistaja MV ütlustest. Ka asjaolust, et avariist ei teavitatud majahaldurit BREM, ei saa järeldada, et avariid ei toimunud.
24.Tunnistaja IR ütlustega on tõendatud, et kanalisatsioon teenindas kahte maja ning kanalisatsioonitrassi renoveerimisel viidi torud mõlemasse majja. Tunnistaja ütluste kohaselt olid Herne 15 kinnistul keraamilised kanalisatsioonitorud. Pinnase liikumisel lähevad liitekohad lahti ning külma ja kuuma vaheldumisel torud purunevad. Tegemist oli oma aja ära elanud konstruktsiooniga. Tunnistaja IR ütlustel sai töödest kasu eelkõige peamaja. Seega teenis kolleegiumi arvates kanalisatsioonitrassis avarii kõrvaldamine ning vee- ja kanalisatsioonitrassi renoveerimine kõigi kaasomanike, sealhulgas kostja, huve.
25.Kolleegiumi hinnangul oli kõigi kaasomanike huvides ka vanade kuuride lammutamine kinnistul, kuna sellega korrastati kinnistut. Seda, et vanade kuuride lammutamine oli kaasomanike soov, kinnitab asjaolu, et 03.04.2006 kaasomanike kokkuleppes nähti ette vanade kuuride lammutamine. Kuna kohus leidis, et vee- ja kanalisatsioonitrassi renoveerimine ning vanade kuuride lammutamine toimus kõigi kaasomanike huvides, siis toimus kaasomanike huvides ka eelnimetatud töödest tekkinud prahi utiliseerimine.
26.Tähendust ei oma küsimus, kas Kingdom OÜ on Artico Grupp OÜ 29.07.2006 arve nr 196 tasunud. Asjaolu, kas Kingdom OÜ on oma kohustuse Artico Grupp OÜ ees täitnud, ei mõjuta Kingdom OÜ käsundita asjaajamisest tulenevat nõudeõigust soodustatud isiku vastu.
27.Hageja on väitnud, et lisaks Artico Grupp OÜ 29.07.2006 arvel nr 196 nimetatud töödele teostati elamu rekonstrueerimiseks muid vajalikke töid. Tööde maksumust koos eelnevaga kokku summas 200 000 krooni soovis hageja tõendada KÜ Herne 15 24.05.2007 üldkoosoleku protokolliga, kus AK Kingdom OÜ esindajana sellise summa nimetas (I kd tl 175-176). Kolleegium on seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku protokoll, kus AK on teatanud tööde maksumusele kulunud summa, ei tõenda muude tööde tegemist.
28.Samuti on hageja nõudnud korterelamu rekonstrueerimise projekti kulu hüvitamist. Projekti koostamise eest on OÜ Cera-Fil esitanud Kingdom OÜ-le 28.04.2006 arve summas 56 640 krooni (II kd tl 39). Tunnistaja KL, kes tegeles projekti koostamisega, ütluste kohaselt lahendati projektiga katusetööd, fassaad ning kolmanda korruse plaan. Projekti juurde käis ka trassi- ja asendiplaan (kuidas trassid majani lähevad). Tunnistaja ütluste kohaselt võeti kõikidelt korteriomanikelt projektile allkirjad, välja arvatud ühelt, kellelt oli suuline nõusolek.
29.Kolleegiumi hinnangul on ka projekti koostamine toimunud kaasomanike huvides. 03.04.2006 kokkuleppest nähtuvalt oli kaasomanikel kavatsus Herne 15 elamu korda teha. Elamu pidi renoveerima Kingdom OÜ, kes pidi selle eest saama elamu pööningukorruse väljaehitamise õiguse, koos sinna rajatavate korteritega. Asjaolu, et kaasomanikud mõtlesid hiljem ümber, ei anna alust väita, et ehitusprojekti tellimine ja koostamine ei olnud kooskõlas kaasomanike huvidega. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuna projekti ei ole kaasomanikele üle antud, siis ei ole nad soodustust saanud. 29.01.2007 ehitusloast nähtub, et projekt on linnavalitsusele esitatud (I kd tl 12). Puuduvad andmed, et kostja taotles ka endale projekti üleandmist, kuid sellest keelduti.
30.15.12.2015 kohtukõne teesides on hageja märkinud, et hageja nõudest on 3174 eurot mõistlik tasu Kingdom OÜ poolse asjaajamise eest. Kolleegium selgitab, et see väide on
esmakordselt esitatud 15.12.2015 maakohtu kohtuistungil kohtuvaidlustes. TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna kohtukõnes ei saa uusi asjaolusid esitada, siis jätab kolleegium tähelepanuta hageja 15.12.2015 esitatud väite, et nõue sisaldab ka tasu asjaajamise eest. Lisaks ei ole hageja esitanud asjaajamise mõistliku tasu suuruse tõendamiseks tõendeid.
31.Eeltooduga on tõendatud, et Kingdom OÜ tegi käsundita asjaajamise raames kaasomanike huvides kulutusi summas 217 120 krooni (160 480 + 56 640), s.o 13 876,50 eurot. Vaidlust ei ole, et Kingdom OÜ nõue on kehtivalt loovutatud hagejale.
32.Riigikohus on käesolevas asjas 16.11.2016 tehtud otsuses selgitanud, et korteriomanikud vastutavad käsundita asjaajamise sätete järgi osavõlgnikena. Sellest tulenevalt kuulub ringkonnakohtu hinnangul kohaldamisele VÕS § 63 lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub kostjale 488/2961 mõttelist osa Herne 15 asuvast kinnistust. Lähtudes kostjale kuuluva mõttelise osa osakaalust kogu kinnistusse, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2286,97 eurot (16,4809 % summast 13 876,50 eurot).
33.Kuna kaasomanikud vastutavad hageja ees osavõlgnikena, siis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtust, et AK on võtnud kohustuse tasuda oma kohustuse katteks hagejale 3950 eurot.
34.Hageja palus kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud viivise hagi esitamise aja (s.o 31.12.2012) seisuga. Viivist arvestas hageja alates 01.01.2007. Kuna käsundita asjaajamine toimus 2006. aastal, siis on hagejal õigus alates 01.01.2007 viivist nõuda (VÕS § 113 lg 3 esimene lause). Perioodil, mille eest viivist nõutakse, kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsioon sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 01.01.2007 - 31.12.2012 eest 1249,19 eurot.
35.Eeltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 3536,16 eurot (2286,97 + 1249,19).
36.Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega seati hagi tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile (Herne 15-7, registriosa nr 16730601) kohtulik hüpoteek summas 13 100 eurot hageja kasuks. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
37.Maakohus märkis 25.01.2016 otsuses hagi hinnaks 13 100 eurot. Tallinna Ringkonnakohus märkis 15.03.2016 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses samuti tsiviilasja hinnaks 13 100 eurot. Kolleegiumi hinnangul on need tsiviilasja hinnad määratud ebaõigesti. Hageja palus maakohtule esitatud hagiavalduses välja mõista põhivõla 13 100 eurot ja viivise 8398,83 eurot, kokku 21 498,83 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Seega on hagi hinnaks maakohtus ja käesoleva apellatsioonkaebuse hinnaks 21 498,83 eurot. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 137 lg 11 sätestab, et kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Seega tuleb tsiviilasja hinda maakohtus ja käesoleva apellatsioonkaebuse hinda muuta ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja käesoleva apellatsioonkaebuse hinnaks 21 498,83 eurot.
38.Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 84 % ulatuses hageja kanda ning 16 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
39.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
40.Kuna maakohus peab määrama kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis on põhjendatud, et hagi hinna muutmisest tulenevalt vähem tasutud riigilõivu menetlusosalistelt riigi kasuks väljamõistmise lahendab samuti maakohus (TsMS § 179 lg 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.