Võlaõigus › Töövõtulepingud

Lepingust ei nähtu see, et hageja pidi teostama töö, mille alusel oleks kostjal olnud võimalik teemapark reaalselt valmis ehitada. Vastav eeldus ei tulene ka 09.02.2009 pakkumuskutsest. Vastavalt lepingu punktile 1.2 pidi töö vastama järgmistele punktidele: teemapargi kontseptsiooni ja funktsioonide analüüs ning sihtrühmade määratlemine; kergliiklusteede kontseptsiooni väljatöötamine ja teabetahvlite tekstide koostamine. Kostja ei tõendanud, et töö ei vasta lepingu punktis 1.2 nimetatud tingimustele. Kostja ei toonud esile puuduseid, millest nähtuvalt oleks hageja eelnevalt nimetatud tingimused töös jätnud täitmata. Kostja (tellija) risk on see, kui töö sisule kehtestatud nõuded olid lepingus üldsõnalised ja konkreetselt piiritlemata. Kostja ülesanne lepingu sõlmimisel oli selgelt defineerida, mida ta loodab töö tulemusena saada ning millistele tingimustele see peab vastama, et hagejal oleks võimalik vastav töötulemus saavutada. Hageja täitis lepingu punktis 1.2.2 sätestatud kergliiklustee kontseptsiooni väljatöötamise kohustuse ning vastav kaart märgistusega esitati kostjale töö koosseisus. Samuti koostas hageja teabetahvlite tekstid. Kohtuistungil selgus, et hageja koostas teabetahvlite tekste suuremas koguses kui pooled kokku leppisid. Tulenevalt lepingust ei olnud parkimise korraldamise, teemapargile ligipääsu, teede hierarhia ja funktsioonide kontseptsiooni loomine hageja lepinguline kohustus. Kostja poolt puuduvatena nimetatud kaardid ja matkaradade marsruudid ei olnud hageja lepinguline kohustus. Seega nimetatud ülesannete täitmata jätmist ei saa kostja hagejale lepingurikkumisena ette heita. Kostja heitis hagejale ette ka seda, et töös puudus SWOT-analüüs. Hageja möönis, et 30.04.2010 elektroonselt esitatud variandis SWOT-analüüs puudus, kuid 26.08.2010 paberkandjal esitatud variandis oli see olemas. Kostja märkis 08.09.2010 kirjas nr KV 10/20 puuduste loetelu punktis 7, et töös ei ole selgitatud, mis metoodika alusel on tehtud SWOT-analüüs. Vastav märkus kinnitab üheselt seda, et SWOT-analüüs oli tehtud. Lisaks märkis kostja 12.11.2010 saadetud kirjas nr KV 10/28, et täidetud on lk 15 olnud tühi tabel. Hageja poolt esitatud töö leheküljel nr 15 oli SWOTanalüüsi tabel. Asjaolu, et töö pidi vastama sellistele vorminõuetele, et selle abil saaks taotleda PRIA-st toetust, ei tulenenud lepingust ning hageja väidete kohaselt ei olnud talle see teada. Lepingust ei tulene üheselt, et leping hõlmas territooriumilt ka Saue valda. Vastava geograafilise piiritluse oleks pooled pidanud lepingus selgelt määratlema, vastasel korral ei ole kostjal võimalik hagejapoolsele lepingurikkumisele tugineda. Juhul kui poolte tahe oli lepingu sõlmimisel see, et tööd hõlmaksid nii Harku kui ka Saue valla territooriumi, ei saanud hageja ühepoolselt Saue valda töödest välja jätta ning vastavalt lepingu punktile 6.2 oleks vastav muudatus tulnud vormistada poolte vahel kirjalikult ja mõlema poolt allkirjastada. Tõendamata on kostja väide, et alates 30. aprillist kuni augusti keskpaigani 2010 toimus poolte vahel pidev koostöö töö parandamiseks ja täiustamiseks. Hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kirjavahetus toimus poolte vahel valdavalt loodava kodulehekülje ja teabetahvlite kujunduse teemal. Esitatud töös esineb mõningaid kirjavigu ja küsimärkidega tähistatud kohti. Samas on töö olulises osas valminud ja vastab lepingu punktis 1.2 toodud tingimustele. Hageja esitas töö paberkandjal lepingu punktis 1.4 sätestatud tähtaega rikkudes. Hageja selgitas kohtuistungil, et ei saanud 30.04.2010 paberkandjal tööd esitada, kuna kostja ei viibinud tööl ning hageja eeldas, et enne töö välja printimist tuleb teha selles veel parandusi. Hageja poolt tähtaja rikkumise osas tuleb arvestada, et hagejale ettemaksu ei tasutud ning töö printimine tähendas hageja jaoks täiendavaid kulusid. Hageja vähendas hagis lepinguga ettenähtud tasu 3195, 58 euro võrra. Tegemist on piisava ja põhjendatud hinnaalandusega ning puudub alus täiendavalt hageja tasunõuet vähendada. Lepingu punkti 2.3 kohaselt pidi tellija vaatama töö läbi 7 päeva jooksul alates töö esitamise päevast. Vastuvõtmisest keeldumisest tuli teatada töövõtjale kirjalikult koos keeldumise põhjuste äranäitamisega, vastasel korral loeti töö vastuvõetuks. Puudub vaidlus, et elektroonselt esitas

hageja töö 30.04.2010 ja paberkandjal töö sai kostja kätte 26.08.2010. Seega oli kostja kohustatud teatama töö vastuvõtmisest keeldumisest 7 päeva jooksul arvates paberkandjal töö saamisest, ehk hiljemalt 02.09.2010, vastasel korral tuli lugeda töö vastuvõetuks. Kostja teatas 03.09.2010 ekirjas, et ei saa hageja poolt esitatud tööd vastu võtta. Seega teatas kostja töö vastuvõtmisest keeldumisest ühepäevase hilinemisega. Hageja esitas kostjale 06.09.2010 tööde üleandmisvastuvõtmisakti ja arve, millele kostja vastas 08.09.2010 kirjaga nr KV 10/20 ning tõi välja töös esinenud puudused. Puudub vaidlus, et pooled ei vormistanud ega allkirjastanud lepingu punktis 2.2 ettenähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. VÕS § 638 kohaselt tuli töö lugeda vastuvõetuks alates 02.09.2010, kuna hageja poolt teostatud töö oli vähemasti suuremas osas valmis ning möödunud oli 7-päevaline tähtaega töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kostja kasutas enne tööde vastuvõtmist hageja poolt esitatud tööd ning avalikustas selle osaliselt veebilehel www.psm.ee. Vastavat asjaolu on kostja tunnistanud 09.08.2010 e-kirjas ja 08.09.2010 kirjas nr KV 10/20. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Võttes arvesse, et töö oli valmis ja tuli lugeda vastu võetuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et mis tahes minetus lepingu sõnastuses oleks risk, mida peab kandma üksnes tellija. Sellist eeldust seadusest ei tulene. Kogu riski panemine lepingulises suhtes vaid ühele poolele, oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kuivõrd tegemist ei ole tarbijalepinguga, siis eeldatakse, et lepingupooled on võrdsed. Seega puudub igasugune alus eelistada lepingu ebaselguse korral töövõtjat. Vastupidi, pigem tuleks eeldada, et oma majandusja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud töövõtja on spetsialist, kes ei vaja mingit erilist kaitset lepingu sisu üle peetavas vaidluses. Otsuse põhjal jääb ebaselgeks ja kontrollimatuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et 09.02.2009 pakkumiskutsest ei saa järeldada, et lepingu esemeks oli töö, mille alusel kostja oleks saanud PRIA-lt teemapargi projekti jaoks rahastust taotleda ning teemapargi reaalselt valmis ehitada. Viidatud pakkumiskutse põhjal on selgelt tuvastatav, et mingit vaheetappi hagejalt tellitud töö ja reaalse asjade valmistamise vahel ei olnud. Hagejalt tellitud tööle järgnesid loogiliselt tööd, mille jaoks ei olnud enam eraldi projekti või analüüsi vaja kirjutada ning see pidi toimuma hageja tehtava töö alusel. Järelikult tuleb poolte kokkulepet tööle esitatud tingimuste kohta tõlgendada selliselt, et hageja töö alusel peaks olema võimalik alustada reaalset teemapargi ehitamise tegevust. Seda, et töö sellistele nõuetele vastaks, ei ole hageja kunagi väitnud. Mõistlik isik mõistab teemapargi kontseptsiooni analüüsi ja väljatöötamist kui spetsialisti poolt asjakohaste ettepanekute ja järelduste tegemist. Ükski mõistlik isik ei mõista teemapargi kontseptsiooni all pelgalt ajaloolist referaati ja olemasoleva liiklusolustiku kirjeldust, sellise isiku arusaamast lähtuvalt ei oleks lepingu hind 11 312, 36 eurot (ega ka alandatud hind 8116,78 eurot) vastavuses keskkooli tasemel tehtud referaadiga. Hageja spetsialistina, kes enda kinnitusel on sarnaseid projekte ka varem teinud, pidi pakkumiskutse põhjal aru saama, et kostja eesmärk oli teemapargi projektile PRIA rahastust taotleda, mistõttu temalt tellitud töö peab vastama PRIA Leader programmi vormi- ja sisunõuetele. Hageja ei täitnud töövõtjana VÕS § 635 lg-st 2 ja § 620 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. Oma majandus- ja kutsetegevuses sarnaste projektide kirjutamisele spetsialiseerunud hageja oleks pidanud minimaalselt kostja tähelepanu juhtima sellele, et töö alusel ei ole võimalik PRIA rahastust taotleda ega tohiks oma puudulikku tööd õigustada lepingu mõnevõrra ebaõnnestunud sõnastusega. Hageja ei käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega.

Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kui lepingus ei ole töö geograafiline piiritlus väga selgelt paigas, siis ei saa kostja sellele rikkumisele tugineda. Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat 11.01.2010 kirjaga, et jääb töö tegemisel Harku valla piiridesse. Järelikult pidid mõlemad pooled lepingu sõlmimisel esialgselt silmas pidama töö geograafilise piiritlusena ka Saue valda. Vastasel juhul, kui hageja oleks algusest peale olnud teadmises, et töö hõlmabki vaid Harku valda, puuduks tal igasugune mõistlik põhjus sellest kostjat eraldi teavitada. Seega jättis hageja omavoliliselt osa kokkulepitud tööst tegemata. Lepingu tõlgendamisel tulnuks silmas pidada eesmärki, milleks tööd vajati – Peeter Suure Merekindluse teemapargi loomine ja rajamine. Hageja edastatud töö ei olnud selleks kõlbulik ning ta keeldus ka töö parandamisest, mistõttu jäi projekt pooleli ja kostja kaotas võimaluse rahastada projekti Leader programmist. Hageja ei saavutanud lepinguga seatud eesmärki, kuna edastatud töö ei ole mis tahes otstarbel kostja jaoks kasutatav. Hageja spetsialistina pidi sellest aru saama. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija ei võta alusetult vastu valmis tööd. Kuna hageja möönis, et töös olid puudused (mh on hageja nõutavat tasu vähendanud ning kirjavahetuses paranduste tegemise vajadust tunnistanud), siis ei saa ühelgi juhul väita, et töö oli valmis. Teisisõnu oleks tööl pidanud olema kõik kokkulepitud omadused ning see vastama nii sisuliselt kui vormiliselt kokkulepitud nõuetele. Selliseid asjaolusid ei esine. Valdavas osas ei vastanud töö kokkulepitud nõuetele ning ulatuslike puuduste tõttu oli see täielikult kasutuskõlbmatu. Kohus ei põhjendanud, mille alusel saab sedavõrd ulatuslikke puudusi, nagu hageja töös esinesid, lugeda üksnes ebaolulisteks pisivigadeks. Hageja edastatud tööd ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgi saavutamiseks kasutada (PRIA-st projektile rahastust taotleda ja teemaparki rajada) ning sellel puudus kostja jaoks igasugune muu kasutusvõimalus ja väärtus. Kohtu järeldus on ka vastuolus tema enda seisukohtadega. Kohus pidas põhjendatuks tasu vähendamist 3195, 58 euro ulatuses, st ca 30% võrra lepingus esialgselt kokkulepitud tasust. Kuidagi ei saa väita, et töö, millest mööndustega ca 2/3 on tehtud, on ebaoluliste puudustega ning tuleb lugeda põhiosas valminuks. Otsuses toodud põhjendus, et töö vastuvõtmist või valmimist tõendab asjaolu, et kostja avaldas osa hageja tehtud tööst ajutiselt Peeter Suure Merekindluse tarbeks loodud veebilehel, ei ole kooskõlas tõendamiskoormise jaotuse ja asjas esitatud tõenditega. Asjaolu, et kostja ajutiselt mingit osa hageja tööst kasutas, ei ole üksi tõendiks töö vastuvõtmise kohta. Järelikult ei saa eelnevaga töö vastuvõtmist või valmimist tõendada. Hageja töö võis veebilehel ajutiselt avalik olla põhjusel, et kostja lootis sellel ajal heas usus, et töö saab valmis ning projekt lõpetatud. Pärast seda, kui selgus, et hageja ei kavatsegi oma puudulikku tööd parandada ega valmis teha, on Peeter Suure Merekindluse veebileht sootuks suletud. Eelnev ilmestab, et hageja edastatud tööd ei ole tegelikkuses võimalik kasutada ning sellel puudub mis tahes sisuline väärtus. Teisisõnu ei ole töö ei valmis ega ebaoluliste puudustega, et seda saaks lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja kogumis, kui lähtus kostja poolt puudustest teatamise aja tuvastamisel hageja esitatud e-kirja väljavõttest. Kohus ei põhjendanud kostja tõendi tähelepanuta jätmist, millest nähtub, et kostja teatas hagejale töö mittevastavusest ja vastuvõtmisest keeldumisest 01.09.2010. On usutav, et kuna hageja kostja esimesele e-kirjale ei vastanud, siis võis kostja saata kaks samasisulist e-kirja (01.09.2010 ning 03.09.2010). Seda põhistab täiendavalt asjaolu, et erinev ei ole mitte ainult kirjade saatmise kuupäev, vaid ka kellaajad ja kirja koopia saaja. Vastupidist ei ole hageja tõendanud ega väitnud. Isegi kui kostja oleks teatanud puudustest ühepäevase hilinemisega, siis oleks hea usu põhimõttega vastuolus lugeda töö vastuvõetuks sedavõrd ebaolulise tähtaja ületamise tõttu. Hageja ületas töö valmimise tähtaega enam kui neli kuud, mida kohus pidas ebaoluliselt pisipuuduseks. Järelikult ei olnud pooltevahelises suhtes tavapärane, et tähtaegasid järgitakse piinliku täpsusega.

Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja väiteid selle kohta, et töö vastuvõetuks lugemine puudustest teatamisega ühepäevase hilinemise tõttu oleks vastuolus hea usu põhimõttega ning et hageja töö on parimal juhul käsitletav ajaloolise referaadina, mitte teemapargi kontseptsiooni analüüsi ja väljatöötamisena. Samuti ei ole kohus analüüsinud kostja vastuväiteid seoses lepingueelsete läbirääkimistega (pakkumiskutsega), töö vorminõuetele mittevastavusega, ega teemapargi kontseptsiooni tähendusega (st töö sisuga). Kohus nõustus ilma sisulise analüüsita hageja seisukohtadega ega ole põhjendanud kostja väidete tähelepanuta jätmist. Otsuses puudub analüüs selle kohta, mille põhjal kohus leidis, et hageja poolt tasu vähendamine 3195, 58 euro võrra on piisav puuduste heastamiseks. Kohus on täielikult tähelepanuta, et kostja oli kompromissi korras nõus tasuma töö eest 3195, 58 eurot ehk teisisõnu oli puudustega töö maksimaalne väärtus pakkumise tegemise hetkel 3195, 58 eurot ning sedagi vaid kompromissi korras. Kohtu järeldus, et hageja viide kirjavahetuses SWOT-analüüsile tõendab üheselt seda, et SWOTanalüüs oli tehtud, on ebaõige ja põhjendamata. Isegi kui hageja SWOT-analüüsi tabelisse midagi märkis, siis ei tähenda see, et see oli töö kontekstis asjakohane ja kasutatav, seda eriti olukorras, kus kostja selgelt väitis, et talle jääb töö punktis 3.3 toodud järeldusteni jõudmise metoodika arusaamatuks. Kontrollimatute ja ebaadekvaatsete andmete tabelisse märkimine (tõendeid selle kontrollimiseks kohtule ei esitatud) ei ole samastatav sisuliselt korrektse analüüsiga. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui jõudis järeldusele, et SWOT-analüüsi osas vastas töö kokkuleppele. Kohus ei hinnanud hageja esitatud kirjavahetust igakülgselt ja täielikult ning jõudis ebaõigele järeldusele, et alates 30. aprillist kuni augusti keskpaigani 2010 ei toimunud poolte vahel koostööd töö sisu täiendamiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et 11.07.2010 e-kirjas märkis kostja juhatuse liige Mailis Kess selgelt, et kontseptsioonist on üsna poolik variant. 03.06.2010 e-kirjas esitas hageja ülevaate sellest, et igasugune arusaam kergliiklusteede kontseptsioonist (st kus ja millised matkarajad peaksid asuma) puudub. Järelikult ei ole õige, et olulises osas oli töö valmis ja täiendav töö käis vaid teabetahvlite tekstide osas. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu kaevatava otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea ta vajalikuks hagi rahuldamise põhjendusi korra (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellandile märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu käsitlus lepingu sõnastuse puudulikkusest tuleneva riski jaotamises on ebaõige. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kostja kui tellija kohustuseks oli lepingu sõlmimisel täpselt määratleda, millist konkreetset tööd ta soovib saada (millistele tingimustele peab töö vastama). Maakohtul ei olnud alust omistada lepingule sisu, mida sellel tegelikult ei olnud. Töövõtulepingus määratletud lepingu eset ei olnud kohtul võimalik laiendada ega mahutada sellesse tingimusi, milles pooled ei olnud kokku leppinud. Apellandi viide VÕS § 29 lg-le 4 ei ole siinkohal asjakohane, sest eelkõige tuli siiski arvestada seda, milles pooled ise olid lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seetõttu tuligi lepingu tegeliku eseme (sh eesmärgi) kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige lepingu sõnastusest. Kindlasti ei olnud kohtul võimalik võtta töö sisu puhul aluseks 09.02.2009 pakkumiskutset ning selle põhjal tuvastada, kas hageja teostatud töö on nõuetekohane (vastab lepingule). Pealegi on hageja vaielnud vastu kostja sellekohasele

käsitlusele ja selgitanud, et leping sõlmiti algsest pakkumiskutsest väiksemas mahus. Sellele väitele ei ole kostja vastu vaielnud. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik nõustuda apellandi väitega, nagu oleks igale mõistlikule isikule pidanud olema selge, et hageja poolt teostatud töö eesmärgiks oli luua võimalus alustada teemapargi reaalset ehitamist. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda sellist järeldust teha. Lisaks lepingus sisalduvale töö sisu kirjeldusele on ka üldteada, et igasugune ehitustegevus vajab eelnevalt projekti (tööjooniste) koostamist. Projekteerimisega seotud tegevusi ei olnud pooled vaidlusaluses töövõtulepingus kokku leppinud. Teostatava töö seostamine PRIA-lt saadava finantseeringuga ei ole kooskõlas lepinguga. Sarnaselt maakohtuga ei ole ka ringkonnakohtul võimalik haakuda apellandi käsitlusega, et hageja teostatud töö on pelgalt keskkooli tasemel referaat, mitte aga teemapargi kontseptsioon, nagu leping ette nägi. Sellist järeldust ei olnud kohtul alust teha. Kui kostja leidis, et teostatud töö ei vastanud kvaliteedilt kokkulepitule ning puuduste täpseks määratlemiseks ei piisanud tema teadmistest, oli kostjal võimalik võtta arvamus mõnelt vastavaid eriteadmisi omavalt isikult, tõendamaks, et tema sellekohane halvustav hinnang ei ole vaid pahatahtlik emotsionaalne väljendus. Neid tõendeid, mis võimaldaksid kohtul kostjaga nõustuda, ei ole menetluses esitatud. Veelgi enam, kohtule esitatud tõendite põhjal võib väita, et konkreetseid sisulisi puudusi töös ei ole kostja kuni 08.09.2010 esile toonud. 08.09.2010 kirjas on loetletud puudused ning märgitud, et kostja juhatus ei pea võimalikuks hageja esitatud arvet täies mahus tasuda, ühtlasi tehti ettepanek kohtumiseks. Vaidlust ei olnud selles, et elektroonsel kujul esitas hageja töö kostjale 30.04.2010 ega ka selles, et paberkandjal vormistatuna esitati see 26.08.2010 (01.05.2010 on Mailis Kess kinnitanud töö kättesaamist, kuid öelnud, et vajab aega tööga põhjalikumaks tutvumiseks). Samas nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel peetud e-kirjavahetusest, et pärast töö elektroonset edastamist oli hagejal raskusi saada kostjalt tagasisidet (tl 177-200, I köide). Seetõttu ei ole põhjust pidada vääraks maakohtu seisukohta, et kostja hilines töös esinenud puudustest teatamisel. Kostja ei muutnud usutavaks oma väidet selle kohta, et ta saatis 03.09.2010 e-kirjaga identse kirja hagejale ka kaks päeva varem (ning ei ole seetõttu pretensioonide esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkunud). Kuna hageja 01.09.2010 kirja saamist eitas, oleks tulnud kostjal oma sellekohast väidet tõendada. Samas, kuigi hageja esitas töö tähtaegselt vaid elektroonselt, ei olnud kostjal takistust see kohe üle vaadata. Seetõttu ei oleks korrektne ka rääkida hageja käitumise heade kommete vastasusest, kui ta tugines ühepäevasele hilinemisele puudustest teatamisel. Pealegi on asjas tõendatud, et juba suvel 2010 asus kostja hageja teostatud tööd osaliselt kasutama. Kõiki neid asjaolusid arvestades oli maakohtul alus lugeda töö vastuvõetuks. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga lepingu esemeks olnud töö territoriaalse määratluse kohta. Lepingust tulenevalt teostatakse töid Peeter Suure Merekindluse baasil, kusjuures asukohana olid nimetatud vallad, kus kindlus paikneb. Hageja 11.01.2010 e-kirja on kostja tõlgendanud meelevaldselt. Kui pooled ka olid eelnevalt pidanud silmas mingeid töid Saue vallas, siis vastava kirjaga piirkondlikku ulatust täpsustati (millele kostja ei vaielnud vastu). Samas on hageja ka selgitanud, et Saue vald ei tundunud töö vastu huvi (Saue valla territooriumile jäi vaid väga piiratud, praktiliselt kasutamatu osa merekindlusest). Seetõttu ei ole võimalik nõustuda kostja järeldusega, et hageja on omavoliliselt jätnud osa kokkulepitud tööst tegemata. Maakohus hindas kõiki kohtu ette töötud asjaolusid ja esitatud tõendeid seaduse nõuetele vastavalt. Kohus on oma järeldusi piisavas ulatuses põhjendanud. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija ei võta alusetult vastu valmis tööd. See, et hageja möönis, et töös teatud parandusi tehti (hageja esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt toimus see suvel 2010 peamiselt kodulehekülje ja teabetahvlite kujunduse teemal), ei tõenda töö mittevastavust lepingule. Maakohus leidis õigesti, et valdavas osas vastas töö kokkulepitud tingimustele. See, et hageja töö hinda ligi 30% võrra alandas, ei tõenda kostja väidet töös esinenud ulatuslike puuduste ja sellest

tuleneva kasutuskõlbmatuse kohta. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja asus juba suvel 2010 tööd osaliselt kasutama (ja tegi seda hageja väitel kuni hagi esitamiseni 2013.a).

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Alates 01.01.2015 on muutnud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et neis tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.