Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-53190
Tsiviilasi
MTÜ XXX hagi MTÜ XXXvastu võla nõudes 8 116,78 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja MTÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Signe Paap (Athena Õigusbüroo, Jõe 3, esindajad 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja MTÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Kadri Lember (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected] ja [email protected]) 28.08.2014 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja seaduslik esindaja Robert Treufeldt Hageja lepinguline esindaja Signe Paap isikud Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Lember Hagihind
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MTÜ-lt XXX8 116,78 (kaheksa tuhat ükssada kuusteist eurot ja 78 senti) eurot MTÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista MTÜ-lt XXX menetluskulud 100% ulatuses MTÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2009 töövõtulepingu nr XXX, mille esemeks oli Harku ja Saue valla territooriumil paikneva XXX baasil XXX programmi „XXXbaasil ajaloolise teemapargi loomine“ raames tehtavad arendustööd, sh teemapargi kontseptsiooni ja funktsioonide analüüs ning sihtrühmade määratlemine; kergliiklusteede kontseptsiooni väljatöötamine ja teabetahvlite tekstide koostamine. Lepingu punkti 1.4 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 30.04.2010 (I kd tl 5-7).
2.30.04.2010 saatis hageja töö kostjale elektroonselt ( I kd tl 8, I kd tl 25-77). 01.05.2010 kinnitas kostja materjalide kättesaamist (I kd tl 9). Paberkandjal sai kostja töö 26.08.2010 (I kd tl 10-11, I kd tl 163-164). Kostja teatas 03.09.2010 e-kirjas, et ei saa hageja poolt esitatud tööd vastu võtta (II kd tl 29).
3.10.11.2013 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. Kohus võttis 22.11.2013 määrusega hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 8 116,78 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 6, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja ei ole puuduste olemasolu töös tõendanud; • kostja ei ole sisustanud mõiste „kontseptsioon“ piirjooni, hageja pidi selle ise tuletama; • pakkumisteates ei märgitud, et töö eesmärk oli sellise töö saamine, mille alusel oleks kostjal olnud võimalik teemapark valmis ehitada ja see ei tulenenud ka lepingust; • Saue valla hõlmamata jätmine ei ole lepingu rikkumine; • kostja poolt puuduvatena nimetatud kergliiklusteede kaardid ja matkaradade marsruudid ei olnud hageja lepinguline kohustus; • hageja on täitnud kergliiklustee kontseptsiooni väljatöötamise kohustuse; • parkimise korraldamise, teemapargile ligipääsu, teede hierarhia ja funktsioonide kontseptsioonide loomine ei olnud hageja lepinguline kohustus; • SWOT-analüüs oli lisatud paberkandjal oleval versioonil, e-kirjaga saadetud versioonis see puudus; • kasutatud allikate lisamine tööle ei olnud nõutav; • kostja ei teatanud töö vastuvõtmisest keeldumisest õigeaegselt, mistõttu tuleb lugeda tööd vastuvõetuks; • kostja avaldas osaliselt hageja tehtud töö oma internetilehel. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • lepingu eesmärk oli sellise töö saamine, mille alusel oleks kostjal olnud reaalselt võimalik ehitada XXX teemapark ja taotleda PRIA toetust; • töös on esitatud kirjeldused, aga puudub analüüs ja ettepanekud; • hageja poolt teostatud töö oli ulatuslike puudustega; • töö ei hõlma Saue valda ja kostja ei ole nõustunud Saue valla välja jätmisega; • kergliiklusteede kontseptsioon on puudulik ja analüüsimata on liikluskontseptsioon; • puudub SWOT-analüüs ja kasutatud allikate loetelu; • hageja ei esitanud tööd paberkandjal ettenähtud ajaks;
2-13-53190 • •
kostja ei ole töid vastu võtnud, mistõttu ei saa tasu nõue muutuda sissenõutavaks; hea usu põhimõtte vastane oleks, kui ühepäevane hilinemine töö puudustest teatamise osas tooks kaasa tööde vastuvõetuks lugemise.
Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
12.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2009 töövõtulepingu nr XXX, mille esemeks oli Harku ja Saue valla territooriumil paikneva XXX baasil XXX programmi „XXX baasil ajaloolise teemapargi loomine“ raames tehtavad arendustööd. Lepingu punkti 1.4 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 30.04.2010. Lepingu punkti 2.5 kohaselt tuli töö tellijale üle anda kahes eksemplaris paber- ja ühes digitaaleksemplaris. Lepingu punkti 3.2.1 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale töö eest 177 000 krooni, so 11 312,36 eurot (I kd tl 5-7). 30.04.2010 saatis hageja töö kostjale elektroonselt ( I kd tl 8, I kd tl 25-77). 01.05.2010 kinnitas kostja materjalide kättesaamist (I kd tl 9). Puudub vaidlus, et paberkandjal tööd hageja tähtaegselt ei esitanud ning selle sai kostja kätte 26.08.2010, mida kostja on kinnitanud mitmetes kirjades (I kd tl 10-11, I kd tl 163-164). Kostja teatas 03.09.2010 e-kirjas, et ei saa hageja poolt esitatud tööd vastu võtta (II kd tl 29).
2-13-53190
13.Poolte vahel on vaidlus, kas töö vastas lepingutingimustele, millal tuleb lugeda tööd vastuvõetuks ja kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
14.Kostja väidete kohaselt olid hageja töös ulatuslikud puudused ning töö ei vastanud lepingule. Kohus leiab, et lepingust ei nähtu see, et hageja pidi teostama töö, mille alusel oleks kostjal olnud võimalik teemapark reaalselt valmis ehitada. Vastav eeldus ei tulene ka 09.02.2009 pakkumuskutsest (I kd tl 162). Vastavalt lepingu punktile 1.2 pidi töö vastama järgmistele punktidele: teemapargi kontseptsiooni ja funktsioonide analüüs ning sihtrühmade määratlemine; kergliiklusteede kontseptsiooni väljatöötamine ja teabetahvlite tekstide koostamine (I kd tl 5). Kostja ei ole tõendanud seda, et töö ei vasta lepingu punktis 1.2 nimetatud tingimustele. Kostja ei ole esile toonud puuduseid, millest nähtuvalt oleks hageja eelnevalt nimetatud tingimused töös jätnud täitmata. Antud juhul on kostja (tellija) risk see, kui töö sisule kehtestatud nõuded olid lepingus üldsõnalised ja konkreetselt piiritlemata. Kostja ülesanne lepingu sõlmimisel oli selgelt defineerida, mida ta loodab töö tulemusena saada ning millistele tingimustele see peab vastama, et hagejal oleks võimalik vastav töötulemus saavutada. Kohtu hinnangul on hageja täitnud lepingu punktis 1.2.2 sätestatud kergliiklustee kontseptsiooni väljatöötamise kohustuse ning vastav kaart märgistusega on esitatud kostjale töö koosseisus (I kd tl 77). Samuti on hageja koostanud teabetahvlite tekstid (I kd tl 48-76). Kohtuistungil selgus, et hageja koostas teabetahvlite tekste suuremas koguses kui pooled kokku leppisid. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt lepingust ei olnud parkimise korraldamise, teemapargile ligipääsu, teede hierarhia ja funktsioonide kontseptsiooni loomine hageja lepinguline kohustus. Kostja poolt puuduvatena nimetatud kaardid ja matkaradade marsruudid ei olnud samuti hageja lepinguline kohustus. Seega nimetatud ülesannete täitmata jätmist ei saa kostja hagejale lepingurikkumisena ette heita. Kostja on lisaks ette heitnud seda, et töös puudus SWOT-analüüs. Hageja möönis, et 30.04.2010 elektroonselt esitatud variandis SWOT-analüüs puudus, kuid 26.08.2010 paberkandjal esitatud variandis oli see olemas. Kohtule on esitatud hageja tööst 30.04.2010 kostjale saadetud variant, millel puudub SWOT-analüüs (I kd tl 39). Kohus peab usutavaks hageja väidet, mille kohaselt SWOT-analüüs oli paberkandjal esitatud töö variandis. Kostja on 08.09.2010 kirjas nr KV 10/20 välja toodud puuduste loetelu punktis 7 märkinud, et töös ei ole selgitatud, mis metoodika alusel on tehtud SWOT-analüüs (I kd tl 164). Kohtu hinnangul kinnitab vastav märkus üheselt seda, et SWOT-analüüs oli tehtud. Lisaks on kostja 12.11.2010 saadetud kirjas nr KV 10/28 märkinud, et täidetud on lk 15 olnud tühi tabel (I kd tl 3-4). Hageja poolt esitatud töö leheküljel nr 15 oli SWOT-analüüsi tabel (I kd tl 39). Asjaolu, et töö pidi vastama sellistele vorminõuetele, et selle abil saaks taotleda PRIA-st toetust, ei tulenenud lepingust ning hageja väidete kohaselt ei olnud talle see teada (II kd tl 76). Kostja leiab lisaks, et töö ei vasta lepingu tingimustele, kuna Saue valla territoorium on töös hõlmamata. Hageja selgituste kohaselt asub Saue valla territooriumil väga piiratud ulatuses merekindluse kaitsepositsioone ning tööga seonduvatel projektiaruteludel ei osalenud mitte kordagi Saue valla esindajad, mistõttu oli selge nende huvi puudumine. Lisaks teavitas hageja kostjat 11.01.2010 kirjaga sellest, et hageja jääb Harku valla piiridesse (I kd tl 176), millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hagejaga, et lepingust ei tule üheselt, et leping hõlmas territooriumilt ka Saue valda. Kohus leiab, et vastava geograafilise piiritluse oleks pooled pidanud lepingus selgelt määratlema, vastasel korral ei ole kostjal võimalik hagejapoolsele lepingurikkumisele tugineda. Samas märgib kohus, et juhul kui poolte tahe oli lepingu sõlmimisel see, et tööd hõlmaksid nii Harku kui ka Saue valla territooriumi, ei saanud hageja ühepoolselt Saue valda töödest välja jätta ning vastavalt lepingu punktile 6.2 (I kd tl 6) oleks vastav muudatus tulnud vormistada poolte vahel kirjalikult ja mõlema poolt allkirjastada. Tõendamata on kostja väide, et alates 30.04.2010 kuni 2010.a augusti keskpaigani toimus poolte vahel pidev koostöö töö parandamiseks ja täiustamiseks. Hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (I kd tl 177-200 ja II kd tl 1-28) nähtub, et kirjavahetus toimus poolte vahel valdavalt loodava kodulehekülje ja teabetahvlite kujunduse teemal. Kohus möönab siiski, et esitatud töös (I kd tl 25-77) esineb mõningaid kirjavigu ja küsimärkidega tähistatud kohti. Samas on töö olulises osas
2-13-53190 valminud ja vastab lepingu punktis 1.2 toodud tingimustele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitas töö paberkandjal lepingu punktis 1.4 sätestatud tähtaega rikkudes. Hageja selgitas kohtuistungil, et ei saanud 30.04.2010 paberkandjal tööd esitada, kuna kostja ei viibinud tööl ning hageja eeldas, et tuleb veel parandusi teha enne kui töö välja printida laskis. Hagejale ettemaksu ei tasutud (II kd tl 74-75). Kohtu hinnangul tuleb hageja poolt tähtaja rikkumise osas arvestada, et hagejale ei olnud ettemaksu tasutud ning töö printimine tähendas hageja jaoks täiendavaid kulusid. Hageja on vähendanud ise hagiga nõutavat tasu lepinguga ettenähtud tasust 3 195,58 euro võrra. Kohtu hinnangul on tegemist piisava ja põhjendatud hinnaalandusega ning puudub alus täiendavalt hageja tasunõuet vähendada.
15.Kostja leiab, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna tööd on vastu võtmata. Lepingu punkti 2.3 kohaselt pidi tellija vaatama töö läbi 7 päeva jooksul alates töö esitamise päevast. Vastuvõtmisest keeldumisest tuli teatada töövõtjale kirjalikult koos keeldumise põhjuste äranäitamisega, vastasel korral loeti töö vastuvõetuks (I kd tl 5). Puudub vaidlus, et elektroonselt esitas hageja töö 30.04.2010 (I kd tl 8) ja paberkandjal töö sai kostja kätte 26.08.2010. Seega oli kostja kohustatud teatama töö vastuvõtmisest keeldumisest 7 päeva jooksul arvates paberkandjal töö saamisest, ehk hiljemalt 02.09.2010, vastasel korral tuli lugeda töö vastuvõetuks. Kostja teatas 03.09.2010 e-kirjas, et ei saa hageja poolt esitatud tööd vastu võtta (II kd tl 29). Seega teatas kostja töö vastuvõtmisest keeldumisest 1-päevase hilinemisega. Hageja esitas kostjale 06.09.2010 tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ja arve, millele kostja vastas 08.09.2010 kirjaga nr KV 10/20 (I kd tl 163-164) ning tõi välja töös esinenud puudused. Puudub vaidlus, et pooled ei ole vormistanud ega allkirjastanud lepingu punktis 2.2 ettenähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi 3-2-1-80-08 punktis 22 leidnud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kohus leiab, et töö tuli lugeda vastuvõetuks alates 02.09.2010, kuna hageja poolt teostatud töö oli vähemasti suuremas osas valmis ning möödunud oli 7-päevaline tähtaega töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kostja kasutas enne tööde vastuvõtmist hageja poolt esitatud tööd ning avalikustas selle osaliselt veebilehel www.psm.ee. Vastavat asjaolu on kostja tunnistanud 09.08.2010 e-kirjas (I kd tl 181) ja 08.09.2010 kirjas nr KV 10/20 (I kd tl 163-164). VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Võttes arvesse, et töö oli valmis ja tuli lugeda vastu võetuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele tasu summas 8 116,78 eurot. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.