Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

T J’i pankrotihalduriks määras kohus Saima Laumets (Õigusbüroo Dica OÜ, asukoht Nafta 1, Tallinn, telefon 5069617, e-post [email protected]) T J’i võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 01. juunil 2015 kell 11.00 Kuressaare kohtumajas (Lossi 2, Kuressaare). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teated ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, kohustatud sellest teatama haldurile. Kui võlausaldaja oma nõuet tähtajaks ei esita võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

T J esitas Pärnu Maakohtule 02.04.2015 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees. Pankrotiseaduse § 1 p 2 sätestab, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Minu sissetulekuks on töövõimetuspension 223,47 eurot ( 25,70 eurot arestib kohtutäitur Enno Kermik) ja sotsiaaltoetus summas 41,68 eurot. Võlanõudeid on kokku summas 15 552,11 EUR eurot. Võlgnikuk omab alljärgnevat arveldusarvet: • Swedbank AS arvelduskonto, mille konto seis on 7,96 eurot (05.03.2015) Võlgniku sissetulekut arvestades ei suuda ma olemasolevaid kohustusi täita, kuna tema kohustused ületavad oluliselt igakuise sissetuleku ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnik on otsinud tööd, kuid juba aasta aega on olnud töötu. Ülevaate võlgade kujunemisest on toodud lisades vastavalt Pankrotiseaduse § 13 p 2, mis ütleb maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

2-15-5078 Võlgnik kinnitab, et ei oma kinnis- ja vallasvara. Vara puudumist tõestavad vastavad väljavõtted registritest, mis on lisades. Võlgnik on enda kinnitusel muutunud maksejõuetuks ning ei suuda oma kohustusi juba pikemat aega tavapäraselt täita. Võlgnik palub riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri tasu, kuna endal puuduvad selleks rahalised vahendid. Võlgnik palub kohtul:

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Kohtule esitatud aruande kohaselt on Võlgnik T J i.k. XXXXXXXXXtöövõimetuspensionär ja töötu, kes elab oma vanematele kuuluvas eramus asukohaga XXXXXXXXXX, Saaremaa. Nimetatud eramus olev kogu sisustus ja muu vara kuulub võlgniku sõnade kohaselt tema vanematele. Võlgnik T J ei ole kantud sihtasutuste registrisse.

ettevõtjana ei äriregistrisse ega mittetulundusühingute ja

Ajutine pankrotihaldur tegi võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks järelpärmised äriregistrile, kinnistusametile, maanteeametile, kohtutäituritele, AS-le Swedbank ning esitas võlgnikule nõude täiendavatele küsimustele vastamiseks ja dokumentide esitamiseks.

VÕLGNIKU VARAD

Võlgnik T J omab AS Swedbankis arvelduskontot nr. EE092200221057050730, mille konto jääk on 7,96 eurot. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnisvara ei Eesti Vabariigis ega välisriikides, võlgnikul puuduvad mootorsõidukid ja muu vallasvara. Võlgniku ainukeseks varaks on sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine töövõimetuspension 223,47 eurot ja töötu sotsiaaltoetus summas 41,68 eurot, kokku summas 265,16 eurot.

VÕLGNIKU VÕLAD

Võlgnikul T Jil on järgmised võlad: - Kaupmehe Järelmaks OÜ 1733,07 eur ; - Kaupmehe Järelmaks OÜ 797,35 eur ; - Placet Group OÜ 609,66 eur; - Eesti Inkasso OÜ 1196,11 eur; - Eesti Telekom AS 374,21 eur; - PPA Lääne prefektuur korrakaitsebüroo 40,00 eur; - PPA 200.- eur; - PPA 80.- eur; - Krediidikaitse Grupp OÜ 865.- eur; - Aktiva Finants OÜ 811,51 eur; - Folkia AS Eesti filiaal , Monetti 126,67 eur; - Ergo Kindlustuse AS 6573,64 eur; - AS Starmann 255,54 eur; - Kohtutäitur Enno Kermik 76,64 eur:

2-15-5078 - Kohtutäitur Svetlana Põld 19,16 eur; - Kohtutäitur Rocki Albert 38,32 eur; - Kohtutäitur Rannar Liitmaa 38,32 eur. Võlad kokku 13 835,20 eurot.

TAGASI VÕITMISE VÕIMALUSED,TASAARVESTUSED,

KOHTUMENETLUSED, TÄITEMENETLUSED

Ajutise halduri käsutuses olevate panga konto väljavõttest ja kinnistusametist ja maantee amatist saadud informatsiooni kohselt ei ole võlgnikul enne pankrotimenetlust olnud vara, millega võlgnik on teinud tehinguid, millest tulenevalt puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused. Võlgniku suhtes pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Pooleliolevaid täitemenetlusi on võlgniku suhtes kokku 9. AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE

PÕHJUSTE KOHTA

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus tasuda võlgasid ja sellelt tekkinud intresse ja viiviseid. Maksejõuetus on tekkinud seoses töökoha kaotamisega. Käesolevaks ajaks on võlgnik olnud töötu ca üks aasta. Saadavast igakuisest töövõimetuspensionist ja töötu sotisaaltoetusest kokku summas 265,15 eur ei ole võlgnikul võimalik tasuda tekkinud võlgasid, kuna võlad ületavad mitmekordselt tema igakuise sissetuleku. Võlgnikul puudub igasugune vara, mida võlgade katteks võõrandada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olemaoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses.

AJUTISE HALDURI HINNANG

Ajutine haldur on teinud menetluse käigus kindlaks, et võlgnikul puudub igasugune vallas- ja kinnisvara, mida võlgade katteks võõrandada, puuduvad rahalised säästud pankades ning puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik T J ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu võlgnik T J on muutunud maksejõutuks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused ning seetõttu puudub ka võimalus võlgniku vara arvel katta pankrotimenetluse kulutusi, asub haldur seisukohale, et pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata Pankrotiseaduse §-le 29 lg.1,2 alusel või määrab kohus Pankrotiseaduse § 30 alusel menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2-15-5078 PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 13 835,20 eurot , varad sisuliselt puuduvad, pangakontol 7,96 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 223,47 eurot ja sotsiaaltoetus 41,68 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et T J on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Saima laumetsa, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 01. 06. 2015 kell 11.00 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-15-5078 PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 864 eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lisaks taotleb ajutine haldur pankrotimenetluse kulu summas 120 euro hüvitamist. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit jätab kohus kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.