T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: T.J, usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik Võlausaldajad: Placet Group OÜ (registrikood 11198910) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (OÜ Kaupmehe Järelmaks õigusjärglane, registrikood 11652332) ERGO Insurance SE (registrikood 10017013)
Menetlustoiming
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12. mail 2015. Võlgniku vabastamisel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
3.Lõpetada T.J kohustusest vabastamise menetlus.
4.Jätta menetluskulud T.J kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
1(5)
Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 12. mai 2015. a määrusega välja T.J (võlgnik) pankroti.
2.Kohus lõpetas 9. märtsi 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, jättes usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas määruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi, võlausaldajatele väljamaksete tegemist ning sissetulekute jaotamist võlgniku ja võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate osade vahel.
3.Pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldajate tunnustatud nõuded kogusummas 10204,51 eurot, sh:
3.1.Placet Group OÜ nõue 609,66 eurot;
3.2.Krediidikaitse Grupp OÜ nõue 865 eurot;
3.3.Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (OÜ Kaupmehe Järelmaks õigusjärglane) nõue 2156,21 eurot ja
3.4.ERGO Insurance SE nõue 6573,64 eurot.
4.Kohus tuletas võlgnikule 26. septembri 2018. a määrusega meelde aruandluskohustust. Võlgnik esitas kohtule 29. oktoobril 2018, 25. märtsil 2019, 30. oktoobril 2019, 31 märtsil 2020 ja 10. septembril 2020 aruanded. Aruannete kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega ja tema sissetulekuteks on olnud sotsiaaltoetus Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) ja töövõimetoetus Töötukassalt. Sissetulekut, millele sissenõuet pöörata ja seega usaldusisikule väljamakseteks eraldada, pole võlgnikul olnud. Aruannetega koos on võlgnik esitanud väljavõtted pangakontodest.
5.Võlgnik esitas kohtule 26. aprillil 2021 koos lõpparuandega taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik enda kohustusest vabastamise menetluse ajal elatanud töövõimetoetusest, võlausaldajatele on ta saanud väljamakseid teha kokku 15 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule igal aastal nõutud aruanded ja dokumendid. Võlgnik pole varjanud tulusid ega oma mingit isiklikku vara. Võlgnik pole süüliselt rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 toodud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik tegi aastal 2020 võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt. Placet Group OÜ-le nõudest 609,66 eurot jaotise 5,794 % alusel 0,90 eurot, Krediidikaitse Grupp OÜ-le nõudest 865 eurot jaotise 8,477 % alusel 1,30 eurot, OÜ-le Kaupmehe Järelmaks nõudest 2156,21 jaotise 21,130 % alusel 3,20 eurot ja ERGO Insurance SE-le nõudest 6573,64 eurot jaotise 64,419 % alusel 9,60 eurot. Kokku väljamakseid 15 eurot ning võlausaldajatel jääb saamata kokku 10 189,51 eurot. Võlgnik leiab, et ta on kogu kohustusest vabastamise perioodi jooksul näidanud üles kohusetundlikkust ning püüdnud leida võimalusi ja vahendeid, et tagada enda majanduslikku toimetulekut ning ei ole kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodil olnud kohtule kättesaadav ja jaganud kohtule ja võlausaldajate poolt nõutud teavet. Võlgniku sissetulek ega töövõime pole muutunud.
6.Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks T.J ära 14. jaanuari 2022 istungil. Ärakuulamisel jagas selgitusi ka T.J tegevusjuhendaja erihoolekande teenuse raames K.N (MTÜ Sotsiaaltöökeskus). Võlgnik esitas kohtule ärakuulamisel täiendavad 2(5)
dokumendid oma terviseseisundi, töövõime hindamise, erihoolekandeteenuste kohta ja pangakonto väljavõtted.
7.Kohtule esitasid seisukoha kaks võlausaldajat. Võlausaldaja Placet Group OÜ esitas 26. aprillil 2021 kohtule seisukoha võlgniku avaldusele, leides, et kohustustest vabastamine pole põhjendatud kuna menetluses puuduvad põhjendused miks pole võlgnik võlgnevust tagastanud. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ leidis 1. veebruari 2022 vastuses, et jätab võlgadest vabastamise küsimuse kohtu otsustada. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud aruannete ja seisukohtadega, võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.Alates 01.07.2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
10.PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 9. märtsil 2016 seega on käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb PankrS kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
11.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega PankrS § 175 lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.
13.Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus 3(5)
konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6).
14.Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud valdavas osas toetustest SKA-lt ja Töötukassalt ning seda ulatuses millele seadusest tulenevalt (PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda.
15.Võlgniku kohustustest vabastamise osas arvamust avaldanud võlausaldaja seisukoht on, et võlgnik pole võlgnevust piisavalt vähendanud ja tema kohustustest vabastamine on põhjendamata. On õige, et võlgnik on võlausaldajatele menetluse kestel võlausaldajatele teinud väljamakseid kokku 15 eurot. Siiski ei ole võlausaldaja etteheited võlgniku tegevusetuse suunal kohtu hinnangul põhjendatud.
16.Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Uurides võlgniku tegevust, eluolu, varalist seisundit ja võimet töötamiseks ja seeläbi tulu saamiseks, on kohus toimikus oleva põhjal tuvastanud, et sisuliselt ei saanudki võlgnik oma terviseseisundist tulenevalt teenida sellist tulu, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on olnud kohustusest vabastamise menetluse kestel puuduva töövõimega. Kohus küsis ärakuulamisel võlgniku pangakontode väljavõtete pinnalt selgitust kevadel 2018 töötatud aja kohta. Võlgnik selgitas, et ta paar kuud töötas, kuid tervis halvenes ja tööd jätkata ta ei saanud. Ärakuulamise ajal oli ta suunatud erihoolekandeteenusele igapäevaelu toetatud teenusele. Tegevusjuhendaja sõnul on võlgnik olnud igapäevaelu toetamise teenusel alates aasast 2015. Tegevusjuhendaja esitas kohtule ärakuulamisel töövõime hindamise eksperthinnangu augustist 2019 ja jaanuarist 2022 hinnangu erihoolekandeteenuse osutamise vajalikkusest. Tegevusjuhendaja selgitas, et võlgniku terviseseisund on pöördumatu, haigushood jätkuvalt halvendavad tema tervist ja tänasel päeval tuleb tegeleda sellega, et õpitud oskusi säilitada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu tõttu arvesse võtta, et võlgniku võimalused ja suutlikkus sissetuleku teenimisel ei ole hinnatavad n-ö tavaskaalal. Kohtule esitatust nähtub, et võlgnikul on diagnoositud tervisehäire, mis piirab võimekust iseseisvaks toimetulekus ja töövõime hindamise kontekstis kujutab endast töötamist välistavat seisundit. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et võlgniku igapäevaseks toimetulekuks ja elukorralduseks on olnud ja on jätkuvalt vajalik erihoolekandeteenuste osutamine.
17.Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Arvestades ülalkäsitletud asjaolusid ja 4(5)
võlgniku puuduvat töövõimet pole kohtu hinnangul põhjust sisuliselt kaaluda ka PankrS § 175 lg 51 kohaldamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ka juhul kui ajaraam seda võimaldaks. Menetluse pikendamine võib olla eesmärgipärane juhul, kui on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Praegusel juhul sellist perspektiivi ei esine.
19.Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (PankrS 172 lg 4).
20.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 24).
21.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
22.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.