Osaühing Makro Trade Baltic hagi Makros Kaubanduse OÜ vastu ostu-müügilepingust tuleneva põhinõude ja viivitusintresside väljamõistmiseks 2875.31 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Osaühing Makro Trade Baltic (reg. kood 10617776, registrijärgne asukoht Lao 5, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042, aadress Tuglase 19-207, Tartu 51014), volitatud esindaja Karin Varikmägi ([email protected] ) Kostja Makros Kaubanduse OÜ (reg. kood 12166361; aadress Pihtla tee 24, 93815 Kuressaare, juhatuse liikmed Vallen Luup ja Maris Merilo, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Makros Kaubanduse OÜ –lt Osaühing Makro Trade Baltic kasuks põhivõlg 1588.30 eurot ja viivis summas 127.55 eurot perioodi eest 8.01.2015 -25.02.2015.a.
3.Jätta rahuldamata hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel.
4.Tühistada antud otsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu 10.03.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise asendamine rahasumma tasumisega ning kanda kohtuotsuse jõustumisel kostja poolt 6.03.2015 Rahandusministeeriumi a/a nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is tasutud 1989,07 eurost 1715.85 eurot hageja OÜ Makro Trade Baltic arvelduskontole nr EE 502200221013653744 AS-s Swedbank.
5.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel kostjale 6.03.2015 Rahandusministeeriumi a/a nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is tasutud 1989,07 eurost ülejäänud 273.22 eurot kostja Makros Kaubanduse OÜ kontole nr EE 032200221053391998.
6.Otsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Otsuse jõustumisel saata see raha ülekannete osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2-15-2959 Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista Makros Kaubanduse OÜ –lt Osaühing Makro Trade Baltic kasuks menetluskulud summas 325 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, asjaolud
1.Osaühing Makro Trade Baltic esitas 25.02.2015.a. maakohtule hagi Makros Kaubanduse OÜ vastu ostu-müügilepingust tuleneva põhinõude ja viivitusintresside väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.11.2011.a. ostu-müügi lepingu, mille alusel müüs hageja kostjale kaupa vastavalt kostja poolt tellitud koguses ja sortimendis. Ostu-müügi lepingu nr. ME-22 p. 3.2. kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma arve-saatelehel näidatud summa 21 (kakskümmend üks) päeva jooksul alates arve-saatelehel olevast kuupäevast (ostu-müügi leping nr. ME-22 lisatud – Lisa 1). Ostu-müügi lepingu p. 3.7. leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja jätab tähtaegselt tasumata, on hagejal õigus nõuda viivist 0,2 % tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tänase päevani, s.o 25.02.2015.a. on kostjal tasumata hagejale arvete P311, P642, P23780 ja P24305 eest 1588,30 eurot (arved P311, P642, P23780 ja P24305 on lisatud antud nõudele – Lisa 2). Hageja on korduvalt helistanud kostjale seoses võlgnevusega, kuid kostja ainult lubab tasuda. 19.02.2015.a. edastas hageja viimase meeldetuletuse e-maili teel, kuid ka sellele ei saanud hageja vastust (e-kiri lisatud antud nõudele – Lisa 3). Lisaks helistas hageja 19.02.2015.a. kostjale ning palus võlgnevuse tasuda. Kostja ütles, et hiljemalt 24.02.2015.a. tasub kostja oma võlgnevuse, kuid kostja ei teinud seda. Kuna kostja tegutseb Kuressaares, siis palus hageja oma teisel kliendil (Ensert OÜ) uurida, milles on asi, et kostja meile ei tasu. Ensert OÜ ütles hagejale, et kostja sulgeb alates 27.02.2015.a. oma ettevõtte uksed. Kostja tegevuskohas käib hetkel kaupade lõpumüük, kus kõik kaubad on -25% ja töötajatele on edastatud koondamisteated. Hageja püüdis täna (25.02.2015.a.) korduvalt kostjat kätte saada, kuid kostja ei vasta mobiiltelefonile ning tavanumbrilt öeldakse, et nende juhti ei ole majas. Antud info tegi hagejat väga murelikuks ning hageja otsustas esitada kohtusse hagi koos hagi tagamise taotlusega, kuna on suur oht, et kostja ei soovi maksta oma võlga hagejale ja võib tekkida oht, kus hageja jääb on rahast ilma. Kostja on olnud arvete maksmisega viivituses alates 08.01.2015.a. kuni 25.02.2015.a. Viivitusintress on arvutatud iga arve kohta eraldi vastavalt võlgu olevale summale ja võlgu olevate päevade arvule (arve nr P311, viivitus 30.01.2015-25.02.2015 = 27 päeva, s.o 312,14 x 0,2% x 27 päeva = 16,86 eur; arve P642, viivitus 05.02.2015-25.02.2015 = 21 päeva, s.o 215,14 x 0,2% x 21 päeva = 9.04 eur; arve P23780, viivitus 08.01.2015-25.02.2015 = 50 päeva, s.o 838,50 x 0,2% x 50 päeva = 83,85; P24305, viivitus 21.01.2015-25.02.2015 = 36 päeva, s.o 222,52 x 0,2% x 36 päeva = 16,02), mis tähendab viivitusintressi summat suuruses 127,55 eurot. VÕS § 208 lg-st 1 tuleneb, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale asja üle ning ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale tarnitud kaupade eest kokkulepitud tähtaegadel, s.o 21 päeva jooksul alates arvele märgitud kuupäevale järgnevast päevast. Kuna kostja rikkus kokkulepitud kohustust ja ei tasunud kaupade eest õigeaegselt, siis on hagejal vastavalt VÕS § 101 p-le 6 õigus nõuda kostjalt viivist kui õiguskaitsevahendi kohaldamist. Seoses eeltooduga leiab hageja, et hagejal eksisteerib nõudeõigus nii tasumata põhinõude osas kui viivitusintressi rakendamise osas.
2-15-2959 Võttes arvesse eeltoodut palub hageja:1. Mõista Makros Kaubanduse OÜ-lt Makro Trade Baltic OÜ kasuks välja põhinõue 1588,30 eurot; 2. Mõista Makros Kaubanduse OÜ-lt Makro Trade Baltic OÜ kasuks välja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintress summas 127,55 eurot (08.01.2015.a. kuni 25.02.2015.a.) ja edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv viivitusintress 3,18 eurot päevas (s.o. 0,2% päevas 1588,30 eurolt) kuni kohtuotsuse täitmiseni; 3. Kohtukulud jätta kostja kanda. 4. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Pärnu Maakohtu 2.03.2015.a. määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks osaliselt ning arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluva kaubiku Merzedes-Benz Vito CDI reg märgiga
107AVH.
3.Pärnu Maakohtu 10.03.2015.a. määrusega rahuldati Makros Kaubanduse OÜ taotlus hagi tagamise määruse täitmise lõpetamiseks ning tühistati hagi tagamise abinõuna kohaldatud sõiduki Mercedes-Benz Vito 111 CDI reg.märgiga*** arest ja asendati see 1989,07 euro tasumisega Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is. Kostja seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kirjalikus vastuses hagile teatas kostja, et võtab Osaühingu Makro Trade Balti hagi omaks ja tunnistab hageja esitatud hagiavalduses toodud nõuet summas 1715,85 eurot (põhinõue ja viivis). Tulenevalt TsMS § 394 lg 2 p 4 teatab kostja, et ei soovi esitada vastuhagi. Sama sätte lg 6 tulenevalt teatab kostja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub kohtul jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja aluseks oleva probleemi saanuks pooled lahendada kohtuväliselt, kui hageja oleks kontakteerunud kostja seadusliku esindajaga, kellel on volitused võlgnevuste tasumise osas kokkuleppeid sõlmida. Kahetsusväärselt ei ole hageja allakirjutanud kostja esindajaga võlgnevuse likvideerimise teemal kordagi kontakteerunud. Hageja on ka ise hagiavalduses tunnistanud, et esitas hagiavalduse kohtusse tuginedes suuresti kuulujuttudele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kohtu deposiidi kontole rahasumma, mille arvelt on võimalik kohustus koheselt täita, nimetatud summa saanuks kostja kanda hagejale ka kohtuväliselt. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et kõik tsiviilasja menetluskulud peavad jääma hageja kanda. Tuginedes TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 1, § 168 lg 6 palub kostja lõpetada tsiviilasja menetlus tulenevalt asjaolust, et kostja võtab hagi summas 1 715,85 eurot omaks ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja palub tagastada kostjale 06.03.2015.a kohtu deposiiti tasutud 1 989,07 eurost 273,22 eurot. Hageja vastus kostja seisukohale
5.Kostja poolt 17.03.2015.a. saadetud vastuses võtab kostja hagi omaks ning tunnistab võlgnevust ja viivisenõuet hagejale, kuid ei tunnista menetluskulusid, mille palub kostja jätta hageja kanda. Kostja põhjendab menetluskulude jätmist hageja kanda asjaoluga, et käesoleva tsiviilasja aluseks oleva probleemi saanuks pooled lahendada kohtuväliselt, kui hageja oleks kontakteerunud kostja seadusliku esindajaga, kellel on volitused võlgnevuste tasumise osas kokkuleppeid sõlmida. Kahetsusväärselt ei ole hageja allakirjutanud kostja esindajaga võlgnevuse likvideerimise teemal kordagi kontakteerunud. Hageja osundab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud ostu-müügi leping nr ME-22 16. novembril 2011.a. Antud ostu-müügi lepingu kohaselt allkirjastas lepingu juhatuse liige Vallen
2-15-2959 Luup (antud vastusele on lisatud kostja B-kaart, kus on näha juhatuse liikmed). Sõlmitud ostumüügi lepingus lehekülg 5 on kostja juhatuse liige Vallen Luup märkinud kostja kontaktaadressiks [email protected], millele on hageja varasemalt korduvalt maksmiste osas teateid saatnud ning varasemalt on kostja hagejate teadetele ka reageerinud. Hageja lisab antud vastusele ühe varasema e-maili tõestamaks, et hageja on ka varasemalt antud e-maili kaudu teateid saatnud (muidugi on neid e-maile palju rohkem kui kohus soovib neid veel näha). Lisaks hageja esindajale, saatsid kostjale meeldetuletusi ka kostjaga tegelenud kliendihaldurid (2014.aTT, alates 2015.a. jaanuarist K N), kuid kostja ei reageerinud ka hageja töötajate emailidele. Lisame antud vastusele mõned e-mailid. Samuti oli hageja nõus võlgnevuse vähendamiseks hageja poolt müüdud kaupa kostjalt tagasi võtma (vastavasisuline kiri on saadetud kostjale 23.02.2015), kuid hagejale helistati kostja laost (tegevuskohast) ja öeldi, et hageja poolt müüdud kaupa on järel väga vähe, ca 168 euro eest ja sellel ei ole mõtet. 19.02.2015.a. edastas hageja kostjale (e-mail on lisatud antud vastusele) teate võlgnevuse kohta ning teatas, et kui kostja oma võlgnevust 20.02.2015.a. ära ei tasu, siis algatab hageja maksekäsu kiirmenetluse. Antud kirja edastas hageja järgmistele aadressidele: [email protected] ja [email protected]. Peale antud kirja edastamist nimetatud aadressitele, helistas hageja esindajale kostja juhatuse liige Vallen Luup (seda saab tõestada kui kohus nõuaks Vallen Luup telefoni väljavõtte) ja teatas, et kõikides küsimustes tuleb pöörduda Märdi (kahjuks ei tea perekonnanime) poole telefonil ***, mida hageja korduvalt ka tegi, kuid tulemusteta, kuna ta ainult lubas. Hageja leiab, et hageja on teinud kõik õigesti. Hageja andis pidevalt kostjale võlgnevusest teada nii e-maili teel, helistades kui ka sms-e saates, kuid kostja ei reageerinud. Hageja kontakteerus kostjaga ostu-müügi lepingus kostja juhatuse liikme poolt märgitud emaili aadressil, mis varasemalt toimis. Samuti suhtles hageja võlgnevuse teemal lisaks Märdile (kahjuks ei tea perekonnanime) ka juhatuse liikme Vallen Luup`iga, kuid tulemusteta. Hageja leiab, et hageja ei ole mitte midagi valesti teinud. Kui kostja oleks olnud koostööaldis hagejale võlgnevust tasuma, siis oleks ta seda ka teinud. Kas kostja teavitas oma koostööpartnereid, et ta hakkab oma tegevuskohas uksi sulgema? Lisaks sellele kasvas ka kostja maksuvõlg, mis tegi samuti hagejat ärevaks. Tänaseks päevaks on maksuvõlg kostjal kerkinud juba 21 568 euroni, mis näitab, et kostjal on probleeme tasumistega. Võttes arvesse hageja põhjendusi ja tõendeid, palub hageja jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Kohtu seisukoht
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi eelmenetluses õigeks, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata ning rahuldab hagi osaliselt ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel, kuna peale hagi esitamist 25.02.2015 tasus kostja juba 6.03.2015 Rahandusministeeriumi kontole hageja põhivõla ja viivise katteks 1989.07 eurot.
5.Hagimenetluses jagatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandid sellest põhimõttest on seaduses selgelt sätestatud (nt TsMS § 169 ja § 170). Erandiks on ka TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
2-15-2959 Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning märgib menetluskulude nõude põhjendusena, et kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõudmistele oma kohustusi kohtueelselt täitnud. Kostja palub kohtul jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole ta andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja aluseks oleva probleemi saanuks pooled lahendada kohtuväliselt, kui hageja oleks kontakteerunud kostja seadusliku esindajaga, kellel on volitused võlgnevuste tasumise osas kokkuleppeid sõlmida. Kahetsusväärselt ei ole hageja allakirjutanud kostja esindajaga (so MM) võlgnevuse likvideerimise teemal kordagi kontakteerunud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kostja juhatuse liikmeteks võrdse esindusõigusega Maris Merilo ja Vallen Luup. OÜ Makro Trade Baltic ja Makros Kaubanduse OÜ vahel on 16.11.2011.a. sõlmitud ostu-müügi leping nr ME-22, mille on allkirjastanud kostja esindajana juhatuse liige Vallen Luup ning kostja e-posti kontaktaadressiks on märgitud [email protected] ning kontakttelefoniks 5057677 /t.l. 7-11/. Eelnimetatud eposti aadressil on pooled hageja väitel varasemalt korduvalt suhelnud mh ka maksmiste osas teateid saatnud ning varasemalt on kostja hagejate teadetele ka reageerinud ning arved tasunud, mida kinnitavad ka 19.11.2014 ja 12.02.2015 hageja poolt kostjale saadetud e-kirjad / t.l. 77, 81/. 19.02.2015.a. on hageja saatnud kostjale aadressidele: [email protected] ja [email protected] (mis on registrikaardile kantud kostja e-posti aadressiks vt lk 22) teate võlgnevuse kohta milles teatas, et kui kostja oma võlgnevust 20.02.2015.a. ära ei tasu, siis algatab hageja maksekäsu kiirmenetluse /t.l. 16/. 23.02.2015.a. on hageja saatnud kostja eposti aadressile [email protected] ettepaneku, et hageja võtab kostjalt laos oleva maksmata kauba tagasi ning siis on kostjal vähem maksta. Eelnev kinnitab, et hageja on enne hagi esitamist nõudega kostja poole pöördunud ning andnud kostjale vähemasti e-posti teel võlgnevusest teada, paludes selle tasumist, kuid kostja antud tähtajaks võlga ei tasunud. Järelikult andis kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb kostjal kanda ka hageja menetluskulud. Hageja ei pidanud kohtu hinnangul võlgnevuse küsimuses pöörduma täiendavalt veel kostja teise juhatuse liikme Maris Merilo poole nagu kostja ekslikult arvab, kuivõrd viimane ei olnud poolte vahelises lepingus kokkulepitud kontaktisikuks, kellega lepingu täitmisel tekkinud küsimusi lahendada, samuti puuduvad tema kontaktandmed äriregistris ja lepingus. Hageja menetluskuludeks on esitatud nimekirja kohaselt /t.l. 52/ hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis 99,45 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et kostja peab hüvitamata hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 275 € ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 €, kokku 325 eurot. Kostja ei pea hüvitama hagejale hagi tagamise tagatisena tasutud 99.45 eurot, kuna hagejal on õigus tagatise tagastamisele TsMS § 195 alusel. Selleks peab hageja kohtule esitama vastava avalduse koos pangarekvisiitidega, kuhu tagatis tagastada.