1.Rahuldada XXXAS-i hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX võlgnevus 817,93 eurot (kaheksasada seitseteist eurot ja 93 senti) XXXAS-i kasuks.
3.Välja mõista XXX TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt (465,27 eurot) alates 31.01.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni XXXAS-i kasuks, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud
5.Välja mõista XXX XXXAS-i kasuks menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja XXX vahel oli sõlmitud võrgu- ja elektrileping leping tarbimiskoha asukohaga XXXTallinn maakond võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate võrgulepingu tüüptingimustele madalpingel kuni 63A punktist 9.8. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.11. kohaselt, kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas. Vastavalt elektrilepingu tüüptingimuste p 4.2 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 7.6 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,1% tasumata summast päevas.
2.Leping lõpetati 28.12.2012 XXX avalduse alusel ja lähtudes viimase poolt teatatud näitudega. XXX on 06.09.2009 surnud. XXX on 18.01.2010 pärimistunnistuse alusel vaidlusaluse tarbimiskoha omanikuna kinnistusraamatusse sissekantud 16.03.2010. XXXAS on seisukohal, et võrgu- ja elektrilepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole isikuga lahutamatult seotud ja sellest tulenevad õigused ja kohustused lähevad pärijale üle. XXXAS on elektrienergiat edastanud ja XXX OÜ võrguteenust osutanud, esitanud arved, aga kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus seisuga 30.01.2015 on 465,27 eurot, millele lisandub viivis 352,66 eurot.
3.Käesoleval juhul on kostja avaldanud soovi pärandaja nimel sõlmitud lepingu lõpetada ja alustada oma nimel uut lepingut. Selleks on ta teatanud 21.12.2012 vana lepingu lõppnäidud, mis on ühtlasi ka uue lepingu algnäitudeks. Vastavalt kostja soovile ja esitatud näitude alusel on hageja lõpetanud kostjaga lepingu nr XXX seisuga 28.12.2012 ning arve kuni lepingu lõpetamiseni tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest esitati 31.12.2012.
4.Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et kuni lepingu nr XXX lõpetamiseni tarbitud elektrienergia ning võrguteenuste eest esitatud arve kuulub tasumisele ja peab vajalikuks märkida, et lepingulistes suhetes on tavapärane, et lepingu lõpetamisel esitatakse lõpparve kas koheselt lepingu lõpetamisel või lähtudes lepingus sätestatule perioodi lõpus.
5.Arvestades eeltoodut ja juhindudes poolte vahel sõlmitud lepingust hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 465,27 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingust tuleneva viivise summas 352,66 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepingulise viivise põhinõudelt 465,27 eurolt 0,1% päevas alates 31.01.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 12.12.2012 esitas kostja XXX avalduse elektri- ja võrgulepingu sõlmimiseks. 20.12.2012 soovis XXX kostjalt saada elektrienergia tarbimise näitusid lepingu nr XXX lõpetamiseks. 21.12.2012 esitas kostja lepingu lõpetamiseks küsitud elektrienergia tarbimise lõppnäidud XXX. 28.12.2012 on hageja lõpetanud lepingu nr XXX. 31.12.2012 esitas hageja arve nr XXX XXX. Selleks hetkeks oli leping nr XXX hageja poolt lõpetatud. Hageja on teavitanud kostjat, et enne lepingu ümbervormistamist esitatud arvete tasumise kohustus lasub pärijal. Pärija on
tasunud kõik enne lepingu nr XXX lõpetamist esitatud arved. Arve nr XXX on esitatud peale lepingu lõpetamist 31.12.2012.
7.Hageja on teavitanud kostjat, et leping nr XXX lõpetati 28.12.2012 ja antud kuu arveldusperiood lõppes 31.12.2012. Kostja vaidleb sellele vastu ja on seisukohal, et arveldusperiood lõppes lõppnäitude esitamisega, milleks antud juhul on 21.12.2012. Hageja muutis arveldusperioodi küsides kostjalt 20.12.2012 tarbimise lõppnäitusid, võttis lepingu nr XXX lõpetamise aluseks kostja poolt 21.12.2012 esitatud lõppnäidud ning on kinnitanud oma kirjas, et on alustanud kostjaga uut lepingut 21.12.2012 kuupäeva näitudega. Antud asjaolu tõendab, et hageja on muutnud tüüptingimustes ettenähtud arveldusperioodi, milleks on kalendrikuu. Seega ei lõppenud antud kuu arveldusperiood kalendrikuuga, vaid lõppes lõppnäitude esitamisega 21.12.2012.
8.31.12.2012. seisuga ei olnud kostja enam pärija lepingu nr XXX mõistes, kuna nimetatud leping oli selleks kuupäevaks juba lõpetatud. Eeltoodust lähtuvalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud arvel nr XXX puudub õiguslik alus ning sellest tulenevalt on see tühine.
9.Tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 186 on leping nr XXX üles öeldud ning tulenevalt VÕS § 195 lg 2 vabastab ülesütlemine mõlemad lepingu pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
10.Kostja on seisukohal, et hageja nõudel puudub õiguslik alus ning on sellest tulenevalt tühine. Vastavalt elektrilepingu tüüptingimustele 10.7 ja võrgulepingu tüüptingimuste punktile 14.5 teatab ostja lepingu lõppemisel müüjale mõõtesüsteemide lõppnäidud. Kostja on teatanud tüüptingimuste kohaselt hagejale lepingu nr XXX lõppemisel 21.12.2012 mõõtesüsteemide lõppnäidud. Hageja ei ole lõpetanud sellel kuupäeval ei lepingut, arveldusperioodi ega tarbimisperioodi. Hageja on meelevaldselt võtnud lepingu üles öelda 28.12.2012, arvestanud sealjuures tarbimisperioodi lõpuks 28.12.2012, mis on väär, ning leidnud õiguse esitada arve lähtudes tüüptingimuste punktis 3.2 üldjuhul rakendatavast arveldusperioodist (1 kalendrikuu), kuigi hageja on muutnud arveldusperioodi pikkust küsides lõppnäite 21.12.2012. Seega ei ole hageja esitanud arvet ei koheselt lepingu lõpetamisel ega ka lepingus sätestatud muudetud perioodi lõpus 21.12.2012. Hageja väidab ühelt poolt, et on arve nr XXX koostamise aluseks võtnud kalendrikuu, kuid samas on hageja sõlminud kostjaga uue lepingu, mille tarbimise algnäitudeks on võetud 21.12.2012 esitatud näidud. Kostja on uue lepingu raames 21.12.12 kuni 31.12.12 tarbitud elektrienergia eest esitatud arve tasunud. Hageja selgituste kohaselt oleks justkui ühel tarbijal paralleelselt kaks kattuvat kehtivat arveldus- ja tarbimisperioodi, mis on absurd. Vaidlusalune arve esitati 31.12.2012 XXX. Seisuga 31.12.2012 ei olnud kostja enam lepingu nr XXX mõistes pärija ega seeläbi lepingu pool, mistõttu kostjal arve tasumise kohustus puudub. Vastavalt KMS (käibemaksuseadus) §-le 37 lg 1 on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast, milleks antud juhul oli 21.12.2012. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on sõnaselgelt teavitanud kostjat, et enne lepingu ümbervormistamist esitatud arvete tasumise kohustus lasub pärijal. Pärija/kostja on tasunud kõik enne lepingu nr XXX ülesütlemist esitatud arved. Vastavalt VÕS §-le 195 lg 2 puudub kohustus täita peale lepingu ülesütlemist tekkinud õigusi ja kohustusi ning peale lepingu ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused on kehtetud.
11.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Pooled ei vaidle antud asjas küsimustes, mille kohaselt hageja ja XXX vahel oli 08.05.2007 sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXX teenuse osutamise asukohaga XXX Tallinn (tlk 5-6). Nähtuvalt ametlikest teadaannetest on XXX surnud 06.09.2009 (tlk 23) ning kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on talle kuulunud kinnistu omanikuks saanud kostja (tlk 24). 28.12.2012 on XXXsõlmitud leping lõpetatud.
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 465,27 euro ja viiviste väljamõistmiseks, kuna hageja on seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda ka hageja poolt 31.12.2012 väljastatud arve eest, milles on fikseeritud teenuse osutamise tasud seisuga 28.12.2012. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu.
15.Kohus märgib, et antud juhul oli hageja ja XXX vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, millest tulenes hagejale kohustus võrguteenust osutada ning XXX kohustus selle eest hagejale tasuda. Pärimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Antud juhul on nähtuvalt kinnisturaamatu väljavõttest XXX Tallinn kinnistu üle läinud kostjale (tlk 24). Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et ta on pärast XXX surma lepingu nr XXX täitmise kohustuse üle võtnud.
16.Pooled vaidlevad küsimustes, kas ja millise arvestuse alusel tuleb kostjal tasuda 2012. aasta detsembrikuu eest. Nähtuvalt esitatud tõenditest on kostja esitanud hagejale 12.12.2012 avalduse võrgu- ja elektrilepingu sõlmimiseks asukohaga XXX Tallinn (tlk 88). Hageja on kostjat 20.12.2012 kirjas informeerinud, et lepingu ümbersõlmimiseks tuleb kostjal hagejale edastada XXX Tallinn elektriarvesti näit (tlk 89). Kostja on hagejale 21.12.2012 kirjas teatanud, et elektriarvesti päevane näit on 053842 ja öine näit 053845 (tlk 90). Hageja on 27.02.2013 kirjas kostjale selgitanud, et XXX nimele vormistatud leping on nimetatud näitude alusel lõpetatud ning uus leping kostja nimele on sõlmitud alates 29.12.2012 (tlk 92). Kohus märgib, et nähtuvalt hageja poolt 2012. aasta detsembri kuu kohta väljastatud arvest on hageja elektritarbimist arvestanud perioodil 01.11.2012-28.12.2012 ning aluseks on võetud elektriarvesti näidud, mille kohaselt lõppnäit päevasel arvestil on 53842 ja öisel arvestil 53845 (tlk 25-26), s.o samad näidud, mille kostja ise on hagejale esitanud. Kohus selgitab kostjale, et nähtuvalt eelviidatud andmetest on hageja lepingu lõpetamisel lähtunud kostja poolt 21.12.2012 fikseeritud näitudest ning võtnud samad näidud hiljem kostjaga sõlmitud lepingu algnäitudeks. Seega ei ole hageja nõudnud kostjalt sama teenuse eest topelt tasumist.
17.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et hageja esitatud 2012. aasta detsembrikuu arve lähtub nendest näitajatest, mida kostja ise hagejale 21.12.2012 seisuga esitanud on. Asjaolud, et leping on lõpetatud 28.12.2012 ning detsembrikuu arve on väljastatud kuupäevaga 31.12.2012, ei tähenda, et hageja nõuab kostjalt põhjendamatult täiendavaid summasid, kuna nähtuvalt 31.12.2012 arvest on hageja siiski lähtunud näidust, mis on fikseeritud 21.12.2012 kostja enda poolt. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja on 2012 detsembrikuu arve esitanud 31.12.2012, s.o pärast lepingu lõpetamist, mis toimus 28.12.2012 seisuga, ei anna kostjale alust arve tasumisest keelduda, kuna arvel on kajastatud teenused, mida kostja tarbis veel lepingu kehtimise ajal.
18.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
täitmist. Antud juhul on hageja väljastanud arve nr XXX 31.12.2012 ning arve tasumise kuupäev oli 15.01.2013. Kostja esitatud arvet tähtaegselt ei tasunud.
19.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 465,27 eurot. Kostja võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud arve nr XXX. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude summa osas, samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks arve tasunud. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 465,27 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt ka viiviste väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja tüüptingimuste punkti 9.11 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10% päevas (tlk 12). Hageja on arvutanud põhinõudelt viivist alates 16.01.2013 kuni 30.01.2015, mis on hagi esitamise kuupäev, kokku 352,66 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue viivitusintressi saamiseks perioodil 16.01.2013 kuni 30.01.2015 summas 352,66 eurot on põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-24-11 p-s 17 asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesoleval juhul kostja viivise vähendamist taotlenud ei ole, seega kohus ei vähenda viivist omaalgatuslikult.
21.Hageja taotleb kostjalt ka TsMS § 367 alusel täiendava viivise väljamõistmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka hagiavalduse esitamiseks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhivõlgnevuselt (465,27 eurot) alates 31.01.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni hageja kasuks, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
22.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 465,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 352,66 eurot, kokku 817,93 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt (465,27 eurot) alates 31.01.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni hageja kasuks, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot (tlk 76). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 175 euro ulatuses.