Kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2013 otsuse muutmata, menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 24.03.2015. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kostja esitas 10.04.2015 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 3753,74 eurot (kmta). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 8 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga kätte hagejale ja andis aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Hageja esitas omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude suurusele 28.04.2015. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 3 alusel menetluskuluna tulemustasu väljamõistmine hagejalt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1112-09 asunud seisukohale, et iseenesest on õige, et kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav AdvS § 61 lg 3 kohaselt. See aga ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades vandeadvokaat Indrek Leppik kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 120 eurot km-ta. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel rahuldamata kostja menetluskulude avalduse tulemustasu väljamõistmiseks summas 1222,50 eurot. Kohus juhib kostja tähelepanu, et tulemustasu suuruse põhjendatuse küsimuses on võrreldavale seisukohale jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-41796 27.03.2014 kohtumääruses. Antud juhul on kohtu hinnangul juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-93-13 tunnitasu määr 120 eurot maksimaalmääras, seega boonustasu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Kostja on õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule järgmised arved: Arve nr. 024-01-15 19.01.2015 Riigikohtu otsusega tutvumine, ringkonnakohtule seisukohtade koostamine 0,66h 20.01.2015 ringkonnakohtule seisukohtade ja kompromissettepaneku koostamine 1h 26.01.2015 Riigikohtu otsuse analüüs, ringkonnakohtu nõudega tutvumine ja menetlusdokumendi

koostamine ringkonnakohtu nõude täitmiseks 2,083h 26.01.2015 ringkonnakohtule seisukohtade koostamine 1h 28.01.2015 kohtuistungiks valmistumine 1,833h Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja 19.01.2015 õigusabitoimingud 0,66h ulatuses, arvestades Riigikohtu lahendi sisu ja mahtu. Tsiviilasja materjalidest jääb kohtule arusaamatuks 20.01.2015 õigusabitoiming kostja poolt nimetatud mahus, kohtu hinnangul on üherealine e-kiri õigusabitoiminguna arvestatav mitte rohkem, kui 0,83h. 26.01.2015 nähtub kohtule tsiviilasja toimikust vastustaja seisukoht 2,5 lk ulatuses, kohus peab põhjendatuks dokumendi koostamisele kulunud aega mitte rohkem, kui 2,5h ulatuses. Riigikohtu otsuse analüüsi õigusabikulu on kohus arvestanud 19.01.2015 toiminguid hinnates. 18.01.2015 kohtuistungiks valmistumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 1,833h ulatuses. Arve nr. 068-04-14 10.04.2014 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetlust puudutavate materjalide analüüs, maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse analüüs 2,66h 21.04.2014 asja materjalide analüüs, kassatsioonkaebuse koostamine, kohtupraktika ja õigusteooria analüüs seoses kassatsioonkaebuse koostamisega 5,25h 22.04.2014 asja materjalide analüüs, kohtupraktika ja õigusteooria kassatsioonkaebuse koostamisega, kassatsioonkaebuse koostamine 2,083h

analüüs

seoses

23.04.2014 büroosisene nõupidamine, kassatsioonkaebuse koostamine 2,16h 24.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtus toimikuga tutvumine 0,66h 24.04.2014 kassatsioonkaebuse täiendamine ja edastamine Riigikohtule 0,83h Kohtu hinnangul on 10.04.2014 õigusabi põhjendatud ja vajalik 2,66h ulatuses, arvestades tsiviilasjas maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu. 21.04.2014, 22.04.2014 ja 23.04.2014 asja materjalide analüüs, kohtupraktika ja õigusteooria analüüs seoses kassatsioonkaebuse koostamisega, kassatsioonkaebuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku mitte rohkem, kui 7h ulatuses, arvestades esitatud kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu. 24.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtus toimikuga tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulu 0,66h ulatuses. 24.04.2014 kassatsioonkaebuse täiendamine ja edastamine Riigikohtule on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,83h ulatuses. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud kogusummas 2036,76 eurot km-ta s.o õigusabi 16,97h ulatuses x 120 = 2036,76 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.