Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-38098
Tsiviilasi
Gesti Hotel OÜ hagi OÜ Claris Investments ning OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
OÜ Claris Investments määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja Gesti Hotel OÜ (RK 11059002), lepinguline esindaja adv Anto Variku Kostja OÜ Claris Investments (RK 11245963), lepinguline esindaja adv Monica Pihlak Kostja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet, lepinguline esindaja adv Marit Toom Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 26.11.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik Hageja esitas kostjate vastu hagi nõude tunnustamiseks Claris Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus rahuldas 18.06.2013 otsusega hagi ning jättis menetluskulud 88% ulatuses OÜ Claris Investments ning 12% ulatuses OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2013 otsusega Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu 83,4% ulatuses OÜ Claris
Investments ning 16,6% ulatuses OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Riigikohus tühistas 08.10.2014 otsusega apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Tühistatud osas tegi Riigikohus uue otsuse, millega jättis apellatsiooniastme menetluskulud täies ulatuses OÜ Claris Investments kanda. Muus osas, sh maakohtu menetluskulude jaotuse osas, ei andnud Riigikohtu arvates kassatsioonkaebus alust ringkonnakohtu otsust muuta. Seega jäid maakohtu menetluskulud 83,4% ulatuses OÜ Claris Investments ning 16,6% ulatuses OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Kassatsioonimenetluse kulud jättis Riigikohus täies ulatuses OÜ Claris Investments kanda. Kohtulahendid jõustusid 08.10.2014. Hageja esitas 21.10.2014 kohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust kokku 275 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3781, 25 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku 4056, 25 eurot. Ühtlasi palus hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. OÜ Claris Investments vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hageja kulud õigusabile ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud ning on arvestades asja keerukust ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei ole lisanud ühtegi kulu tõendavat dokumenti. Seega on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja hageja kulud õigusabile tõendamata. OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis välja hageja kasuks OÜ-lt Claris Investments menetluskulud 3600, 54 eurot ja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldurilt 393, 21 eurot ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Menetluskulude nimekiri on piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus hagejalt menetluskulude tasumist tõendavate arvete väljanõudmist vajalikuks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot ja määruskaebuse esitamisel 25 eurot, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 30,25 tundi: hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine 21.09.2012 – 2,25 tundi; määruskaebuse koostamine 18.12.2012 – 1,5 tundi; tutvumine pankrotihalduri seisukohtadega ja info edastamine kliendile (inglise keeles) 23.01.2013 – 0,75 tundi; tutvumine OÜ Claris Investments seisukohtadega ja info edastamine kliendile (inglise keeles) 01.02.2013 – 1 tund; hagi täiendavate lisade komplekteerimine 06.05.2013 – 2,5 tundi; kohtuistungil osalemine ja selleks ettevalmistumine 13.05.2013 – 1,5 tundi; hagi täiendamine 20.05.2013 – 5,25 tundi; OÜ Claris
Investments täiendavate seisukohtadega tutvumine ja info edastamine kliendile (inglise keeles) 27.05.2013 – 0,5 tundi; täiendavate seisukohtade esitamine 07.06.2013 – 2 tundi; tutvumine OÜ Claris Investments apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine sellele 09.08.2013 – 6,5 tundi; apellandi täiendavate seisukohtadega tutvumine 12.11.2013 – 0,25 tundi; täiendav vastus seoses apellandi lisaseisukohtadega 12.11.2013 – 1,75 tundi; osalemine ringkonnakohtu istungil ja ettevalmistus 15.11.2013 – 2,5 tundi; tutvumine kassatsioonkaebusega ja vastus 03.06.2014 – 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud määruskaebuse koostamise ajakulu 1,5 tunni osas. Toimiku materjalidest nähtub, et 18.12.2012 määruskaebus on sisuliselt 1 lk pikk. Seega on määruskaebuse koostamise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on olnud aga vajalikud, põhjendatud ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Arvestades asja keerukust ja kestvust on keskmine tasu õigusteenuste eest (125 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 29,5 tundi ning lepingulise esindaja kulu kokku 3718, 75 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub riigilõiv 275 eurot, kokku 3993, 75 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013 ja Riigikohtu 08.10.2014 lahenditest tulenevale menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses on kokku 16,75 tundi, summas 2093, 75 eurot, millele lisandub riigilõiv 275 eurot, kokku 2368, 75 eurot. OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldurilt Andres Hermetilt tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista seega 393, 21 eurot (2368,75 x 16,6%). Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub OÜ-lt Claris Investments väljamõistmisele seega menetluskulu kokku 3600, 54 eurot (3993, 75 – 393, 21 = 3600, 54). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 62, 50 euro ulatuses. Määruskaebus OÜ Claris Investments palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena kindlaks mitte rohkem kui 1656, 25 eurot, sellest 968, 75 eurot maakohtu menetluskulude ning 687, 50 eurot apellatsiooni– ja kassatsioonimenetluse kulude katteks. OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldurilt Andres Hermetilt tuleks välja mõista 160, 81 eurot ja ülejäänud 1495, 44 eurot OÜ-lt Claris Investments. Kummastavalt on maakohus lugenud põhjendatuks ja vajalikuks ka hageja kulud, mis hagejal tekkisid seoses hagiavalduse puudustega esitamisega ja puuduste kõrvaldamata jätmisega kohtu antud tähtajaks: 1,5 tundi määruskaebuse koostamisele ja 1,75 tundi kostjate seisukohtadega tutvumisele ning riigilõiv määruskaebuselt, kokku 431, 25 eurot. Nimetatud kulusid ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista, kuna kostjatel puudus igasugune mõistlik võimalus nende kulude tekitamist vältida – vastava kaebemenetluse põhjustas hageja enda suutmatusega nõuetekohaselt hagiavaldust esitada ja tähtaegselt kohtule vastata. Samuti ei ole põhjendatud ega vajalik hagiavalduse koostamisele väidetavalt kulunud 2,25 tundi. Hagiavaldus on sisuliselt 1,5 lehte ning selle puhul pidi kohus nõudma puuduste kõrvaldamist. Hageja on pärast hagi koostamist hagi täiendavate lisade komplekteerimisele ja üldisele täiendamisele väidetavalt kulutanud 7,75 tundi, millele lisandub veel 2 tundi täiendavate seisukohtade esitamisele, hageja on hagi täiendanud veel kolmel korral: 06.05.,
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuigi praegusel juhul oli ringkonnakohtul, tulenevalt alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 178 lg 3 teisest lausest, võimalik teha määrus kirjeldava ja põhjendava osata, siis tulenevalt asjaolust, et kaebus on esitatud enne 01.01.2015, pidas kohus otstarbekamaks teha tavapärane määrus (TsMS § 667 lg 1 teine lause annab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus). Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kaebuses sisalduv seisukoht, nagu ei tuleks hüvitatavate kulude hulka arvestada hageja esindaja õigusabikulusid, mis olid seotud määruskaebuse esitamisega. Maakohtu 20.12.2012 määrusega hageja määruskaebus rahuldati, seega ei saa väita, et kaebus oli põhjendamatu. Ka tuleb kostjatel hüvitada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot. Arvestades kaebuse mahtu on maakohus õigesti vähendanud määruskaebuse koostamisele kulunud aega ühele tunnile. Muid kulusid seoses määruskaebusega hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu.
Kuna esmases hagiavalduses ilmnes vaid vähese ulatusega vormistuslik ebakorrektsus, siis ei ole alust väita, et selle koostamisele kulutatud väidetav aeg 2,25 tundi oleks põhjendamatu (pealegi ei soovi hageja nimetatud dokumendis esinenud puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist). Samuti ei saa vastaspoole seisukohtadega tutvumisele kokku kulunud 2,25 tundi ning hagi täiendamiseks ja kohtule tõendite esitamiseks kulunud 9,75 tundi pidada ülemääraselt suureks. Asjas oli kaks kostjat, kelle mõlema seisukohtadega oli hagejat esindanud advokaadil vajalik tutvuda ning vastavalt oma seisukohti täpsustada. Pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks esitatud hagi puhul võib tõendite kogumine ja seisukohtade formuleerimine kujuneda mahukaks. Kostja poolt välja toodud tsiviilasjades olid hagejateks erinevad isikud, mistõttu olid ka hagi aluseks erinevad asjaolud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et hageja õigusabikulu hagi esitamisel ja selle täpsustamisel on liialt suur. Maakohus on hinnanud õigesti ka apellatsiooniastmes hageja õiguste kaitsmiseks vajaliku õigusabi mahtu. Avaldusest nähtub, et kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ja vastuse koostamisele ning täiendava taotluse läbitöötamisele ja seisukoha koostamisele on hagejat esindanud advokaadil kulunud kokku 8,5 tundi ning kohtuistungiks valmistumisele ja sellel osalemisele veel 2,5 tundi. Hagejal oli maakohtu menetluses küll sama esindaja, kes oli asja materjaliga kursis, kuid maakohtu ja ringkonnakohtu menetluste vahel oli mitmekuuline ajavahemik. Arvestades kostja poolt apellatsiooniastmes tõstatatud vaidluse sisu, tuleb eeldada mitte üksnes hageja esindaja vajadust maakohtu menetlusest juba teada olevad asjaolud meelde tuletada, vaid ka analüüsida kohtuotsuse põhjendusi, kujundada seisukoht vastaspoole nii faktiliste kui õiguslike väidete kohta ning see kirjalikus menetlusdokumendis formuleerida. Et hageja esindaja on apellatsioonimenetluse tarvis tsiviilasja materjaliga veelkord tutvunud ning kujundanud selle põhjal tervikliku seisukoha kostja apellatsioonkaebuse ja taotluse kohta, nähtub vastusest apellatsioonkaebusele ja seisukohast taotluse osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole 8,5 tunni kulutamine ülemäärane. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et kui esindaja on menetlusosalist esindanud ka maakohtu menetluses, puudub vajadus ringkonnakohtu istungiks valmistuda. Ka apellatsioonimenetluses peetaval istungil peab poole esindaja olema valmis suuliselt lühidas vormis oma põhiseisukohad ette kandma, kohtu küsimustele nii faktiliste kui õiguslike väidete osas vastama ning vajadusel ka õigusküsimuste üle diskuteerima. Selleks tuleb esindajal valmistuda. Pealegi toimus vaidlusaluses asjas ringkonnakohtu istung 15.11.2013 ehk olulise ajalise vahega, arvestades viimase menetlusdokumendi koostamisest. Seega oli täiendav aeg vajalik ka asjaolude veelkordseks meelde tuletamiseks. Arvestades asja sisu ja vaidluse ulatust, vajadust ringkonnakohtu istungiks valmistuda ja istungil osaleda, oli selleks kokku 2,5 tunni kulutamine igati vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust lähtudes ei pea kolleegium vajalikuks muuta maakohtu seisukohta vajaliku ja põhjendatud õigusabi ulatuse osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel neid piire ületanud, vaid teinud põhjendatud kaalutlusotsuse. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.