Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-38102
Tsiviilasi
Narva Development Project OÜ hagi Claris Investments OÜ ja Claris Holding OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Claris Investments OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.11.2014
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Narva Development Project OÜ (registrikood 11128755, asukoht Tartu mnt 14, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja Claris Investments OÜ (registrikood 11245963, asukoht Pirita tee 26f-44, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Claris Investments OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Narva Development Project OÜ esitas 21.09.2013 hagi Harju Maakohtusse Claris Investments OÜ ja Claris Holding OÜ (pankrotis) vastu. Hageja palus tunnustada oma nõuet OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena kokku 1 141 144,71 eurot.
2.Harju Maakohus kuulutas 04.05.2012 välja OÜ Claris Holding pankroti ja määras pankrotihalduriks Andres Hermeti.
3.OÜ Claris Holding võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.09.2012. Hageja nõue jäi täies ulatuses tunnustamata, kuna Claris Investments OÜ esitas vastuväite põhinõudele summas 816 963,74 eurot ning haldur esitas vastuväite nõuet tagavale pandiõigusele ja intressinõudele summas 160 578,68 eurot.
4.Hageja ja OÜ Claris Holding sõlmisid 01.09.2006 laenulepingu, millega hageja kohustus võlgnikule laenama 14 940 883 krooni ehk 954 896,46 eurot eesmärgiga finantseerida võlgniku kinnisvaraprojekte. Laenu tagasimaksmise tähtajaks oli 31.08.2011. Hageja laenas OÜ-le Claris Holding kokku 905 235 eurot ja laenulepingu p 3.1 kohaselt on arvutatud intressid laenu osamaksete ülekandmisest kuni pankroti väljakuulutamiseni 04.05.2012 kokku 235 909,71 eurot.
5.Aastal 2006 kandis hageja Erel Group AS kontole laenulepingu alusel laenumakseid kokku 9 449 152 krooni ehk 603 910,88 eurot. 18.10.2006 leppisid hageja, Erel Group AS ja OÜ Claris Holding kokku, et hageja poolt Erel Group AS-i arvelduskontole kantud 9 449 152 krooni loetakse OÜ Claris Holding võlgnevuseks hageja ees.
6.03.02.2014 toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma tunnustamisele kuuluvat nõuet 2045,17 euro võrra. Hageja palus tunnustada nõuet tingimuslikuna. Sellest tulenevalt jääb hageja põhinõudeks 903 189,83 eurot.
7.Hageja ja pankrotihaldur Andres Hermet sõlmisid menetluse käigus kompromissi, mille kohaselt pankrotihaldur tunnustas hageja intressinõuet summas 155 620,37 eurot. 21.10.2013 määrusega kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõudes OÜ Claris Holding pankrotihalduri vastu.
8.Kuna pankrotihalduriga sõlmitud kompromissi kohaselt jäi hageja intressinõudeks 155 620,37 eurot, palus hageja tunnustada oma nõuet OÜ Claris Holding pankrotimenetluses kokku 1 058 810,20 eurot (903 189,83 + 155 620,37).
Kostja vastuväited
9.Kostja on olnud alates nõuete kaitsmise koosolekust seisukohal, et hageja nõudest kuulub tunnustamisele 324 180,97 eurot, kuid kuna hageja vähendas oma nõuet, siis palus kostja jätta hagi rahuldamata osaliselt ning tunnustada hageja nõuet tingimuslikuna summas 322 135,80 eurot. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2014 otsusega hagi. Kohus tunnustas Narva Development Project OÜ nõuet 1 058 810,20 eurot OÜ Claris Holding pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus tingimuslikust tehingust tuleneva nõudena. Kohus lõpetas menetluse Narva Development Project OÜ nõude tunnustamises 2045,17 eurot. Menetluskulud jättis kohus 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda.
11.Harju Maakohus kinnitas 21.10.2013 määrusega Narva Development Project OÜ ja OÜ Claris Holding pankrotihaldur Andres Hermeti vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi sisuks oli vaidluse lõpetamine intresside nõude tunnustamises. Pooled leppisid kokku, et pankrotihaldur loobub osaliselt 04.09.2012 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Narva Development Project OÜ intressinõudele esitatud vastuväitest ja tunnustab intressinõuet 155 620,37 eurot tingimusliku nõudena PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Intressinõue jääb tunnustamata 80 289,34 euro suuruses summas.
12.Kohus tuvastas, et hageja esitas 17.05.2012 OÜ Claris Holding pankrotihaldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 1 141 144,71 euro tunnustamiseks. Nõude aluseks oli hageja ja OÜ Claris Holding vahel 01.09.2006 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1 alusel on OÜ Claris Holding põhivõlgnevus hageja ees 905 235 eurot ja intressivõlgnevus laenulepingu p 3.1 alusel seisuga 04.05.2012 235 909,71 eurot.
13.Menetluse käigus palus hageja tunnustada nõuet tingimuslikust tehingust tulenevana kokku 1 058 810,20 eurot - põhivõlgnevus 903 189,83 eurot + intressinõue 155 620,37 eurot. Kostja leidis, et tunnustada tuleb hageja nõuet tingimuslikuna 322 135,80 eurot, kuivõrd see summa on laenumaksetest hagejale tagastamata.
14.Kohus leidis, et hageja on tõendanud hageja ja OÜ Claris Holding vahel 01.09.2006 sõlmitud laenulepingu olemasolu. Hageja tõendas maksekorralduste ja pearaamatu väljavõttega laenumaksete tegemist Erel Group AS kontole ja hilisemalt võlgnikule summas 903 189,83 eurot. Maksekorraldustest nähtuvalt on hageja poolt 2006 Erel Group AS arveldusarvele tehtud maksete selgituseks märgitud „laen Pärnu projekti investeerimiseks“. Claris Investments OÜ esitas kohtule hageja pearaamatu väljavõtte, milles on märgitud hageja nõude aluseks olevad maksed. 2007 OÜ Claris Holding arveldusarvele kantud laenusaldo summa on 11 869 361 krooni ehk 758 579,40 eurot. Nimetatud summa kattub OÜ Claris Holding osanike poolt allkirjastatud omavahelise laenusaldode kinnitusega seisuga 31.12.2007. Kinnitusega on tõendatud, et OÜ Claris Holding on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees nimetatud summas. Asjaolu, et dokumendi pealdisse on märgitud ka Erel Group, ei muuda selle dokumendi sisu ebaselgeks.
15.Kohus ei nõustunud Claris Investments OÜ seisukohaga, et hageja poolt 2006 tehtud laenu väljamaksed Erel Group AS arveldusarvele ei ole käsitletavad 01.09.2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudena, kuna hageja ei ole tõendanud selle edasikandmist OÜ-le Claris Holding. Hageja selgitas, et Erel Group AS tegutses maksete vahendajana ning hageja poolt maksete vahendajale üle kantud summad on
allutatud 01.09.2006 hageja ja OÜ Claris Holding vahel sõlmitud laenulepingule. Laenu eest omandati kinnistud Alvel Trade OÜ-lt. Seega ei pidanudki Erel Group AS laenusummasid OÜ-le Claris Holding üle kandma, kuna tegi seda OÜ Claris Holding eest. Kohus leidis, et hageja on 18.10.2006 kokkuleppega tõendanud, et hageja, Erel Group AS ja OÜ Claris Holding leppisid kokku, et hageja poolt Erel Group AS-i arvelduskontole kantud 9 449 152 krooni ehk 603 910,88 eurot loetakse OÜ Claris Holding võlgnevuseks hageja ees. Kokkuleppe alusel tasuti nimetatud rahasumma hageja poolt Erel Group AS kontole sihtotstarbega omandada Alvel Trade OÜ-lt Lindi ja 48 Ivaski-Põllu kinnistud OÜ Claris Holding omandisse. Kokkuleppe p 2 kohaselt tasus Erel Group OÜ Alvel Trade OÜ-le nimetatud rahasumma ja Alvel Trade OÜ ja OÜ Claris Holding vahel sõlmiti seejärel asjaõiguslepingud 05.09. ja 12.09.2006 kinnistute omandi ülekandmiseks OÜ-le Claris Holding. Lisaks fikseeriti kokkuleppes, et hageja poolt Erel Group AS arveldusarvele üle kantud summad loetakse tasutuks vastavalt 01.09.2006 hageja ja OÜ Claris Holding vahel sõlmitud laenulepingule ning nimetatud summalt tasutakse intresse 5% aastas.
16.Claris Investments OÜ esitas vastuväite, et Erel Group AS kontole kantud raha ei saa lugeda tõendatuks kui hageja nõuet OÜ Claris Holding vastu. Hageja on ülalnimetatud tõenditega tõendanud, et hageja ja OÜ Claris Holding vahel on sõlmitud laenuleping ja hageja on teostanud laenumakseid kõigepealt Erel Group AS kontole ja seejärel OÜ-le Claris Holding, mis on tõendatud kohtule esitatud maksekorraldustega. Claris Investments OÜ ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaks ümber hageja tõendid. Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.
17.Hageja intressi arvestusele Claris Investments OÜ vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd hageja on esitanud nõude intresside tunnustamiseks 155 620,37 eurot, tuleb see rahuldada täies ulatuses. Intressi arvestamine on põhjendatud kuni 04.05.2012, s.o ajani, mil kuulutati välja OÜ Claris Holding pankrot. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue ja intressinõue kokku 1 058 810,20 eurot (903 189,83 + 155 620,37) tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena.
18.PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Laenulepingu p 3.2 alusel on lepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine seotud edasilükkava tingimusega. Vaidlus puudus selles, et võlgnikul on kinnisvaraprojektist tulenevaid täitmata kohustusi kolmandate osapoolte ees. Seetõttu ei ole edasilükkav tingimus saabunud. Arvestades eelnevat tuleb hageja nõuet tunnustada tingimuslikust tehingust tuleneva nõudena.
19.Hageja ei ole väitnud, et tema nõue on tagatud pandiga.
20.Poolte väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, mis puudutavad teisi sarnaseid nõude tunnustamise kohtumenetlusi, tuleb jätta tähelepanuta, kuna igas tsiviilasjas esitatakse asjaolud ja tõendid iseseisvalt ning kohus hindab konkreetses menetluses esitatud asjaolude ja tõendite alusel, kas hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele või mitte.
21.Hageja loobus 03.02.2014 toimunud kohtuistungil nõude tunnustamisest summas 2045,17 eurot. Kohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning selle nõude osas menetlus lõpetada.
Apellatsioonkaebus
22.Claris Investments OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Erel Group AS kontole kantud raha ei saa lugeda tõendatuks kui hageja nõuet võlgniku vastu. Narva Development Project pearaamatust nähtub, millised kanded on tehtud Erel Group AS kontole ja millised tehti Claris Holding OÜ kontole. Tagasi makstud maksete vahe on 5 072 330 krooni ehk 324 180,97 eurot. Selles summas on kostja hinnangul nõue põhjendatud ning selles osas ei esitanud kostja ka vastuväidet nõuete kaitsmise koosolekul.
24.Hageja ei ole kogu menetluse jooksul tõendanud, et osa nõudest, mis hageja kandis kolmanda isiku Erel Group AS kontole, on edasi kantud Alvel Trade kontole ning et nende summade eest on omandatud kinnistud Claris Holding OÜ nimele, mis annaks aluse lugeda Erel Group AS konto kaudu kantud rahasummasid nõudeks Claris Holding OÜ vastu. Kostja hinnangul lasub hagejal kohustus tõendada oma nõuet, lükates hagejale kättesaadavate tõenditega ümber kostja vastuväited. Kuna hageja seda ei teinud, esitas kostja menetluses oma täiendavad seisukohad ja taotluse tõendite kogumiseks, paludes kohtu abi, et saada Swedbank AS-lt Erel Group AS pangakonto tervikväljavõtted perioodi 01.01.2006 - 31.12.2012 kohta, mis tõendaks, kas Erel Group AS on hageja poolt kantud raha edasi kandnud Alvel Trade-le. Hageja väitis, et 2006 kandis hageja Erel Group AS kontole 9 449 152 krooni (603 910,88 eurot) eesmärgil, et Erel Group kannab nimetatud summa edasi Alvel Trade OÜ-le, kellelt Claris Holding OÜ omandab kinnistud. Hageja esitas kohtule 18.10.2006 kokkuleppe, mis on sõlmitud Erel Group AS, Narva Development Project OÜ ja Claris Holding OÜ vahel. Kokkulepe on allkirjastatud kõikide osapoolte nimel RL. Samasisulise kokkuleppe on Gesti Hotel OÜ esindajana vandeadvokaat Anto Variku esitanud Harju Maakohtule tsiviilasjas 212-38098, mille alusel olevat Erel Group AS Gesti Hotel OÜ-lt saadud 11 472 634 krooni kandnud samuti Alvel Trade kontole kinnistute ostuks; tasutud summad loeti Claris Holding OÜ võlgnevuseks Gesti Hotel OÜ ees. Alvel Trade on kustutatud 06.03.2007. Hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid Erel Group AS poolt Narva Development Project OÜ-lt saadud rahasummade edasikandmist.
25.Arvestades seotud osapoolte lähikondsust, ei saa olla tõendiks ootamatult välja ilmuv aastaid tagasi väidetavalt sõlmitud kokkulepe. Kostja hinnangul on võimalik välja selgitada, kas hageja nõue Erel Group AS-le kantud summade edasikandmisest ning sel alusel nõude olemasolust Claris Holding OÜ vastu vastab tõele, vaid Erel Group AS vastavate pangakonto väljavõtete alusel, kust oleks võimalik saada selgus, kas esitatud kokkulepped 18.10.2006 on täidetud viisil nagu hageja on oma nõude põhistusena selgitanud, kas hageja nõudel on alus ja kas ning millises ulatuses on nõue põhjendatud. Kohus jättis kostja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata põhjendamatult ja alusetult.
26.Kostja on kogu menetluse vältel rõhutanud, et tema hinnangul on tegemist sama nõudega erinevates menetlustes, kuna ka Erel Group AS taotleb võlgnikule tasutud summade alusel nõude tunnustamist, samuti on tsiviilasjas 2-12-38098 sarnastel asjaoludel väitnud Gesti Hotel OÜ, et tema poolt Erel Group AS kontole kantud raha tuleb lugeda tasutuks Claris Holding OÜ huvides. Erel Group AS kontolt raha edasikandmist ei ole tõendanud hageja käesolevas menetluses ega tõendanud Gesti Hotel OÜ ka tsiviilasjas 2-12-38098.
27.Kohus ei ole menetluskulude määramisel arvestanud asjaoluga, et hageja on venitanud menetlust. Kohus on määranud kostja kanda 95% menetluskuludest põhjendamatult. Kohus ei ole selgitanud, millest lähtudes ta sellise proportsioonini jõudis. Kohtuotsusega tunnustatud nõude suurus 1 058 810,20 eurot moodustab hageja
hagiavalduses esitatud nõudest 92,78 %. Seega ei saaks kostja poolt kantavad menetluskulud ületada 7,22 %-i isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud oma nõude menetluse lõpuks ning kui kohus ei arvestaks, et hageja poolne menetluse venitamine annab aluse menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
28.Kostja palub ringkonnakohtul kohustada Swedbank AS-i esitama Erel Group AS (10717532) pangakonto nr 221024984350 tervikväljavõtted perioodi 01.01.2006 31.12.2012 kohta koos panga esindaja poolt väljavõtete autentsust kinnitavate kinnitustega. Vastustaja seisukoht
29.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt Erel Group AS kontole kantud raha summas 9 449 152 krooni (603 910,88 eurot) saab lugeda tõendatuks kui hageja nõuet pankrotivõlgniku vastu. Muid sisulisi vastuväiteid apellatsioonimenetluses enam esitatud ei ole.
32.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
33.Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse ja võttis asja materjali juurde Erel Group AS pangakonto nr 221024984350 väljavõtte perioodi 01.01.2006 kuni 31.12.2012 kohta tõendamaks, millised kanded on sel ajavahemikul sellelt kontolt tehtud Alvel Trade OÜ kontole. Ringkonnakohus hindas nimetatud tõendit koos teiste maakohtu poolt kogutud tõenditega ja leidis, et konto väljavõte ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid laenulepingu täitmise kohta. Asjaolu, et nimetatud kontolt ei kantud Alvel Trade OÜ kontole täies osas edasi Erel Group AS kontole kantud raha, ei lükka ümber 18.10.2006 kokkuleppes sisalduvat võlatunnistust.
34.Hageja esitas tõendina kohtule 18.10.2006 sõlmitud kokkuleppe hageja, Erel Group AS ja Claris Holding OÜ vahel, milles pooled leppisid kokku, et hageja poolt teostatud maksed kokku summas 9 449 152,00 krooni ehk 603 910,88 eurot tasuti Erel Group AS kontole otstarbega omandada Alvel Trade OÜ-le kuuluvad Lindi Kalatehase ja 48 Ivaski-Põllu kinnistut, et need omakorda võõrandada Claris Holding OÜ-le. Kokkuleppes märgiti, et Alvel Trade OÜ ja Claris Holding OÜ vahel sõlmiti 05.09.2006 ja 12.09.2006 asjaõiguslepingud nimetatud kinnistute omandamiseks. Lisaks eelnevale fikseeriti hageja, Erel Group AS ja Claris Holding OÜ vahel, et hageja poolt Erel Group AS arveldusarvele senini üle kantud summad allutatakse 01.09.2006 hageja ja Claris Holding OÜ vahel sõlmitud laenulepingule. Kostja ei ole kogu menetluse käigus seadnud kahtluse alla asjaolu, et Claris Holding OÜ on kinnistud 05.09.2006 ja 12.09.2006 Alvel Trade OÜ-lt omandanud.
35.Kostja leidis, et 18.10.2006 kokkulepe on näilik, kuna see esitati alles kohtumenetluse ajal ja kumbki kostjatest seda kohtueelselt ei näinud. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei anna iseenesest alust järeldada, et vastav kokkulepe on näilik. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Asjaolu, et tõend esitati alles kohtumenetluses, näilikkuse põhistamiseks piisavalt alust ei anna. Oluline on ka see, et selles kokkuleppes kajastatud asjaolud on tõendatud ka 31.12.2007 saldokinnitusega, mis on allkirjastatud muuhulgas
ka kostja poolt. Kostja kinnitas väidetavalt küll üksnes enda ja Claris Holding OÜ vahelist saldot, kuid 31.12.2007 saldokinnitus tervikuna tõendab seda, et 18.10.2006 kokkulepe ei ole sõlmitud tagantjärele kohtumenetluse jaoks, sest selles saldokinnituses on pooled arvestanud ka 18.10.2006 kokkuleppest tuleneva võlgnevusega.
36.Asjassepuutuvad ei ole kostja viited võlgniku ja teiste võlausaldajate vahelistele kohtuvaidlustele. Käesolevas asjas on hageja tõendanud oma nõuet pankrotivõlgniku vastu.
37.Põhjendamatud on kostja etteheited menetluskulude jaotusele. Hageja esitas hagi kostja vastu selles osas, millele kostja vastu vaidles, see on põhinõudele summas 816 963,74 eurot. Kuna hageja loobus oma nõudest summas 2045,17 eurot ja ülejäänud osas kostja vastu hagi rahuldati, siis on 95% menetluskulude kostja kanda jätmist ei saa pidada kostja suhtes ebaproportsionaalseks. Menetluskulude jaotus ja selgitus
38.Maakohus jättis menetluskulud 5% ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse täielikult kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.